Kas viimaks koidab õpetajate põuale leevendus?

14. mai 2024 Sirje Pärismaa toimetaja - 7 kommentaari
„Siit me juba mõne aasta pärast tuleme koolidesse!“ kinnitavad Tartu Ülikooli klassiõpetaja esimese kursuse üliõpilased Mariella Soom, Triine Ottender, Anna Mutso, Anete Värno ja Linde-Mari Maibach. Foto: Sirje Pärismaa

Haridus- ja teadusministeerium andis eelmisel aastal ülikoolidele 8 miljonit lisaraha, et nad saaks õpetajakoolituses täiendavalt avada 445 õppekohta. Kas sügisel alustanud on kevadel alles? Kuidas on ülikoolid suurenenud koormusega toime tulnud? 

„Lõpetame kindlasti ja läheme kooli tööle!“ lubavad Tartu Ülikooli klassiõpetaja esimese kursuse tudengid, kui end pildistamiseks haridusteaduste instituudi raamatukogu trepil ritta seavad. Viis neidu on rõõmsad ja elevil.

„Süda tõi siia ilusasse majja,“ ütleb Mariella Soom. Triine Ottender kiidab oma põhikooliaegseid õpetajaid Tartu Erakoolis ja mainib, et nemad soovitasidki mõelda õpetajaameti peale.

Ka Anna Mutso kinnitab, et tal on olnud väiksest peale unistus just klassiõpetajaks õppida, sest selles ametis saab palju ära teha. Anete Värno võttis oma valikute setitamiseks koguni vaheaasta, oli vabatahtlikuna Tartu laste turvakodus tööl ja seal saigi talle selgeks, et lastega tegelemine on talle hingelähedane.

Linde-Mari Maibach on juba valinud välja kooli, kuhu tahaks pärast lõpetamist tööle minna – Osula Põhikooli. „Ma pole veel läbi rääkinud, aga loodan, et võtavad mind vastu,“ muheleb Maibach. „Mu ema on logopeed, aitasin tal töid parandada, sealt hakkas õpetajapisik külge. Ja mul endal on olnud toredad klassijuhatajad.“

445 täiendavast õppekohast 270 loodi Tartu Ülikoolis ja 175 Tallinna Ülikoolis. HTM-i kõrghariduse valdkonna nõuniku Sigrid Vaheri sõnul kõik õppekohad siiski ei täitunud, sest aineõpetajaks õppima asujaid oli vähem. 

TLÜ-s immatrikuleeriti mullu sügisel õpetajakoolituse õppekavadel kokku 594 üliõpilast ja TÜ-s 799 õppijat.

Mõni protsent kadu

Ehkki vastuvõetuid oli varasemast rohkem ja võiks eeldada, et supp sai lahjem, pole ülikooli pooleli jätnute osakaal suurem kui väiksema vastuvõtuga aastatel.

„594-st sisse astunud üliõpilasest õpib endiselt 562,“ ütleb Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi. „Lahkumise põhjus on suures osas üliõpilase soov õpingud katkestada ja vaid üksikutel juhtudel edasijõudmatus.“ 

Ka Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi õppejuhi Merle Taimalu sõnul ei olnud õpetajakoolituses esimese semestri järel katkestanute protsent kõrgem kui kolmel varasemal aastal. Bakalaureuseõppes katkestas tänavu 3% (2022. aastal 4%), magistriõppes 2% (2022. aastal 1%).

Olgu märgitud seegi, et õpetajakoolituse esimeses astmes on katkestanute osakaal natuke väiksem kui TÜ-s üldiselt ning magistriõppes võrdväärne TÜ üldise nivooga.

„Ministeerium jälgib üliõpilaste väljalangust ja arvestab järgmise aasta täiendava vastuvõtu kokkuleppimisel-rahastamisel nii möödunud aasta tegelikku vastuvõttu kui ka katkestamise määra esimesel õppeaastal,“ kinnitab Sigrid Vaher.

Kristi Klaasmägi meenutab, et kaks aastat tagasi tehtud intervjuudes jagasid õppejõud kogemust, et õpetajakoolituse üliõpilased on motiveeritud ning üldiselt heade ajaplaneerimise ja enesejuhtimise oskustega. 

„Andmeid selle kohta, et 2023. aastal alustanud õppijad oleksid varasemalt alustanutest erinevad, ei ole. Praeguste õppijate profiili sarnasust eelnevatega saame kontrollida siis, kui valmib 2023. aastal õpinguid alustanud lendude lõpetamise ja õpingute katkestamise analüüs.

