Hariduse tippjuhid väärivad tippudele vastavat arengutuge

28. mai 2024 Kadri Väljaste, Heateo Haridusfondi portfellijuht; Anna Karolin, Kantar Emori uuringuekspert - Kommenteeri artiklit

Heateo Haridusfondi soovil selgitas Kantar Emor Eesti välja kohalike omavalitsuste kui koolipidajate hetkeseisu: milline on hariduselu suunajate taust, tööülesanded ning kuidas nad oma vastutusalas olevate haridusasutuste juhtide arengut toetavad.

Pikaajalise haridusleppe läbirääkimistega on käivitunud kauaoodatud dialoog väga põhimõtteliste teemade üle, mille lahendamine on kogu hariduselu tuleviku jaoks oluline. Hea meel on näha, et õpetajate töö- ja palgatingimuste kokkuleppimiseks käivitatud protsess ei piirdu aruteluga õiglase palganumbri üle, vaid vaadatakse lähemalt nii õpetajate koormuse, karjäärivõimaluste kui ka hariduse rahastamise murekohti. Et töö haridusvaldkonnas oleks atraktiivne, on õige aeg vaadata üle osaliste – õpetajatest koolijuhtide ja -pidajateni – rollid ning teha ka seal vajalikke ja edasiviivaid uuendusi. 

Hariduse suured väljakutsed − õpetajate leidmine ja hoidmine, muutunud õpikäsituse rakendamine, erinevate vajadustega õpilaste toetamine − on kõige vahetumalt koolijuhtide kui hariduse tippjuhtide laual. Kuid selleks, et koolijuht saaks oma tööd hästi teha, on meil vaja ka oskuslikke koolipidajaid ehk kooli omaniku esindajaid, olgu kool siis riigi-, kohaliku omavalitsuse või eraomandis. Hea koolipidaja loob kohaliku tasandi haridusvaldkonna arengukava ning selle ellurakendamist toetava koolivõrgustiku, leiab sobivad koolijuhid, aitab määratleda koolijuhi tugevused ja arengukohad ning on toeks haridusjuhile nii juhina kasvamisel kui tööalaste väljakutsete lahendamisel.

Koolipidajate taust ja tööülesanded 

Heateo Haridusfondi tellimusel valminud uuringus osalenud koolipidajate esindajad olid valdavalt magistrikraadiga (82%) ning varasema haridussektori töökogemusega (83%). Enamasti vastutavad haridusteemade eest ühes vallas üks kuni kaks inimest, kes peavad tihti tegelema ka muude valdkondade, näiteks kultuuri ja noorsootöö koordineerimisega. Selline tööülesannete mitmekesisus kulutab koolipidajate aega ja sunnib seadma prioriteete.

Koolipidajad peavad haridusasutuste juhtide nõustamist oma kõige olulisemaks ja ajamahukamaks tööülesandeks. Kõige sagedamini toetatakse direktoreid igapäevase suhtlemise kaudu, lahendades ühiselt üles kerkivaid probleeme lumekoristusest hariduse tugiteenuste puuduseni. Paljudes omavalitsustes toimuvad kord kuus ühise inforuumi loomiseks koosolekud haridusjuhtide või kogu valla allasutustega.

Kuigi mitmed koolipidajad tõid avatud vastustes välja, et nende uks on koolijuhile alati lahti, jääb puudu süsteemsest lähenemisest juhtide professionaalse arengu toetamisele. Olulisematest juhtimistööriistadest kasutatakse kõige enam arenguvestlusi (69% vastanud omavalitsustest). 

Võrreldes varasemate uuringutega on arenguvestlused rohkem levinud, kuid kahjuks ei võimaldanud uuring hinnata, mis on arenguvestluste sisu ning väljundid. 2023. aastal valminud haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutusjuhis toob välja kaks aspekti, mida arenguvestlusel fookusesse võtta.

1. Mida on tehtud? Mil määral on arengukavas ja aastaeesmärkides kokku lepitud eesmärgid saavutatud ja missuguse kvaliteediga?

2. Kuidas on need tulemused saavutatud, st kuivõrd pidi juht pingutama?

Ideaalis võiks arenguvestluse tulemusel sündida arenguplaan konkreetsete eesmärkide ja tegevuskavaga. 

