Uued keeled – uued tuuled ehk rikastagem eesti kooli itaalia keelega 

2. apr. 2024 Kristiina Rebane - Kommenteeri artiklit
Lingvistika dotsent Mari Uusküla räägib itaalia keelest. Foto: Doris-Marii Maxwell

Me elame mitmekeelsena mitmekeelses ühiskonnas. Kõik keeled, mida me suhtlusel kasutame, mõjutavad meie eneseteadvust ning meie igapäevast tegevust, teevad meist need, kes me oleme. Praegusel Euroopa jaoks keerulisel ajal on rohkem kui kunagi varem põhjust mitmekülgselt edendada meie laste keelelist identiteeti mitmekeelsuse suunal, pakkudes neile nende huvidest lähtuvalt nüüdisaegset keeleõpet, et tugevdada nende kuuluvust Euroopa kultuuriruumi ning valmisolekut kaitsta Euroopa poliitilist ühtsust. Alates 2024/2025. õppeaastast avatakse Tallinna Ülikooli võõrkeeleõpetaja magistrikavas viis uut peaeriala, lisanduvate keelte hulgas on ka itaalia keel.

Õpi Tallinna Ülikoolis itaalia keele õpetajaks

Itaalia keelt saavad Eesti kooliõpilased õppida praegu näiteks Maardu gümnaasiumis, Kristiine gümnaasiumis, Läänemere gümnaasiumis ja MUBA-s. EHIS-e andmetel õppis itaalia keelt üldhariduskoolis eelmisel aastal 127 õpilast. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias saab õppida erialast itaalia keelt, Tartu Ülikoolis on itaalia keele ja kultuuri kõrvaleriala, Tallinna Ülikoolis peaeriala bakalaureuseõppes ja selle aasta sügisest ka magistriõppes, mille käigus saab lisaks võõrkeele didaktika ainetele arendada keelt kuni C1-tasemeni ning uurida kultuuri ja ühiskonda itaaliakeelsete erialaainete raames. Ülikoolis tegutsevad ka võõrkeele didaktika, sotsiolingvistika ja muu valdkonna uurimisrühmad, kes teadustööst huvitatud magistrante hea meelega oma projektidesse kaasavad. Magistriprogrammi peamine eesmärk on valmistada ette itaalia keele õpetajaid eesti kooli jaoks ja tagada seeläbi koolidele itaalia keele õppe jätkusuutlikkus.

Itaalia keel

Millised argumendid räägivad itaalia keele õpetamise kasuks koolis?

Iga uue keele õppimine muudab inimese teadlikumaks (ema)keele kasutajaks. Itaalia keele õppimine annab avarama ja mõtestatud tähenduse näiteks itaalia keelest laenatud muusika- ja pangandussõnadele (ooper, operett, sonaat, bilanss, pank, konto jne), õpetab korrektselt hääldama Eestis laialt levinud itaaliapäraste toitude nimetusi. Kaudselt aitab see tänu oma suhteliselt suurele sarnasusele ladina keelega ära tunda ja mõista arvukaid ladina keelest tuletatud termineid paljudel teadusaladel, mille hulgast tõusevad esile bioloogia ja meditsiin. Vulgaarladina keelest välja arenenud itaalia keele ühisosa teiste romaani keeltega on suur, seetõttu kiirendab selle valdamine nii hispaania, prantsuse kui ka portugali keele õppimist. Itaalia keele oskus tagab ligipääsu ooperirepertuaarile, selgitab poplaulude sõnumit (näiteks võimaldab aru saada Rooma noortebändi Måneskin väga headest tekstidest) ja lubab maailmakuulsaid Itaalia filme originaalkeeles vaadata (2023. aasta PÖFF-i grand prix’ võitis Emma Dante film „Misericordia“).

Itaalia on eriti viimastel aastatel oluliselt panustanud itaalia keele kui teise keele didaktika arendusse ja nüüdisaegsete õppematerjalide loomisse igal vanuseastmel. Igapäevased suhtlusvõimalused kasvavad koos itaallaste kogukonna kiire kasvuga Eestis, itaalia-eesti perekondade kakskeelsed lapsed on samuti suur potentsiaal keelepraktikaks. Neid on Eestis juba nii palju, et Tallinna Ülikooli ja lapsevanemate initsiatiivil algasid 2024. aasta jaanuaris itaalia lastele mõeldud itaalia keele kursused.