Ülikool valib õppijaid õppekava eesmärgist ning vastuvõtu tingimustest lähtuvalt. Seega on meie eesmärk valida välja just need kandidaadid, kes nimetatud tingimustele kõige paremini vastavad. Nii ka seekord.“

Haridus- ja teadusministeerium on esitanud ka 2024/2025. õppeaasta kohta soovi õppekohtade arvu suurendada. TLÜ avab õpetajakoolituses 633 õppekohta, sealhulgas 175 täiendavalt.

Esmakordselt said õpetaja- ja tugispetsialistide koolitusse astunud taotleda 400 euro suurust stipendiumit (täiskoormusega õppides). Osakoormusega õppijaile makstakse 250 eurot. 

Stipendiumi saajate arv sõltub õppekavast ja ulatub 20–80%. 

2023. aastal eraldati ülikoolidele õpetajakoolituse stipendiumi maksmiseks 1,2 miljonit eurot. Ülikoolid maksid stipendiumi 675 täiskoormusega ja 115 osakoormusega õppivale üliõpilasele. 

Stipendiumi makstakse paremusjärjestuse alusel, arvestades õppekava täitmise mahtu, õppetulemusi, õpetajana töötamist jne.

„Saame kõik 400-eurost stipendiumi,“ teatavad Mariella Soom, Triine Ottender, Anna Mutso, Anete Värno ja Linde-Mari Maibach.

Tallinna Ülikoolis määrati kevadsemestril stipendium 316 üliõpilasele, kellest 225 õpivad täiskoormusõppes.

„Lisaks õpetajakoolituse üliõpilastele, kelle hulka arvame ka eripedagoogika tudengid, saavad stipendiumit sotsiaalpedagoogika ja koolipsühholoogia eriala tudengid,“ märgib Kristi Klaasmägi.

„Kui stipendiumi saaja katkestab õpingud esimese õppeaasta esimese semestri jooksul, on kõrgkoolil õigus väljamakstud stipendium tagasi nõuda,“ lausub Sigrid Vaher. „Stipendiumi eesmärk on motiveerida õpetajaks õppima ning stipendiumi saamine ei ole seotud tööleasumise nõudega.“ 

Kumbki ülikool pole tagasimaksmise kohustust esimese semestri järel lahkunuile siiski rakendanud. 

Rohkem tööd

Suurenenud üliõpilaste arv tõi ülikoolidele mõistagi varasemast rohkem tööd ja leiba, aga ka vajaduse leida juurde töötajaid.

„Üldiselt võib öelda, et oleme suurenenud vastuvõtuga hästi hakkama saanud ning tänulikud, et õpetajakoolituse vastuvõtt on kasvanud,“ lausub TÜ Pedagogicumi juhataja Regina Soobard. „Mõnevõrra on väljakutseid muidugi lisandunud. Näiteks õppejõudude koormuste suurenemine ja ülekoormuse oht, väljakutse suhteliselt kiiresti leida uusi töötajaid, ja seda vaid 3–5 aastaks, kuna HTM-i edasised plaanid ei ole teada. Korralduse küljest on vajanud lahendamist ka õppetööks vajalike ruumide kasutamise väga põhjalik planeerimine, et õppetöö ära mahutada.“ 

TLÜ prorektori Kristi Klaasmägi sõnul on õpingute igas etapis, alates sisseastumisest kuni lõputööde kaitsmiseni, õppejõudude ning tugitöötajate töö maht varasemaga võrreldes oluliselt suurem. Õppetöö sisaldab suurel määral arutelusid ja tagasiside andmist, vähem on loenguid, seega sõltub õppejõudude töö maht otseselt õppijate arvust. 

„See seab piirid ka õpetajakoolituse vastuvõtu kasvatamisele – oleme loonud õppekohti nii palju, kui suudame kanda,“ rõhutab Klaasmägi.

Eestis lahkub koolist kolme esimese tööaasta jooksul iga kolmas alustav õpetaja. Veel kurvem on see, kui lõpetanud ei leiagi teed kooli. Mida saaks ülikoolid teha, et praegustest esmakursuslastest ka õpetajad saaksid? 

