Mitte ainult palgast

14. mai 2024 Ragnar Kaasik toimetaja - 6 kommentaari
Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix

Peamiseks põhjuseks, miks õpetajaid nii vähe on ja miks neid veel vähem juurde tuleb, on juba aastakümneid peetud palganumbrit. Kuigi see on kindlasti üks põhjuseid, miks noored ei soovi õpetajaks saamise peale isegi mõelda, ei ole see põhjus ainus ja viimasel ajal jääb mulje, et isegi mitte peamine. 

Käimasoleval aastal on Eestis õpetajate arvestuslik keskmine brutokuupalk 2164 eurot. 2023. aasta neljandas kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 1904 eurot, mis tähendab, et õpetajate palgast kui madalast palgast enam rääkida ei saa. Põhjus, miks õpetajaid on vähe ja peale ei tule, peitub milleski muus.

2021. aasta Haridus- ja Noorteameti rahulolu-uuringust selgus, et see, millega õpetajad oma töö puhul ise kõige vähem rahul on, on ameti maine. Samasugune uuring tehti käimasoleva aasta alguses ja on põnev näha, kuidas hinnang viimase kolme aastaga muutunud on. Riiklik aruanne küsitlustulemustest valmib järgmise aasta alguses.

Isiklikult kipun nõustuma nendega, kelle sõnul on õpetajad Eesti ühiskonnas väärtustatud ja neid austatakse. Järelikult peab peamine põhjus, miks õpetajaid juurde ei tule, peituma töös endas. Veeta 30 lapsega, kes ei taha tingimata seal viibida, päevas seitse-kaheksa tundi, minna siis koju kontrolltöid parandama ja järgmise päeva tunde ette valmistama, ongi raske. Väide, et kolm kuud suviti ja viis nädalat õppeaasta keskel on vabad, ei vasta tõele. Suvel koguneb puhkust alla kahe kuu ja õppeaasta keskele jäävad perioodide vahelised nädalad on täidetud ekskursioonide, katsete, koolituste ja muuga. Ühel hetkel, mitte väga kaua aega tagasi, lisandus töökohustuste hulka ka varasemast aktiivsem suhtlemine lastevanematega ja see võib paljude jaoks olla liiast.

USA-s 24 aastat õpetajana töötanud Lisa Conselatore sõnas oma sotsiaalmeediasse postitatud videos, et õpetajad lahkuvad oma ametist just lastevanemate suhtumise tõttu, tuleb välja, et see ulatub otsapidi ka klassiruumist välja. Vahendame siinkohal lõiku tunnustatud iluuisutamistreeneri Anna Levandi 25. aprilli sotsiaalmeedia postitusest:

„Praegusel ajal tundub tähtis pingutada ka treenerite ja õpetajate nimel. Pedagoogide töö väärib austust. Kui seda ei ole, siis ei ole meil varsti enam ei treenereid ega õpetajaid. Kahjuks kohtleb osa lapsevanemaid pedagooge kui ööpäev ringi valves olevaid teenindajaid, kellele võib helistada ja sõnumeid saata igal neile sobival ajal või jagada hoolimata vastava ettevalmistuse puudusest näpunäiteid, kuidas õpetaja oma tööd peaks tegema.“


6 kommentaari teemale “Mitte ainult palgast”

  1. Kristi Kool ütleb:

    Algajale ajakirjanikule teadmiseks – pole vaja numbritega manipuleerida, seda tohutult kõrget arvestuslikku keskmist palka saavad vaid vähesed õpetajad, kelle palk on erinevate lisaülesannete tõttu kõrgem, nt on klassijuhataja või maksab kool veidi lisa õpilastööde juhendamise vms eest. Täiskoormusega õpetaja teenib valdavalt 1800 euri miinus maksud, isegi streigiga lubatud 17 euri pole siiani veel õpetajateni jõudnud.Jätame palun need müstilised arvestuslikud keskmised sinnapaika ja räägime sellest palgast, mida õpetajad päriselt saavad. Nn diferentseerimisfondist maksavad koolid sageli töötasu abipersonalile, kes peavad aitama toime tulla suurepärase idee – kaasava haridusega rakendumisega koolides. Juba töötavatele õpetajatele ei jagu sealt midagi. Linnakoolides, kus on klassides palju õpilasi, on õpetajate töökoormus ja töö intensiivsus meeletu. Ja kui õpetajat on lisaks veel õnnistatud koolijuhiga, kes leiab, et iga päev vaheajas on vaja “millegagi” ära täita, hoidku jumal, et õpetajad veidigi hinge tõmmata saaks, siis on õpetajaameti kõik lisad täidetud. Olgem õnnelikud, et meil on veel õpetajaid, kes seda rasket tööd on valmis tegema.

  2. Marcus Hildebrandt ütleb:

    Lugupeetud toimetaja võib ju arvata, mida ta soovib, ja manipuleerida – täpselt nagu HTM – numbritega, tuues sisse müstilise keskmise palga (mainimata, milline töömaht selle taga on), aga oleme ausad: pidades meeles, et elus on vähesed asjad tasuta, on töötasu primaarne, eriti noorele inimesele, kes alustab iseseisvat elu. Ja riiklikult garanteeritud miinimum ei ole kindlasti kooskõlas riigilt tellitud tööga!

  3. Remy ütleb:

    Ülekoormus! Ülekoormus! Ülekoormus!

    Maine parandamiseks saab õpetaja ja kool ise midagi ette võtta, aga töökoormuse vähendamiseks peab riik appi tulema!!!

  4. Vana õpetaja ütleb:

    Lp. REMY!

    Mida tähendab ÜLEKOORMUS? Kas Te pole saanud ÕPETAJATÖÖKS tõsist ETTEVALMISTUST või Teilt NÕUTAKSE koolis mõttetuid asju, mis võtavad palju aega ega anna tulemusi. Teaduslik fakt on ju see, et 2001-2012 langes eesti gümnaasiumilõpetajate ARUKUS (IQ) ca 8 st. punkti ja näib, et langus jätkub…

    Töötanud ligi 60 aastat erinevates kooliastmetes ja -tüüpides, pole ma tundnud nn ülekoormust (on olnud vaid kiireid aegu). Selgitage oma ülekoormuse PÕHJUSI! Ja mida saab teha siin RIIK?

  5. Eraisik ütleb:

    Eks palju oleneb ka õppeainest, kas selles vajatakse eraõpetajaid, järeleaitajaid — see töö on oluliselt tulusam, eriti kui veel “mustalt” teha. Praegusel ajal teenib eestlasest vene filoloog näiteks head raha riigikeele õpetamisega, tavakoolides on pigem kehv suhtumine.

  6. Reet ütleb:

    Kaasava kooli idee on ilus ja õilis aga kahjuks jätab teostus soovida! Mida siis – vastava ettevalmistusega personali olemasolu, õpetajate täienduskoolituse sisu : kuidas tulla toime raskete tüüpidega, grupiprotsesside juhtimine, ajaplaneerimine jne teemad, mis ei ole nn ainekesksed vaid inimese kesksed.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!