Noorte väärtuste kujunemise tagamaad

Eesti noored on lähenenud viimase kolmekümne aasta jooksul jõudsalt põhjamaistele väärtustele ja eemaldunud Nõukogude ajal tooni andnutest.

Selline muutunud pilt avaneb maailma väärtusuuringute (World Values Survey) töörühma 2023. aastal avaldatud väärtuste kaardilt. Kui 1996. aastal asus Eesti regulaarselt tehtavate maailma väärtusuuringute kaardil veel endiste sotsialismimaade rühmas otse Venemaa, Valgevene ja Ukraina kõrval, siis 2023. aastal on Eesti nendest maadest märgatavalt eemaldunud ja jõudnud Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania lähedusse ehk siis nendega sarnasesse väärtusruumi. Me tahaksime muidugi kuuluda kultuuriliselt lähedaste Põhjamaade hulka, sest meiegi vaateid ühiskonnaelule on kujundanud protestantlik kultuuriruum, kuid tundub, et napilt seljataha jäänud Nõukogude kogemus on jätnud meile tugevama jälje kui varasem protestantlik ajalugu. 

Siiski oleme liikunud oma väärtushoiakutega iseseisvuse taastamise järgsetel kümnenditel märgatavalt nende maade suunas, kelle väärtused on aastasadu meie mentaliteediga samas kultuuriruumis kujunenud: Saksamaa, Rootsi, Taani. Selle muutuse eestvedajad on nooremad põlvkonnad, kellel puuduvad Nõukogude-aegse elu kogemused. Ent samas elab Eestis arvukalt ka Nõukogude ajal sisse rännanud venekeelseid inimesi ja nende järeltulijaid, kelle väärtusmaailma on kujundanud mõnevõrra teistsugused olud.

Eri rahvastel on erinevad väärtused ja kultuur

Hollandi psühholoogi Geert Hofstede sõnul on väärtused kultuuri alustalad. Tema käsitluses kujutab kultuur endast sellist kollektiivse vaimulaadi orienteeritust, mis eristab ühte rühma kuuluvaid inimesi teistest. Sel moel on kollektiivsete minevikukogemuste alusel riikide või rahvuste sees välja kujunenud sotsiaalse tegevuse kirjutamata reeglid, mis on aluseks riikide või rahvuste sees domineerivatele mentaliteetidele.

Väärtuste uurija Miguel Basáñez illustreerib ülemaailmset väärtuste mitmekesisust kolme globaalse kultuuritüübiga, mis on inimarengu käigus välja kujunenud. 

Lugupidamist, au ja traditsioone väärtustavaid kultuure peab Basáñez neist vanimaks, sest nende põhjal kujunesid välja kõik riigid – alates küttidest-korilastest alguse saanud esimestest põllumajandusühiskondadest, mis panid aluse antiikaja tsivilisatsioonidele ja suurtele põllumajanduslikele impeeriumitele. 

Saavutamisele orienteeritud kultuurid, kus väärtustatakse täpsust, tõhusust ja tulemuslikkust, said alguse tööstusrevolutsiooni käigus protestantlikus Euroopas ja Briti impeeriumi kolooniates ning Konfutsiuse õpetusest mõjutatud Ida-Aasia maades. 

Kolmandana mainib Basáñez viimastel aastakümnetel jõudsalt arenenud nautlemise kultuuri.See hakkas kujunema pärast Teist maailmasõda, kui hoogustus püüdlemine rõõmu ja sõpruse poole, sest igapäevase toimetuleku mured hakkasid heaolu kasvades tagaplaanile nihkuma.

Vaatame lähemalt Basáñezi kaht esimesena mainitud väärtuskultuuri, sest just need on maailma väärtusuuringu väärtuskaartide koostamisel aluseks.

