Õppimiseks parim paik

16. apr. 2024 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Võru Kesklinna Kooli 2019. aastal renoveeritud hoone. Fotod: Tõnis Anton

Võru Kesklinna Kool on sügisest saati elanud-tegutsenud oma poole sajandi juubeli tuultes. Nädalavahetusel oli kulminatsioon „Kevade“ ainetel valminud muusikalise etenduse ja vilistlaspeoga. Tähtpäev andis õppejuht Õnne Kronbergile ka põhjuse vahekokkuvõtteid teha.

Viie aasta eest renoveeritud Võru Kesklinna Kooli peahoone on hubane, rohelust täis, maitsekas ja kerge huumoriga vürtsitatud rääkivate seintega. Ustel ja seintel võib leida vaimukaid pilte ja silte. „See, mida te ei tee, on alati tähtsam kui see, mida te teete!“ kuulutab linnuke õppejuht Õnne Kronbergi uksel.

„Kui see on arusaamatu, siis on see matemaatika!“ teatab teine linnuke.

„Kui te tunnete ennast hästi, ärge muretsege, see läheb mööda.“

Kuldaväärt elutõed ju!

„Kirjed on tagamõttega, seotud iga inimese õpetatava aine või ametiga,“ selgitab Kronberg. Palju on majas ka õppimist toetavaid silte, huvitavaid fakte kooli kohta. Infot riputatakse isegi WC-desse, seal käivad ju kõik. Silmailu pakuvad õpilaste kunstiprojektid nii korrustel kui tunneli laes. Visuaalset materjali riputatakse üles põhimõttel, et kõik väljapanekud peavad olema läbimõeldud ja kunstiliselt ilusad.

„Lapsed on head, hoolivad oma ilusast koolimajast,“ kiidab õppejuht. „Aga viimaste aastatega on õpilased palju muutunud. Nad on varasemast eneseteadlikumad, julgemad, ent kohati endassetõmbunumad. Mõned on hästi hellad. Õpetaja peab hoolega sõnu valima, ka vanemate pärast. Õpetajaamet ongi tänapäeval delikaatne. Kui oleme ühises väärtusruumis, siis mõistame teineteist. Kui õpetaja räägib inimlikult, saab laps aru. See ei tähenda, et õpilasel peab kogu aeg kerge olema. Ta peab aru saama, millised on reeglid, kus on piirid ja et õppimine on pingutus.“

Kogu kool õue

Et õppimine edeneks ja Võru Kesklinna Kool oleks tõepoolest õppimiseks parim paik, nagu kõlab kooli tunnuslause, on tehtud palju muudatusi. Märgiline on, et ühtegi muudatust pole vaja olnud tagasi pöörata, täheldab õppejuht.

2017. aastal loobuti osa ainete hindamisel viiepallisüsteemist ja mindi üle arvestatud ja mittearvestatud variandile. Õpetajatel oli väike hirm, et õpilaste õpimotivatsioon langeb, kuid õnneks nii ei juhtunud.

2019. aasta talvel alustati pika õuevahetunniga. See algab kella 11 paiku ja kestab ligi tunni. Õpilased käivad söömas ja on kas enne või pärast seda õues.

„Kõik ei taha alati õue minna, aga õpilastele tuleb selgitada, miks see neile kasulik on,“ ütleb Õnne Kronberg. „Vanemad on rahul, et suuname õpilasi liikuma ja värskes õhus viibima. Oleme palju panustanud õueala arendamisse, et õpilastel oleks seal võimalik palju liikuda. On kiigeala, jõulinnak, palliplatsid, madalseiklusrada. Saab ka rattaga sõita ja harjutada rattaeksamiks. Lumerohkel talvel on meil oma väike liumägi. Ruumi jagub kõigile.“

Pika õuevahetunniga samal ajal tehti veel üks muudatus – esimese kooliastme tunniplaani lisati huvitunnid, kus saab tutvuda mitmesuguste tegevustega: sõnakunsti, robootika, spordi, lauamängudega jne. Iga trimester saab valida endale uue huvitunni. Esimene klass õpib rühmades sotsiaalseid oskusi.

