Üleminek eestikeelsele haridusele: jäänud on vähem kui neli kuud

14. mai 2024 Ragnar Kaasik toimetaja - 1 Kommentaar
Kristina Kallas: „Õpetajatega, kes ei ole keelekursustele läinud, ei olegi midagi teha.“ Foto: Ken Mürk / ERR / Scanpix

Uue õppeaasta alguseni jääb vähem kui neli kuud ja keeleoskusele mittevastavaid õpetajaid on Eestis kokku 1848. Nendest ligi 800 ei käi keelekursustel ja suure tõenäosusega oma ametikohal ei jätka. Ülejäänud võtavad küll koolitustest ja kursustest osa, kuid vajaliku keeletaseme saavutanuid on ka nende hulgas endiselt vähe. 

Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tegi möödunud nädalal vahekokkuvõtte sellest, kuidas eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistused koolides ja lasteaedades edenevad. 

Selgus, et märtsis toimunud keeleeksami sooritas edukalt vaid 46 õpetajat, kellest 36-l tõusis eesti keele oskus C1- ja kümnel B2-tasemele. Vaeva aga nähakse ja positiivse suundumusena on Tallinnas varasemast märkimisväärselt rohkem õpetajaid, kes on saavutanud eesti keeles B1-taseme. Jaanuarist alates on neid juurde tulnud 120. 

„Altpoolt keeletasemed tõusevad, aga ülemine ots jääb tihti kättesaamatuks. Iseenesest on see arusaadav, sest kõrgtaset saavutada ongi keerulisem,“ sõnas Kallas. 

Koolide tegevuskavad näevad ette, et 1. septembril peavad 1. ja 4. klassi õpilased minema üle eestikeelsele õppele. Praeguse seisuga on puudu 90 õpetajat, kes peaksid eesti keeles õpetama. Nendest 52on klassi- ja ülejäänud aineõpetajad. Oodatult on neid kõige rohkem puudu Narvas (10) ja Tallinnas (32). 

„Kohalikud omavalitsused näevad, et pingutus viib tõenäoliselt sihile ja need 90 õpetajat 1. septembriks leitakse. Sellepärast nad ülemäära ei muretse,“ rääkis Kallas. 

Haridus- ja Teadusministeerium on omavalitsustele öelnud, et C1-keeletaseme koha pealt nad järeleandmisi ei tee. 1. ja 4. klassis tuleb leida klassi ette õpetajad, kes valdavad eesti keelt. 

„Kõige suurem mure on B2-tasemega ja tegelikult on nii, et B1 pealt B2 peale on palju suurem hüpe, kui B2 pealt C1 peale,“ lisas minister.  

Suurim mure ongi nende õpetajatega, kes praegu õpetavad vene keeles, aga kelle keeleoskus ei vasta B2-tasemele. Neid on üle Eesti 518. Linnad, kus neid õpetajaid on mõni üksik, saavad koormust jaotades olukorraga hakkama. Suurim probleem on linnadega, mis on väiksemad, aga kus selliseid õpetajaid on palju. „Näiteks Sillamäel, kus ongi ainult üks kool, on puudu 29 nõuetele vastavat õpetajat ja sellise suurusega linnas on väga keeruline nii palju õpetajaid asendada. Kui keeleoskuse tase on nii tugevasti alla B2, nagu neil õpetajatel ilmselt on, siis on selge, et nad ei ole juba aastaid ja aastakümneid saanud nii täiendkoolitustel kui kuskil mujal osaleda, sest need on olnud kõik eesti keeles,“ arutles Kallas. 

On aga ka neid venekeelseid koole (11), mis lähevad eestikeelsele õppele üle kiiremini, kui üleminekukava ette näeb. Mõni neist liidetakse eestikeelse kooliga ja mõnes on keelekümblusega tegeletud juba pikalt. Kohtla-Järvel asuvasse Ahtme Põhikooli on õpetajate tung aga nii suur, et nemad saavad endale kõikidesse algkooliklassidesse valida eesti keelt C1-tasemel oskavad õpetajad. 

Lasteaedades saab muuta õpetajaskonna struktuuri 

Eesti lasteaedades peaksid kõik õpetajad alates 1. septembrist oskama eesti keelt C1-tasemel. 842 õpetajat aga ei oska. Neist pooled ei oska ka B2-tasemel. Üks lahendusi on minna praeguselt süsteemilt – kaks õpetajat ja üks abiõpetaja – üle süsteemile, kus on üks õpetaja ja kaks abiõpetajat. Ka siis oleks päris palju neid abiõpetajaid, kelle keeleoskus ei vasta B2-tasemele. 