„Oluline on toetada õpetajaks õppijaid juba nende õpingute ajal, et suurendada nende kutsekindlust ning edukat õpingute lõpetamist,“ lausub Merle Taimalu. Õppetööd peaks võimalikult mõistlikult planeerima, et tulevased õpetajad saaksid soovi korral õppimise ja töö ühitada ning samas pühenduda õppele. 

„Saame vaadata, et õpetajakoolituses õpitav oleks nüüdisaegne, teaduspõhine ja vajalik õpetajale tema igapäevatöös,“ lisab Regina Soobard. „Oluline on õpingute ajal saada praktika kaudu kogemus, kuidas teoreetiline teadmine rakendub õpetaja igapäevatöös. Tähtis on ka see, kuidas õpetajaametit ühiskonnas väärtustatakse – töötingimused, töötasu, juhtimiskogemus kooli poolt. Mida väärtustatum on õpetajaamet, seda enam on neid, kes tulevad õpetajaks õppima.“ 

„Ülikool pakub õpetajaks pürgijatele kaasaegset ja teaduspõhist ettevalmistust õpetajatööks,“ kinnitab Kristi Klaasmägi. „Õpetajana tööle asumist toetab koolides praktikal käimine – tulevased õpetajad saavad õpingute jooksul juba varakult väga praktilise kogemuse.

Õpetajaks saamist toetab ka võimalus õpinguteks rohkem aega võtta, vähendades näiteks oma töökoormust. Stipendium annab selleks ühe võimaluse. Kuna kõigil ei ole aga võimalik töökoormust vähendada, oleme intensiivselt tegelenud õpetajakoolituse paindlikkuse ja personaalsuse suurendamisega – individuaalse nõustamise ja õpinguplaanide koostamiseni välja –, et võimaldada õpetajaks õppimist oma muude kohustustega ühendada.“


Õpetajakoolitus

  • TLÜ-s õpib õpetajaks 1516 üliõpilast, nende seas 285 eripedagoogika eriala tudengit.
  • HTM-i toetusega loodi 2023. aasta sügisel üle 150 täiendava õpetajakoolituse õppekoha. Kokku avati õpetajakoolituse õppekavadel 612 õppekohta, immatrikuleeriti 594 üliõpilast.

  • Kõige populaarsemad õppekavad olid
    • alushariduse pedagoog BA (515 avaldust),
    • eripedagoogika (335 avaldust),
    • pedagoogika BA (221 avaldust).

  • Õpetajakoolituse õppekavade üliõpilaste keskmine vanus on 33 aastat. Infot selle kohta, kui paljud üliõpilased juba õpetajana töötavad, ülikoolil ei ole.

  • TÜ õpetajakoolituses õpib kokku 2064 üliõpilast (bakalaureuseõppes 1044, integreeritud õppekavadel 174 ja magistris 846 õppijat).
  • 2023. aasta sügisel avati õpetajakoolituses 836 õppekohta, immatrikuleeriti 799 õppijat. Kandidaatide koguarv oli 2555 (magistriõppesse 818 ja bakalaureusetasemele 1620). 

  • Kõige populaarsemad õppekavad olid 
    • koolieelse lasteasutuse õpetaja, BA (konkurss 5,6),
    • koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas, BA (konkurss 5,1), 
    • kutseõpetaja, BA (konkurss 5,1).

  • Vähem populaarsed õppekavad olid
    • vene keele õpetamine võõrkeelena, MA (konkurss 0,1),
    • matemaatika- ja informaatikaõpetaja (konkurss 0,9),
    • haridustehnoloogia (konkurss 0,9).

  • 2. mai seisuga oli kõrghariduse I ja II astmes õpetajakoolituse üliõpilaste keskmine vanus 32,6 aastat. 
  • Bakalaureuseõppe tasemel oli õppijate keskmine vanus 30, integreeritud õppekavadel 22,9 ja magistriõppes 37,8. 
  • Kõrgeim keskmine vanus: kunstide ja tehnoloogia õpetaja, MA (40,2); kaasav haridus MA (45,4); õpetajaharidus MA (47,7).
  • Madalaim keskmine vanus: humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis, BA (22,6); klassiõpetaja (22,8); loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis, BA (23,8).
  • TÜ ei kogu üliõpilastelt andmeid selle kohta, kui paljud töötavad õpetajatena koolis. 2022/2023. õppeaastal HTM-ist küsitud statistikast selgub, et õppijaid oli tollal kokku 1939 ning neist 796 (41%) töötas õpetajana. Koolieelses õppeasutuses töötas 246 õpetajaks õppijat, kutseõppeasutuses 32 ja üldhariduskoolis 518 õpetajat. 

