Avastagem taas õppeaedade võimalusi
Kooliaedade traditsioon on Eestis pikk ja viimasel ajal rajatakse õppeaedasid jälle üha rohkem. „Rohelise kooli“ programm innustabki muude tegevuste hulgas seda tegema.
Programmiga liitunud paarisajast koolist-lasteaiast kolmveerandil on juba peenrad või peenrakastid, peaaegu pooled komposteerivad oma biojäätmeid ning veerandil on kasvuhooned.
Rohekool suunab õppeaia temaatikat võimalikult terviklikult ja süsteemselt käsitlema, sidudes õppetegevustena kokku sellised teemad nagu toit, elurikkus, jäätmed, vesi, õueala, kliimamuutused. Õpilased mõistavad oma keskkonnajalajälge paremini, kui näevad toidu teekonda seemnest viljani, selleks kuluvaid ressursse ning tekkivaid jäätmeid. Aias saab jälgida tavalise rohelise bioloogia uurimisobjekte: taimestikku ja elustikku mullas, õppida liike vaatlema ja määrama. Ning muidugi on õppeaed elupaik eri liikidele, näiteks tolmeldajatele, ja pakub kooliõpilastele palju loov- ja uurimistööde võimalusi.
„Kaasaegse õppeaia eesmärk võiks olla globaalsete probleemide mõtestamine ning toidu saamise teekonna sidumine looduse toimimise põhimõtetega ja meie keskkonnajalajälje suurusega,“ lausub „Rohelise kooli“ programmi eestvedaja Eeva Kirsipuu-Vadi.
Eestis on palju õppeasutusi, kus tahetakse ja ollakse valmis aeda rajama või täiustama, kuid puudu jääb teadmistest ja oskustest, aga ka rahast. Kui peenarde rajamine jääb kõige tihedamini kinni selle taha, et pole kedagi, kes aia eest suvevaheajal hoolitseks, siis kasvuhoonete soetamine jääb pigem raha taha. Siin oleks abi kohaliku omavalitsuse, kogukonna või projektide toetusest.
Tallinnas on juba aastaid võimalik taotleda toetust õppeaedade programmist, linn pakub ka nõustamist ja korraldatakse koolitusi.
Lõuna-Eestis on käimas kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv projekt „Kasvades oma toiduga“, kus toimuvad koolitused ja töötoad ning vahetatakse kogemusi.
Rakke koolil on suur, peaaegu saja-aastase ajalooga kooliaed.Seal tegutsetakse loodusainete või tööõpetuse tundides. Aed pakub õpetajate sõnul võimalust viia läbi põnevaid tunde õppeaineid integreerides, parandades samal ajal õpilaste meeskonnatöö oskusi. Lisaks aitab aed muuta kogukonda ühtsemaks, sest seal korraldatakse ka kooliüritusi.
„Valiku, mida peenardele istutada, teeb meie rohelise kooli meeskond,“ lausub õpetaja Malle Lepp. Valiku tegemisel mõeldakse, milleks aiasaadusi kasutada saab.
„Oleme valinud taimi ka loodusainete ainekava järgi,“ lisab Lepp. Esimene kooliaste on kasvatanud pigem juur-, aedvilju ja lilli, teine kooliaste ravimtaimi, teravilja ja lina, kolmas aga kartuleid ja kõrvitsaid. Eesmärk on, et kõik klassid saaksid kevadel ja sügisel vähemalt paar tundi aias tegutseda, aktiivsematele aiatöölistele on preemiaks reis.Kooliaias töötamist saab mitut moodi reguleerida, näiteks andes igale klassile oma nurgakese.
Nii mastaapne aiapidamine on siiski pigem erand, sest paljudel õppeasutustel pole oma maad. Aga ka linnas saab taimekastide abil aiandusega edukalt tegeleda. Elva Murumuna lasteaedhakkas peenraid rajama viis aastat tagasi. Alguses jagasid kaheksa rühma omavahel nelja taimekasti, aga üsna ruttu selgus, et ruumi on vähe. Nüüd on igal rühmal oma taimekast, mille sisu üle otsustavad lapsed ja õpetajad. Osa taimi kasvatatakse rühmas ette, mõned ostetakse. Kevadel valmistatakse koos lastega muld ette, suvel kastetakse ja rohitakse, sügisel ootab saagikoristus ja kastide puhastus. Peenrad aitavad lastel jälgida looduse rütmi ja aastaaegade vaheldumist, samuti saab taimekastide abil läbi viia pikaajalisemaid projekte ja katseid. Kui alguses oli lapsi, kes mulda ei puudutanudki, siis hiljem olid juba kõik nõus aktiivselt tegutsema.
Õpetaja Ebe Kõndil jagub ainult julgustussõnu: „Meie taimekastid valmisid esialgu projekti abil, aga kui soovisime kaste juurde, kaasasime lapsevanemad. Ka suvine kastmisemure lahenes vanemate abil. Ikka leidus keegi, kes tahtis lapsega vaatama tulla, mis peenrakastis toimub, ja nii said ka taimed kastetud.“
Et haridusasutustel oleks kergem õppeaeda rajada ja seal mõtestatud õppetegevusi läbi viia, on „Rohelise kooli“ programmi ja „Kasvades oma toiduga“ projekti koostöös valminud kaks põhjalikku abimaterjali. Paljud kogumikus toodud tegevused on kasvanud välja just õpetajate vajadustele toetudes.
Rohekool julgustab õppeasutusi aedu rajama. Miks mitte teha seda permakultuuri ja kaevamisvaba aia põhimõtteid järgides!
Juhend „Õppeaed sügisest sügiseni. Õppeaia loomise abimaterjal“ sisaldab nii teoreetilist tausta kui ka praktilisi näiteid, mis lasteasutustes toimivad, seda kõike mahepõllumajanduse põhimõttel.
Digitaalne kogumik „Aias sadas saia. Õpime õpilastega õppeaias“ annab õpetajatele ideid, kuidas siduda õppeaeda õppetööga. Mõlemad juhendid on avalikuks kasutamiseks üleval aadressil https://kasvadesomatoiduga.emu.ee/loovharidusprogramm/materjalid/.