Miks viia lasteaiad ühtse juhtimise alla?

14. mai 2024 Eda-Mai Tammiste Kiili Lasteaia direktor - Kommenteeri artiklit
Laste jaoks ei ole vahet, mitmest majast lasteaed koosneb. Peaasi, et päevad on sisukad ja rühma töö toimib. Fotod: Triin Nikkari

Eda-Mai Tammiste. Foto: erakogu

Eestis on mitmeid omavalitsusi, kus haridusasutused on viidud ühtse juhtimise alla. Koolidega seda eriti tehtud ei ole, kuid liidetud lasteaedu on juba väga palju.

Ühendlasteaedade teerajaja on Viimsi vald, kus MLA-sse Viimsi Lasteaiad kuulub kaheksa maja (kokku 37 rühma) juba alates aastast 2010. Praeguseks on selliseid ühendasutusi mitmes Eesti omavalitsuses.

Asutuste liitmise põhjused on erinevad. Olen kogenud olukordi, kus liideti kolm asutust, kuna eri põhjustel nende juhid lahkusid (kes pensionile, kes mujale) ning konkursid kukkusid läbi – pädevaid kandidaate ei olnud. Praegu töötan Kiili Lasteaias, mis on suurenenud loomulikul teel ehk laste arvu suurenedes on kasvanud ka asutus. Ilmselt võib sellise otsuse tingida ka kohaliku omavalitsuse soov juhtimiskulude arvelt kokku hoida, mis ei tohiks olla ainus põhjus, kuna võib kaasa tuua juhtimiskvaliteedi halvenemise (ühele töötajale langeb suurem töökoormus, mistõttu jääb tagaplaanile töö inimestega). Olen suhelnud ka omavalitsustega, kus on ühendasutuse loomisega soovitud haridusasutuste tegevust ühtlustada ja tagada sellega kvaliteetne alusharidus kõigile lastele. Kvaliteedi tagamine saabki olla asutuste liitmise ainuõige põhjus ja seetõttu ei tohiks teha sellist otsust kiirustades ja ülepeakaela.

Kindlasti on tähtis, et liitmise protsess on läbipaistev, et lahkujad või koondatud juhid ei tunneks ennast üleliigsetena. Ühendasutuse juhi kohale peab korraldama avaliku konkursi, kus kõigil on võrdne võimalus kandideerida.

Olen juhtinud kahte ühendlasteaeda Paides ja Anija vallas ning praegu olen suure Kiili Lasteaia juht. Kui asusin 2022. aasta suvel Kiili Lasteaeda juhtima, oli siin 19 rühma, praegu on 27. Sügisest avame veel ühe maja ning siis on rühmi kokku juba 33. Olen kohanud ühendasutuste suhtes erinevat suhtumist nii asutuste juhtide kui ka KOV-i haridusjuhtide hulgas ning võin oma kogemusest öelda, et igal asjal on mitu külge. Kui asutuses on pädev juhtkond, kes suudab katta olulised juhtimisvaldkonnad ning iga töötaja teeb oma tööd kohusetundega, on kõik võimalik. Kindlasti on oluline igakülgne koostöö, kokkulepetest kinnipidamine ning vastutuse jagamine igal tasandil.  

Oluline on, et suure asutuse juhtkonna ja lasteaiapidaja suhe oleks usalduslik ning juht tunneks ennast toetatu ja motiveerituna, sest sellise suure vastutuse ja töökoormuse juures on oht läbi põleda suur.

Mis siis on ühendasutuse juhtimise plussid? Üks oluline kriteerium on ressursside efektiivne jagamine ning koostöö kohaliku omavalitsusega, kuid asjal on teisigi häid külgi.

  • Laste seisukohalt võrdsete võimaluste tagamine kõigile; eri majade rühmad saavad teha toredat koostööd (väljasõidud, sõpruskohtumised, ühised üritused jne); õppetegevusi saab teha paindlikumalt (näiteks kui ühes majas on ujula, saavad ujumas käia ka teiste majade lapsed). Õppevahendeid on võimalik majade vahel jagada ning rühmade komplekteerimisel arvestada laste vanuse, eripäradega (erirühmade loomine) jne.
  • Personali on võimalik majade vahel liigutada, näiteks kui on tekkinud suurem asendusvajadus. Ühendasutustes saab korraldada ühiselt personali koolitusi (koolitused on kallid ja väikese maja puhul ei ole neid alati võimalik teha). Samas on võimalik tagada eri valdkondade juhtimine kõikides majades (näiteks majandusjuhataja mitme maja peale – muidu peab seda tööd tegema lasteaia juht ise).
  • Projektides osalemisel on kasusaajaid rohkem ning suurem võimalus rahastust saada.
  • Kõigile on teada suur tugispetsialistide puudus, ühendasutustes on võimalus tugiteenuseid pakkudes arvestada iga lapsega ning suunata tugispetsialiste sinna, kus neid rohkem vaja on.
  • Eelarves on võimalik ressursse paindlikumalt jagada (kus vajadus parajasti suurem, sinna suunata rohkem raha jne).