  • Õppekavad, kus kõige enam õppijaid töötas õpetajana:
    • kaasav haridus (76%, MA),
    • matemaatika-informaatikaõpetaja (74%, MA),
    • keeleõpetaja mitmekeelses koolis (69%, MA),
    • gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja (66%, MA),
    • põhikooli mitme aine õpetaja (66%, MA),
    • koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas (59%, BA).

  • Eestikeelsete õppekavade lõikes üle kogu õpetajakoolituse võib öelda, et õpingute ajal töötavad õpetajana eelkõige magistriõppes õppijad (58%). Võib eeldada, et bakalaureuseõppes võetakse eelkõige aega õppimiseks ning magistriõppe ajal jagatakse oma aega õppimise ja töötamise vahel.

Allikas: TÜ ja TLÜ


Õpetajate järelkasvust TÜ Narva kolledžis

Piret Kärtner.

Vastab TÜ Narva kolledži õppedirektor Piret Kärtner

Missugustel õpetajakoolituse erialadel saab Narva kolledžis õppida? Milline on noorte huvi?

Kolledžis on kolm õpetajakoolituse õppekava. „Keeled ja mitmekeelsus koolis“ on bakalaureusetaseme õppekava, mis ei anna veel õpetajakutset, ent valmistab ette astuma magistriõppekavadele, mis annavad õpetajakutse. Sellel õppekaval õpib 133 üliõpilast. 

Käesoleval õppeaastal loodi õppekohti 50, konkurss oli 1,7. Eelmisel õppeaastal loodi 37 õppekohta, konkurss oli 1,78.

„Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas“ on samuti bakalaureusetaseme õppekava, kus õpib 175 üliõpilast. Õppekohti loodi sel õppeaastal 69, konkurss oli 5,07. Mullu olid need arvud vastavalt 50 ja 6,46.

„Keeleõpetaja mitmekeelses koolis“ on magistritaseme õppekava ja sellel õpib 112 üliõpilast. Sellel õppeaastal loodi 60 kohta, konkurents 2,22, eelmisel aastal oli 34 kohta, konkurents 2,12.

2024. aastal on kohtade arvud samad, mis eelmisel aastal. 

Võib öelda, et kolledži õpetajakoolituse erialad on kõik populaarsed ja hoolimata sellest, et võrreldes 2021. aastaga on vastuvõtuarvud kahekordistunud, on konkurents jätkuvalt tihe ja saame vastu võtta parimad ja kutsekindlamad kandidaadid.

Soovime rõhutada, et formaalhariduse kõrval on oluline ka mitteformaalharidus ning lisaks õpetajakoolituse õppekavale on kolledžis noorsootöö õppekava, kus saab õppida noorsootöötajaks. Sellel õpib 67 üliõpilast.

Kui paljud katkestavad õpingud?

Kokku katkestas oma õpingud 2023/2024. õppeaastal kolme õpetajakoolituse õppekava peale 12 üliõpilast.

Katkestavad välisüliõpilased Ukrainast, sest ei saa kohale sõita. Kahele üliõpilasele osutus probleemiks eesti keel, ent õpingud katkestatakse ka põhjusel, et eriala ei osutu sobivaks.

Kui suur on koolis õpetajana töötavate üliõpilaste arv ja milline on vanuseline jaotus?

Otseselt me neid andmeid küll ei kogu, aga ütleks, et õppekavale „Keeled ja mitmekeelsus koolis“ tulevad pigem gümnaasiumi äsja lõpetanud ja varasemad õpingud mõnel teisel erialal katkestanud noored.

„Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas“ erialale tulevad 35–40-aastased lasteaias õpetaja abina töötavad inimesed.

Keeleõpetajaks mitmekeelses koolis tulevad õppima nii karjääripöörajad kui ka noored vahetult pärast bakalaureuseõpingute lõpetamist. Karjääripöörajate hulgas on sotsiaaltöötajaid, noorsootöötajaid, Sisekaitseakadeemia lõpetanuid, aga ka kolledži teiste õppekavade äsja lõpetanuid. 

Kui paljud saavad stipendiumi?