2019. aastal tehti matemaatikas ja inglise keeles algust temporühmades õpetamisega. „Temporühmad kergendavad nii õpetamist kui õppimist. Õpetaja saab valida õpilastele sobiva kiiruse ja meetodid ning rakendada õpilasest lähtuvat õpet,“ räägib Õnne Kronberg. „Sildistamist, nagu algul kardeti, ei tekkinud. Rahul on lapsed, vanemad, õpetajad.“

Muudatusteks ja hüpeteks andis tõuke ka paljukirutud koroonaaeg. „See aeg pani õpetajate digioskused väga tempokalt arenema. Kõik said asjad kiiresti selgeks, jagasid üksteisele tarkusi ja olid toeks,“ kiidab Kronberg. Ühiste videokoosolekute ja arutelude käigus sündis mitmeid mõtteid, kuidas koolielu nüüdisaegsemaks muuta.

Tunnid pikemaks

2020. aasta sügisel muudetigi koolitundide pikkust: 45-minutiliste tundide kõrvale tulid 75-minutilised. Tunniplaan muutus igal trimestril.

„Tore oli see, et keegi polnud vastu,“ sõnab Kronberg. „Rahuloluküsitluse järgi oli kevadel kaks kolmandikku õpilastest väga rahul.“

Selle õppeaasta sügisest tehti tundide ajakavas väike korrektiiv ja nüüd kestavad tunnid 80 ja 40 minutit. Nii saab koostada tunniplaani terveks aastaks.

„Laste koolikott on nüüd kergem, sest päevas on maksimaalselt viis ainetundi. Ka kodutöid on õpilastel vähem ning õpetajatel järgmiseks päevaks vähem õppetunde ette valmistada. Pikem tund võimaldab teha rühmatöid ja projekte,“ loetleb Õnne Kronberg plusse. „Pika tunni sees on paus. Õpilased kõnnivad veidi ringi või organiseerib õpetaja töö nii, et tegevus vaheldub.“

Paljud on käinud Võrus uurimas, kuidas samasugust muudatust oma kooliski teha.

„Arendustegevusega annaks veel edasi minna nii, et õpilastel oleks kooliaastas nende enesejuhtimist toetavaid iseseisva õppe päevi,“ lausub Kronberg. „Sinna jõudmiseks peame tegelema sellega, et õpilased oskaksid õppimist rohkem teadvustada ja eri õpistrateegiaid kasutada, oleksid motiveeritud, vastutustundlikud ja nende õpihuvi püsiks.“

Alates 2023. aasta jaanuarist osaleb Võru Kesklinna Kool Tartu Ülikooli kooliarendusprogrammis „Tark kool“, milles saab personaalset tuge, arendamaks tõenduspõhist ja õppija arengut toetavat tegevust. „Koolis tegeletakse teadlikult sellega, kuidas toetada ennast reguleeriva õppija kujunemist ja innovaatilise õpetaja arengut. Tänapäeva koolikorraldus ja hariduspoliitika annab koolile piisavalt vabad käed ning see võimaldab oma arengu kiirust ja suunda ise kujundada,“ selgitab õppejuht.

„Püüame panna õpilasi ja õpetajaid teistmoodi mõtlema. Kõige raskem on inimese mõtteviisi muuta. Oleme eelmisel ja ka sel õppeaastal uut õppekava palju lahti mõtestanud. Arutlesime õpetajatega, millist kooli me tahame, mida selleks tegema peame ja kuidas õppekorraldust muuta.

