Muutus saab alguse katsetamisest

21. mai 2024 Ragnar Kaasik ajakirjanik - 4 Kommentaari
Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix

E-eksamite puhul on oluline aru saada sellest, et küsimus ei ole, kas need tulevad, vaid millal ja millisel kujul need tulevad. Kui eesmärk on ajakohased, tehnoloogia arengut arvestavad ja kõiki õpilasi võrdselt kohtlevad eksamid, siis võtab nende arendamine väga palju aega. Kui tahta tõsta ülesanded lihtsalt paberilt arvutisse, siis käib kogu protsess mõistagi palju kiiremini. 

Ühiskond haaras e-katseeksamitel toimunud tehnilistest viperustest kiirelt ja tugevalt kinni. Selle põhjus jääb aga natuke arusaamatuks (kui see ei olnud just klikkide hulgaga seotud). 

Igasugune muutus saab alguse katsetamisest, sest selle kaudu tulevadki ilmsiks kitsaskohad, mida siis lahendama hakata. Katsetamise põhjal kogu idee pihuks ja põrmuks materdada ja seejärel maha matta tundub natuke rumal ja selliselt käitudes ei oleks maailmal ilmselt väga palju arengut ette näidata. Paratamatult jäi kogu kärast mulje, et plaan võiks olla jätkata teadmiste kontrolli paberil, kuni meie õpilaste eksamitulemused ei oleks mitte kuskil mujal enam tõlgendatavad ja teistesse riikidesse õppima siirdumine oleks võimatu. Loomulikult ei arva nii kõik ja pigem on rohkem neid, kes arvavad teisiti, kuid kõvemat häält teeb ikka see teine pool. Tehnoloogia areng ei ole valik ja kui tahta pildil püsida, tuleb sellega kaasa minna. 

Küll aga peab üle minema ettevaatlikult ja ülemineku mõte ei tohiks olla pelgalt paberikulu vähendamine või hindamise automaatseks muutmine. Tehnoloogia ja õppeainete sidumises peitub potentsiaal, milleni küündimine mängib kätte hoopis uued võimalused ja arengud. 

„Esialgne plaan e-eksamite rakendamiseks 2025. aasta kevadel tõi tagasisidet koolide, koolide omanike poolt, et 10 kuuga ei jõuta lahendada kooli IT-taristuga seotud muresid, vaja on veel aega, et kaardistada mured, vajadusel viia läbi hanked ning alles siis ollakse valmis e-eksameid rakendama. See viis otsuseni rakendada e-eksameid 2026. aasta kevadel ja lisa 12 kuud on piisav ka selleks, et õpetajad jõuaksid õppetöösse mõistlikul määral integreerida e-eksamil kasutatavaid IT lahendusi,“ kirjutab Harno eksamite ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa Õpetajate Lehele. 

Ühtlasi kaikus arendajate ja ülemineku juhtide pöördumistest, et kuni e-eksamiteks ei olda valmis, neid kasutusele ka ei võeta. Sellise lähenemisega olid ka möödunud e-katseeksamid edukad, kuna aitavad arendada järgmisi. 


4 arvamust teemale “Muutus saab alguse katsetamisest”

  1. Kristi Kool ütleb:

    E-eksamite õnnestumise-ebaõnnestumisega seoses keskendutakse kahjuks vaid peamiselt eksami tehnilisele poolele – kas koolidel, KOVide on vastav võimekus jne, lubamatult tahaplaanile on jäänud aga sisuline pool. Teatavasti peab ka tagasiside ja hindamine olema õppimist toetav. Mind huvitab koolide tehnilisest valmisolekust hoopis enam, kuidas nt e-eksamitega tagatakse õppija arengu toetamine, nt matemaatikas on õigest vastusest olulisem see, kuidas laps mõtleb,ehk siis protsess, kuidas ta on õige vastuseni jõudnud (väga sageli on õigeid teid enam kui üks), lisaks on meil koolides palju erivajadustega õpilasi (sh väga erinevate erivajadustega), jpm. Kuidas aga e-eksamid kasvõi nende aspektidega arvestavad, ma kahjuks siiani ühtegi sisukat arutelu kuulnud ei ole.

  2. Marcus Hildebrandt ütleb:

    “Tehnoloogia areng ei ole valik ja kui tahta pildil püsida, tuleb sellega kaasa minna.”
    Siin pean ikka kõvasti vastu vaidlema. Tehnoloogia rakendamine ei tohiks toimuda moe pärast või selleks, et “olla pildil”; see peaks ikka tooma laiemat ja selgemat kasu.
    E-eksamite puhul on küsimus ikka, millist kasu nad tooksid. Hetkel on teatud ülesannete puhul kontrollimine lihtsam ja kiirem. Teatud ainetes saaks ka audio-visuaalset materjali ülesannetes kasutada. Aga peamist ülesannet (mõtlemine!) e-eksamid ei täidaks paremini.

    E-eksamid eeldaksid eelkõige võimalust harjutada väga sarnases keskkonnas väga sarnaste ülesannetega, ja seda püsivalt. Enne tuleks selle eest hoolitseda ja alles siis võiks eksamite peale mõelda.

  3. lapsevanem ütleb:

    Sõnastasin lapsega vesteldes ära, miks ma e-eksamite poolt ei ole: sest need ei ole praegu ega ole veel pigem pikalt suutelised hindama nn 21. sajandi oskusi (kui digivahendite kasutamise oskus välja arvata, aga see on väga baastase). Ehk siis raske mõista, kuhupoole haridus liikuma peab.

    (E-vahenditel on oma koht kinnistamisel, õppe mitmekesistamisel jne, selles suhtes olen väga nende poolt. Ka osa eksamitööst võiks e-formaati mahtuda, aga kindlasti mitte kõik.)

  4. Heiki Epner ütleb:

    Esimene küsimus olgu, kas seda on vaja, millist probleemi sellega lahendatakse.
    Eksami ainus eesmärk on öelda, millisel tasemel on antud isik antud aines antud hetkel.
    Mingeid muid eesmärke ei ole ega saagi olla.
    Eksami vorm sõltub sellest eesmärgist. Suulisel on omad plussid, kirjalikul omad. E-eksamil tuleb end alles tõestada.
    Kahtlus on, et lihtsamat ja kokkuhoidlikumat teed minnes taandatakse eksamid testideks, mis eksami eesmärki vaid formaalselt täidavad.
    Õpilaste ja nende tulevikuga eksperimenteerimine võib olla huvitav, aga ei ole pedagoogiline ega lubatav.
    IT on vahend, meil näib see eesmärgiks pürgivat. Tehnilise poole asemel peaks tõesti uurima, kas ja kuidas suudab e-eksam hakkama saada nende probleemidega, millele esimeses kommentaaris viidati.
    Ja kui juba on e-eksam, küllap siis tahetakse õpetaja tehisintellektiga asendada. Sest tehnoloogia ja progressiivne ja nii edasi.
    Ja saab palju nalja, mis õpilase jaoks osutub tragöödiaks.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!