Itaalia kultuur

Itaalia kultuuriline mitmekesisus on peadpööritav ja ammendamatu; itaallased on tuntud oma loovuse ja ärivaimu poolest, paljude muude asjade hulgas, mida peame oma igapäevaelus iseenesestmõistetavaks, kuulub itaallastele näiteks tänapäeva jäätise, vahvlitorbiku ja Nutella leiutamise au, samuti on nad leiutanud telefoni, mikroskoobi, termomeetri, baromeetri, traktori, fööni ja veel väga palju muud. Renessansiaegses humanistlikus Itaalias lõi Galileo Galilei pinnase tänapäevase teadusliku maailmavaate ja eksperimentaalfüüsika sünniks, kuus itaalia füüsikut on saanud Nobeli preemia, nende hulgas Rooma La Sapienza ülikoolis töötav teoreetiline füüsik Giorgio Parisi, kes sai preemia aastal 2021 oma panuse eest komplekssüsteemide uurimisse. Praegu on Itaalia esirinnas ka astrofüüsika, astronoomia ja biomeditsiini alal, seal arendatakse kõige uuenduslikumaid tehnoloogiaid taastuvenergia ja keskkonnahoiu vallas. Seega on Itaalia oluline maa, kuhu reaalteadusi õppima minna.

Ajalooliselt on Itaalia olnud Gran Touri, enesehariduslike kultuurireiside peamisi etappe ja on seda praegugi, olles kohustuslikuks reisisihiks neile, keda huvitavad ajalugu, kujutav kunst, arhitektuur, muusika, mood, disain ja muidugi arheoloogia.

Kõige lähemal hingele ja ihule on aga nn vahemereline eluviis, käitumiskoodid ja toit, mis on itaallaste identiteedi oluline märk. Kesk- ja Lõuna-Itaalias lähevad inimesed augustis-septembris terve perega maale tomatipüreed tegema, nagu eestlased teevad õunamahla; selle traditsiooni elluäratamine räägib muuhulgas ökoloogilise eluviisi laiast levikust. Suurema seltskonnaga tomatipüree tegemine viib ühe itaallastele olulise väärtuse juurde, milleks on convivialità ehk oskus hinnata kordumatuid hetki sõprade seas. Need, kes reisivad või siinse itaalia kogukonnaga tihedalt läbi käivad, panevad itaallaste koosviibimise rõõmu tähele: kõigepealt imestavad, siis imetlevad, ja ühel päeval märkavad, et on külalislahkuse pisikuga nakatatud.

Eesti-Itaalia kultuurikontaktid

Alles see oli, kui Friedrich Reinhold Kreutzwald 1849. aastal õhkas „Oh, õnnelikud loomad!“, pidades silmas neid, kellel on võimalus reisida Rooma. 1870. aastal jõudis esimese eesti skulptorina Rooma August Weizenberg, sai seal külge klassikalise skulptuuri pisiku ja nakatas sellega kogu Eesti ärkamisaja esteetikat: meie mütoloogilised tegelased hakkasid sarnanema Vana-Rooma kujudega. Olgu selle näiteks Linda Lindamäel, kelle antiikset ilu naturalistlik hundinahk veelgi esile toob. 1899. a avaldas Eduard Bornhöhe esimese eestikeelse Itaalia reisikirja. 

20. sajandi alguses võlusid eesti kirjanikke itaalia dekadendid Gabriele D’Annunzioga eesotsas. 1930. aastal avaldas Anton Hansen Tammsaare novelli „Itaalia reis“, kus täitumatu Itaalia unistus mässib oma võrku mitu põlvkonda. Ka Nõukogude ajal jäi Itaalia enamikule Eesti inimestest kättesaamatuks. Üksikuid Itaalia reisikirju ikkagi ilmus ja neist on kirjutanud Anneli Kõvamees oma 2008. aastal kaitstud doktoritöös. Tõeline Itaalia buum on puhkenud viimasel aastakümnel: arvukad algupärased Itaaliast inspireeritud romaanid, luulekogud, esseistika, reisikirjad ja kokaraamatud ühelt poolt ja tõlkekirjandus (Dante, Moravia, Ferrante, Camilleri) teiselt poolt, kõnelevad Itaalia ahvatlusest. Kumu kunstimuuseumi näitus „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“ on toonud siia 1980- ja 1990-ndate Itaalia kunsti kõige võimsamad esindajad Enzo Cucchi, Mimmo Paladino jt.

Tallinna Ülikooli juures toimuvad kõikidele avatud kultuurifestivalid, kinopäevad, Itaaliale pühendatud konverentsid; Itaalia saatkond vahendab Eestisse itaalia kõrgkultuuri, muud kultuurikorraldajad katavad suure osa itaalia popkultuuri spektrist. Pind on noorte keeleõppeks hoolikalt ette valmistatud.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!