Lugupidamist väärtustavad kultuurid. Lugupidamist väärtustavates kultuurides on tähtsal kohal religioon, traditsioonidest kinnipidamine, kuulekus ja lojaalsus võimule. Perekondlikke kohustusi peetakse tööalastest olulisemateks; säästmist ei peeta tähtsaks, sest tulevikku nähakse ebakindlana. Tähtsal kohal on ka lugupidamine võimu vastu. Soorollid on traditsioonilised. Suhtumine religiooni võib olla väga erinev. Näiteks islamimaades on vaimulikkonnal endiselt tugev mõju poliitikale, kuid endise sotsialismileeri rahvad on üsna ilmalikud, sest nad on saanud hea hariduse ja kommunistlik võim kiusas neis maades religiooni aastakümnete jooksul taga.

Saavutamist väärtustavad kultuurid. Saavutamist väärtustavad kultuurid on orienteeritud eesmärkide saavutamisele ja produktiivsusele. Rõhk on raskel tööl ja täpsusel, tähtaegadest kinnipidamisel, säästmisel ja kokkuhoidlikkusel, töökohustusi eelistatakse perekondlikele kohustustele. Läänelikes ja konfutsianistlikes ühiskondades valitsevas kultuuris väärtustatakse kõrgelt õppimist ja rasket tööd. Näiteks Jaapanis suunas selle väljakujunemist alates viiendast sajandist konfutsianism ning anglosaksi maades 15.–18. sajandist protestantism. Euroopa ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse konkurentsis kujunesid välja võistluslikud suhted. Nende ühiskondade arengut kujundasid tugevalt Ameerika avastamisele järgnenud koloniseerimine ja tööstusrevolutsioon.

Ettevõtlikumad eesti- ja alalhoidlikumad venekeelsed noored 

Kui vaatame eesti- ja venekeelseid noori lugupidamise ja saavutuste teljel, siis näeme nende hoiakutes selgeid erinevusi. Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey) poolt kahekümne aasta jooksul tehtud uuringute andmetel on ilmnenud isegi süstemaatilised erinevused eesti- ja venekeelsete noorte väärtustes. Sellal kui eestikeelsetele noortele meeldib veidi rohkem põnevaid tegevusi algatada, väärtustavad vene noored hoopis kõrgemalt võimalusi demonstreerida mainekateks peetavate eesmärkide saavutamist ja võimu ehk sotsiaalset staatust ja prestiiži ning võimalust domineerida teiste inimeste üle. Kui eestikeelsed noored kalduvad olema muutustele avatud, siis vene noored on alalhoidlikumad, väärtustades kõrgemalt nii ühiskonna kui ka iseenda turvalisust, traditsiooniliste normide, reeglite ja tavade järgimist. Nende jaoks on ka olulisem vältida sotsiaalsete normidega vastuollu minekut. 

Huvitavad erinevused ilmnesid ka Eestis elavate venekeelsete noorte ja nende Venemaal elavate eakaaslaste vahel. Selgus, et Venemaal elavad noored hindasid nii saavutamist (auahnust, mõjukust ja edukust) kui ka võimu (kontrolli teiste inimeste ja vahendite üle) kõrgemalt kui Eestis elavad vene noored. Teisalt pidasid Soome noored saavutamist ja võimu veelgi vähem oluliseks kui Eestis elavad eestikeelsed noored. Nii võibki öelda, et erinevad ühiskondlikud olud on välja kujundanud ka erinevad väärtus- ja kultuurihoiakud.

Kõik Eestis elavad noored pidasid meie riigi ees seisvatest probleemidest kõige olulisemateks madalaid palku ja pensione ning ühiskondlikku ebavõrdsust. Kui vaatame noori rahvuste järgi, siis eestikeelsed noored muretsesid enim madalate palkade ja pensionite pärast, venekeelsed noored aga kartsid kõige rohkem tööpuudust. Ida-Virumaa noortega tehtud intervjuudest koorus, et neil pole ilma eelnevate kogemusteta kuigi lihtne tööd leida. Nende ebakindlust võimendavad kokkupuuted oma täiskasvanud pereliikmete traumeerivate töökaotustega.