See on raske töö ja kompromisse leida mõnikord keerukas, sest iga õpetaja leiab, et tema aine on kõige tähtsam. Väga oluline on, et õpilastele jääks piisavalt aega õpitut ka harjutada ja kinnistada. Samas näen siin ka murekohta. Võime ju mõelda, et teeme õpilasest lähtuva õppekava, aga kuniks põhikool ja gümnaasium lõpevad ühesuguse hindamise ja eksamiga, peab vaatama, milleks õpilast ette valmistada. Kool peab õpilase õpitee jooksul arvestama tema individuaalsusega ning pakkuma talle sobivat õpituge, aga lõpueksamid seda piisaval määral ei arvesta.“

Võrukeelne muusikal „Koolin om umbõlõ mõnna“. Fotod: Tõnis Anton

Ettevõtlikkus, muusikalid 

Võru Kesklinna Koolis on looduse-majanduse õppesuund. Kuna kool kuulub ka „Ettevõtliku kooli“ programmi, on majandus üks valikaine. Õpilased korraldavad ise laatasid nii oma koolis kui ka linnaruumis, tegutsevad minifirmades. Ettevõtlikkust saavad nad realiseerida ka kooli õpilasesinduses kaasa lüües. Juba neljandat aastat järjest viib õpilasesindus läbi osaluskohvikuid, kus õpilased arutlevad kooliga seotud teemadel ja teevad juhtkonnale ettepanekuid, kuidas koolielu paremaks muuta. Õpilasesindus osaleb aktiivselt mitmesugustes projektides ja Eesti Õpilasesinduste Liidu töös ning on ettevõtlik ka linna tasemel.

Koolis on pikaajaline teatritegemise traditsioon. Lisaks sõnanäidenditele on juba 12 aastat etendatud muusikale, kus lisaks õpilastele löövad kaasa ka õpetajad.

Selle aasta etenduses „Kevade, siin ja praegu“ seiklevad Lutsu tegelased tänapäevas, huumorivõtmes vaadeldakse nii piirkonna kui oma kooli teemasid ja poliitikatki. 

Õpisündmuse „Õhtuga targemaks“ lilleseade töötuba.

Kolmandat aastat toimub mais suur õpiüritus „Õhtuga targemaks“, kus saab osaleda töötubades, teha teadust, teatrit, kunsti ja palju muudki arendavat. Koolipere unistus on avada see üritus kogukonnale ja kutsuda ka lapsevanemad ja linnarahvas osalema.

Võru Kesklinna Kool on liikuma kutsuv kool ning lisaks väiksematele spordiüritustele on traditsiooniks saanud sügisene suur spordipäev ning kevadine liikumisüritus „Liigume südame heaks“. Koolis korraldatakse olümpiamänge, mis leiavad aset ka käesoleval kevadel.

Kool on liitunud kiusamisvastase programmiga ning on 2021. aasta kiusuennetaja kool. Koolikiusamisega võidelda on väga raske, lahenduste leidmiseks kulub aega ja selleks peavad pingutama kõik asjaosalised. Võru kui lapsesõbraliku linna eesmärk on nulltolerants koolikiusamise suhtes.

„Me ei õpeta koolis ainult õppeaineid, meie eesmärk on, et õpilasest kasvaks normaalsete väärtushinnangutega tubli kodanik, kes hoolib ja vastutab, saab elus hakkama,“ rõhutab Õnne Kronberg.

Õpetajate palkadest räägitakse praegu rohkem kui varem. Võru linnas on välja töötatud õpetajate uus palgakorralduse mudel. Õpetajate ühe ametikoha sisse peaksid mahtuma nii kontakttunnid kui ka teised tööülesanded: arenguvestlused, koostöö kolleegidega, koosolekud, arendustöö, suhtlemine vanematega ja palju muud. 

„Veel ei ole me jõudnud selleni, et kõik tööülesanded mahuksid 35 nädalatunni sisse,“ märgib Kronberg. „Seega oleme kogu aeg keset muutusi. Püüdleme parema ja kaasaegsema kooli poole. Kui lapsed ja ühiskond muutuvad, peavad seda tegema ka kool ja õpetajad.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!