Tegelikkuses mainisid arenguplaani loomist ning järelkasvu planeerimist ainult 7% vastanud koolipidajatest. Arengu hindamise tööriistade kasutamist mainiti küll veidi sagedamini. Toodi välja, et seiratakse näiteks arengukava (49%), tehakse 360-kraadi-hindamist (29%) või hinnatakse arenguplaani (22%). Samas jääb hindamisest üksi väheks, kui sellele ei eelne ega järgne tegevusi, mis võimaldavad juhil end uutes olukordades proovile panna ning seeläbi oma kompetentsust tõsta. Lisaks on oluline see, kuidas juhile tema hindamise tulemusi tutvustatakse ning tagasisidet antakse. 

„Tõhus tagasisidestamine on eduka juhtimise oluline komponent. See ei seisne vigadele osutamises, vaid töötajate eneseteadlikkuse ja arengu toetamises ning suunamises parema tulemuse ja professionaalse kasvu poole,“ on selgitanud Henry G. Uriko talendijuhtimisettevõttest Fontes. 

Milliseid lahendusi eelistab koolipidaja?

Uuringust selgus, et ligikaudu kaks kolmandikku koolipidajatest teab, milliste tegevustega haridusjuhte toetada, kuid kolmandik tunneb end selles ebakindlalt. Üle poole (57%) koolipidajatest hindab oma oskusi ja teadmisi haridusjuhtide toetamisel piisavaks, samas kui 43% tunneb, et nende oskused ja teadmised vajavad täiendamist. Sageli eristatakse teadmisi haridusjuhtimisest ja oskusi, kuidas toetada juhi professionaalset arengut. Kui koolipidaja peab tegelema haridusvaldkonna tippjuhiga, võib vaja minna veelgi spetsiifilisemaid tööriistu ja lähenemisi, mida ei tunta veel piisavalt. Mitmed koolipidajad pakkusid lahendusena välja coaching’u võimaldamise väljastpoolt. 

Küsides koolipidajate arvamust haridusjuhtimise kvaliteeti tõstvate lahenduste kohta, selgus, et kõige enam pooldati hea tugimaterjali loomist (96% nõustus kindlasti või pigem) ning eksperttoe pakkumist (100%). Samuti toetati mitmesuguseid regulatiivseid meetmeid, nagu haridusjuhtidele kohustusliku või vabatahtliku atesteerimissüsteemi loomist või arenguvestluste kohustuslikuks muutmist, kuigi nendele ideedele oldi ka vastu. Olemasolevast haridusjuhi kompetentsimudelist oli teadlik 82% koolipidajatest ning enamik (81%) pidas seda kasulikuks.

Olulise lahendusena nähti senisest enama aja ja ressursside võimaldamist haridusjuhtide toetamiseks (40%). Samuti toodi välja vajadus süsteemse ja selge tegevusplaani järele (31%) ning koolituste pakkumist (10%). Koolipidajad leidsid, et konkreetsed infomaterjalid oleksid kasulikud, kuid tihti motiveerivad neid rohkem teemaga seotud koolitus- või kogemuste vahetamise programmid. Suurt väärtust nähti ühistes koolitustes nii koolipidajatele kui haridusjuhtidele. Arengu toetamisel peetakse oluliseks piisava tasemega eksperttoe olemasolu, et õppida teisi tippjuhte toetavatelt osapooltelt.

Suure väärtusega tugi

Haridusjuhtide arengu toetamine on investeering hariduse kvaliteeti ja tulevikku. Oskuslik ja motiveeritud koolijuht suudab luua positiivse ja toetava õpikeskkonna, mis soodustab õpetajate ja õpilaste arengut. Uuringu tulemused näitavad, et koolipidajad mõistavad oma rolli haridusjuhtide professionaalse arengu toetamisel, kuid vajavad rohkem ressursse ja selgeid tegevusplaane, et seda tõhusalt teha.

Kokkuvõttes on haridusjuhtide ja koolipidajate roll haridussüsteemis kriitilise tähtsusega. Eduka haridusjuhtimise aluseks on suurem koostöö, usaldus ja süsteemne lähenemine. 

Heateo Haridusfond on kuue aasta vältel innustanud eri sektoreid koostööle ja kutsunud ellu mitmeid algatusi haridusjuhtide arengu toetamiseks (nt haridusjuhtide praktikaprogramm, kohalike omavalitsuste toetamine koolijuhtide värbamisel, haridusjuhi värbamiskäsiraamatu loomine ja haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli uuendamine). Ka edaspidi saab fond kaasa aidata ja koondada näiteks erasektori parimad juhtimikogemusi koolipidajat toetavaks abimaterjaliks. Vastutus nende ellurakendamise eest on siiski koolipidajal, kelle roll hariduskvaliteedi tagamisel on väga suure kaaluga.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!