Erinevaid väärtushoiakuid kujundavad tegurid

Rudolf Rezsőházy sõnul kujunevad väärtused välja noorte täiskasvanuikka üleminekul tooniandvates sotsiaalsetes oludes. Jõukamad ja turvalisemad sotsiaalsed olud kujundavad ühtmoodi hoiakuid, vaesemad ja ebakindlamad olud teistsuguseid. Kui muutunud ühiskondlikes oludes sirgunud noorte väärtuseelistused erinevad oma vanemate omadest, siis võib rääkida ka põlvkondlikest erinevustest. 

Lapsepõlves kujundab lapse väärtushoiakuid muidugi tema perekond, kus ta puutub kokku esimeste täiskasvanutega, kellel on ootused tema sobivale käitumisele. Pärast haridustee algust muutub üha olulisemaks kooli roll, kus õpetatakse lapsele teadmiste edasiandmise käigus ka ühiskonnaelu norme. Seal hakkab ta osalema ühistes tegevustes eakaaslastega, mille käigus kinnistuvad või seatakse kahtluse alla varem omandatud väärtused. Noore täiskasvanu väärtusi kujundavad üha enam ka uued kogemused muutuvates sotsiaalsetes oludes, mis võivad panna taas oma olemasolevaid väärtusi ümber hindama. 

Väga mõjukas on (sotsiaal)meedia. Kultuuriline võidukäik toimub siiski pigem meelelahutuse kui uudiste kaudu – näiteks seebiooperite kaudu edastatakse kogu maailmas alateadlikult tervist, haridust ja kodanikukultuuri puudutavaid sõnumeid.

Ühiskonna tõmbetuultes muutuvad väärtused ruttu

Ka Maailma Väärtusuuringute asutaja ja kauaaegese eestvedaja Ronald Ingleharti sõnul kujundavad kehvemad sotsiaalmajanduslikud olud ühesuguseid ja jõukamad olud teistsuguseid väärtusi ja hoiakuid. Just tänu sotsiaalmajandusliku heaolu kasvule Eesti ühiskonnas muretsevad meie noored vähem oma turvalisuse ja igapäevase toimetuleku pärast ning saavad rohkem pühenduda eneseväljendusele, eneseteostusele, saavutustele. Samas esineb noortel siiski ka väärtuskonflikte, sest sotsiaalmajandusliku heaolu kasvust hoolimata püüavad mõnedki lapsevanemad, õpetajad, teised täiskasvanud ja osalt eakaaslasedki säilitada ühiskonnas seni kehtinud hoiakuid ja harjumuspärast käitumist, ehkki olud on ammu pöördumatult muutunud. 

Täiesti radikaalselt muutuvad noorte hoiakud kiirete ja suurte ühiskondlike muutuste ajal. Jüri Saarniit kirjeldab Eesti noorsooraportis, kuidas 1990. aastate alguse suurte sotsiaalmajanduslike muutuste tagajärjel muutusid noortel materiaalsed ja staatuselised väärtused järsult tähtsamaks ja üldkultuurilised ning altruistlikud vähem olulisteks. Nõukogulikke ideaale järginud venekeelsete noorte väärtushoiakud muutusid tollal isegi kiiremini kui eesti noortel. Tagajärg oli, et vene noored väärtustasid 1992. aastal näiteks enda isiksuse arendamist (õppimist) tunduvalt madalamalt kui 1983. aastal.

Eesti- ja venekeelsete noorte väärtuste erinevuste põhjuseks on nende kujunemine erinevates sotsiaalsetes oludes, erinevatest minevikukogemustest tingitud väärtushoiakutega perekondades, kogukondades ja koolides. Nii on Eesti venekeelses kultuurilises keskkonnas juurutatud rohkem lugupidamist traditsioonide vastu, kuid eestikeelses kultuurikeskkonnas pigem saavutusi. Ingleharti sõnul tulenevad sellised erinevused lisaks sotsiaalmajandusliku jõukuse mõjule ka ajaloolistest kokkupuudetest ühiskonnaelu korraldanud religioosse õpetuse iseloomuga, mis on jätnud sotsiaalsete normide kujunemisele oma jälje.