Õppekavadel „Keeled ja mitmekeelsus koolis“ ja „Keeleõpetaja mitmekeelses koolis“ õppijatest saab õpetajakoolituse või erialastipendiumi ligi 80% üliõpilastest ja koolieelse lasteasutuse õpetajaks õppijaist ligi pooled. Õpetajakoolituse stipendium on 400 ja erialastipendium 160 eurot kuus. Stipendium on olnud oluline motivatsioon õpetajakoolituse erialadele kandideerimisel. Ehkki stipendiumiga ei kaasne nõue asuda pärast õpinguid kooli tööle, tajume, et see on oluline õpetajate järelkasvu tagamise ning õpetajakutse väärtustamise vaates.


7 kommentaari teemale “Kas viimaks koidab õpetajate põuale leevendus?”

  1. Vana õpetaja ütleb:

    Kolleegid!

    Seni, kuni me õpetajate puudumise PÕHJUSTE juurde ei lähe, olukord ei parane vaid läheb veelgi hullemaks… Lugesin hetk tagasi ÕpL-s TÖÖPAKKUMISTE nimekirja ja jõudsin 350-ni. Kuid see on vaid osa nn nõudmistest…

    Peapõhjus – last tuleb taas LOODUSPÄRASELT (!) hakata võtma lapsena ja õpetaja on TÄISKASVANU, kel kohustus lapsi õpetada-kasvatada… Vastavalt sellele peaks toimuma (teaduspõhiselt!) ÕPETAJATE ETTEVALMISTUS (21. SAJANDILE KOHASELT).

    Siin pole mingit keerukust, sest inimest (ka last) on psüühilise olendina põhjalikult tundma õpitud. Toetugem sellele või… on tegemist meie rahvuskultuuri kadumisega!

  2. Martin Saar ütleb:

    Reaal-ja loodusteaduste õpetajate järelkasvu puudusele see leevendust ei too, seal on jäänud üldjuhul osa õppekohti ka seni täitmata. Pole vahet, kas õnnestub täita 12 kohta 15st või 12 kohta 20st… Riiklikku koolitustellimust võib suurendada, aga kui kandidaate ei ole, sest töötingimused (sh tasu, koormus, viimaste suhe, karjäärivõimalused) ei suuda konkureerida teiste sama valdkonna töökohtadega, siis ei ole mingit positiivset efekti.

  3. Henno ütleb:

    Selliseid optimistlikke pealkirju loen ma vähemalt iga paari aasta tagant. Aga midagi ei ole muutunud… Ametnikud muidugi saavad raporteerida , et nad teevad midagi.

  4. Hilja ütleb:

    Vana Õpetaja, mis Teie ettepaneku praktiline sisu on? Õpetajatele tuleks anda õigus jagada ihunuhtlust, kui lapsed sõna ei kuula? Või milles see looduspärasus seisneb?

  5. Vana õpetaja ütleb:

    Oi-oi, Hilja!

    Saan aru, et Te ei tea midagi PEDAGOOGIKAST, mis 20. sajandil hakkas lähtuma inimesest kui PSÜÜHILISEST OLENDIST. Seda tulebki õpetajal tunda ja see on samas ka LOODUSPÄRANE lähenemine…

  6. Vana õpetaja ütleb:

    P.S.

    Olles soovitanud paljudel tuttavatel vaadata “Kliimafilmi: külm tõde” (2024), mille aluseks TIPPTEADLASTE argumendid, olen saanud ka tagasisidet – ma ei saa sellest filmist aru! Teaduslik mõtlemine vajabki teadmisi ja keerulisemaid mõtlemisoperatsioone (üldistamine ja abstraheerimine).

    Kui paluda õpetajal selgitada, kuis psühholoogiliselt toimub uute teadmiste (ka oskuste) omandamine nooremas ja vanemas astmes, on vastuseks enamasti vaikus… Just siit algab ÕPETAJATÖÖ TEADUSLIK mõtestamine.

    Ka kasvatuse ürgne alus on Pavlovi avastatud üle sajandi vanused tingitud refleksid, millele toetus KASVATUS varem looduspäraselt juba sadu tuhandeid aastaid…

  7. Hilja ütleb:

    Vana Õpetaja, palun selgitage siiski, mida Te silmas peate. Inimene on psüühiline olend, laps on laps ja täiskasvanu on täiskasvanu. Väga tore. Nüüd läheb see täiskasvanu klassi ja ütleb lastele: “Palun avage õpikud.” Ja lapsed ütlevad: “Ei viitsi.” Mis nüüd siis teaduspõhiselt ja looduspäraselt edasi saab?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!