Positiivseid aspekte on kindlasti veelgi ja need võivad asutuseti erineda.

Miinustena toon välja, et kui omavalitsuses on ainult üks suur ühendlasteaed, võib lasteaia juhile tunduda, et ta on üksi. Mitme asutuse puhul saavad juhid üksteist nõustada ning olulistes küsimustes ühiselt KOV-i poole pöörduda. Kui asutusi liidetakse, võib olla miinuseks ka eri majade töökultuur, mida on vaja ühtlustada, samuti personali suured ootused juhile ja koostöö puudumine. Oskamatu juhtimise korral võib iga maja eripära kaduda ning juhi otsene kontakt personali ja lastega jääda kaugeks. 

Muutused toovad alati kaasa mingil määral pingeid, mistõttu on tähtis, et kõik asjaosalised oleks valmis avatud kommunikatsiooniks ja püüaksid mõista üksteise seisukohti. Enamasti on haridusasutuste juhid missioonitundega n-ö maailmaparandajad, kes soovivad ära teha midagi suurt ja olulist. 

Kuna suure asutuse juhil lasub väga suur vastutus, on oluline läbi mõelda, kuidas

  • tagada lastele turvaline ja arendav õpikeskkond ning iga lapse võimetekohane areng, 
  • jagada ennast mitme maja vahel,
  • suhelda ja vahetada teavet nii, et keegi ei jääks infosulgu,
  • jõuda kõigi töötajateni,
  • teha parimal viisil koostööd kõikide huvigruppidega jne.

Olen viimase viie tööaasta jooksul nõustanud mitut omavalitsust, kus on lasteaedu liidetud või seda teha soovitud. Põlva, Lääne-Nigula ning Elva haridusjuhid on soovinud saada infot ja kogemusi, kuidas ühendasutused toimivad. Olukorras, kus mingil põhjusel on sellist ühendamist vaja, soovitan kindlasti eelnevalt põhjalikult läbi mõelda, miks seda tehakse ja mis on eesmärgid. Kindlasti tuleks kõikide asjaosalistega muudatustest rääkida. Protsessi ettevalmistus peab olema põhjalik ja hõlmama kõiki valdkondi: personalitööd, majandustegevust, õppe-kasvatustööd, strateegilist juhtimist jne. 

Kui liidetud asutused asuvad üksteisest eemal ja vahemaad on suured, siis võiks lasteaiajuhil olla näiteks ametiauto.

Palju on suhtumist, et ühendlasteaed on justkui kolhoos, kus ei ole võimalik tagada kvaliteeti. Vaidlen sellele vastu. Eesti lasteaedades töötavad õpetajad on kõrgharidusega pädevad ja ennastjuhtivad töötajad, kes teevad oma tööd vastutustundlikult. Seetõttu ei pea juht igas majas iga päev kohal olema. Enamikus ühendasutustes on õppejuhid, kes majades tegutsevad ja personali jaoks olemas on. Ühiskond areneb pidevalt ja tänapäeva kommunikatsioonivahendid annavad vajadusel võimaluse igal hetkel juhiga ühendust saada. Tööd tehes olen tavapäraselt kõigile kättesaadav, minu kabineti uks on lahti ja igaüks saab sinna sisse astuda, kui on mure või küsimus, samuti on võimalik alati helistada või kirjutada.

Oleme juba mõnda aega väikese grupi ühendlasteaedade juhtidega omavahel üksteist toetanud ja kogemusi jaganud. Sellest tekkis mõte, et ehk peaks sellist koostööd laiendama ning saaksime suurema seltskonnaga koos midagi ära teha. Esimene taoline kohtumine toimus Kiili Lasteaias 14. septembril 2023, kus olid kohal viie ühendlasteaia esindajad. Tookord arutlesime järgmistel teemadel.

  • Üks asutus, mitu maja – mida teha koos ja mida eraldi?
  • Igas majas omad traditsioonid, kombed, nii töökorralduse kui ka sündmuste osas. Kas käia ühte jalga või sama visiooni ellu viies mõelda, et erinevused rikastavad?
  • Juhi töökorraldus, info liikumine ja kommunikatsioon.

Teisel korral kohtusime Viimsis, kus arutasime tugimeeskonna töö korraldamist ja tugiteenuste pakkumist ühendasutustes.

Kolmas kord kohtusime Kohila Sipsiku majas, kus teemadeks olid mitme maja juhtimisel juhtkonna rollid ja puhkeaeg.

Meie kooskäimised on tekitanud suurt huvi ning praeguseks on meiega liitunud lasteaiajuhte üle Eesti, kokku 12 ühendlasteaiast. Meil on olemas FB Messengeri grupp, kus saame aktuaalsetel teemadel suhelda ning üksteist jõustada. Plaanis on ühenduse tegevus juriidiliselt seadustada ning hakata korraldama ühiseid koolitusi, supervisioone, nõustamisi ja muud, kus saame ühelt poolt oma professionaalseid teadmisi ja kogemusi jagada ning teisalt häid mõtteid edaspidiseks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!