Kallase sõnul on olukorda arutatud Keeleametiga ja ilmselt tuleb läheneda individuaalselt. Õpetajatega, kes ei ole keelekursustele läinud, ei olegi midagi teha. Nende puhul, kes õpivad, on vaja Keeleametiga koostöös ära määratleda, kui palju neil lisaaega vaja on.

Värbamine on võtmetähtsusega

Kuna eestikeelsele haridusele üleminekuni on vähe aega, mängib koolides väga suurt rolli õpetajate värbamine. Paljude koolide puhul ei piisa sellest, et välja saadetakse töökuulutus, HTM-i sõnul peab kiiremas korras alustama aktiivse värbamisprotsessiga. Näiteks Narvas on Arenguseire Keskuse andmetel 114 eesti keelt C1-tasemel oskavat inimest, kes on õpetajakutsega, aga ei tööta õpetajana. 

„Selle 3000 euro suuruse palga juures leiaks värbaja tõenäoliselt need inimesed üles. Küll aga on meie Ida-Virumaa koolide nõustaja meile vihjanud, et koolide direktorid sihitud värbamistööd teha ei oska. Õpetajaid otsitakse kuulutusega,“ rõhutas Kallas. 

Värbamise puhul mängib suurt rolli sotsiaalne võrgustik, mida osa koolide direktoritel aga ei ole. 

„Elu näitab, et kui koolidirektor on kas eestlane või mujalt Eestist pärit venelane ja sotsiaalselt võrgustatud, siis ta leiab need inimesed üles. Paljudel Narva koolidirektoritel ei ole aga sotsiaalset võrgustikku väljaspool Narva linna,“ nendib Kallas. 

Seetõttu kavandatakse ministeeriumis värbamiskampaaniat. Tallinnas on kindlasti abi ka linnavalitsuse plaanitavast palgatõusust üleminekukoolide õpetajatele.

Narva linnal on aega 1. oktoobrini, et keelenõuetele mittevastavad õpetajad lahti lasta. Vastasel juhul rakenduvad linnale suured trahvid – täpsemalt 6000 eurot iga ettekirjutuse eest. Töölepingu jätkamine õpetajatega, kes eesti keelt nõutud tasemel ei oska, on seaduse rikkumine. Kui Narva linn sellest välja ei tee, on riigi käed aga seotud, kuna riik ise neid õpetajaid vallandada ei saa. 

„Keeleinspektsiooniga on kokkulepe, et nad lähevad ja kontrollivad kõikide B1-keeleoskustasemega õpetajate eesti keele oskuse üle ja uurivad, kui suur tõenäosus on neil lähima aastaga B2-tasemeni jõuda. Kui see tõenäosus on piisav, saab Keeleamet seadusest tulenevalt pikendada individuaalselt iga õpetaja keelenõuetele vastamise tähtaega,“ ütleb Kallas. 

Tööjõudu iseenesest turul on. Õpetajaks õppivaid üliõpilasi on ligi 3200 ja sama palju on vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi üle Eesti muudes ametites. 

Raske olukord, aga parem, kui algselt oodati

Ühest küljest võiks olukord mõistagi olla parem, kuna piisaval määral eesti keelt oskavaid õpetajaid on endiselt puudu. Teisest küljest on eesti keele kursustel osalevate õpetajate arv suur ning kaks ja pool aastat tagasi tehtud prognoos oli halvem. Nimelt arvati siis, et eestikeelsele õppele üleminekuga kaotatakse ligi 2500 õpetajat. Praeguseks on see number langenud 1848 peale, kellest üle tuhande proovivad aktiivselt vajalikku taset saavutada ja loodetavasti seda ka teevad. 

Läti on läbi kukkunud

Eestil on hea võimalus õppida naaberriigi Läti vigadest, kus lätikeelne haridus on kohustuslik juba lõppeva õppeaasta algusest. Jaanuarikuu seisuga ei olnud lausa pooltes koolides see üleminek olnud edukas. Selle põhjuseks peetakse järelevalve ja 70% puhul juhtimispädevuse puudumist. 

„Eestis hakkab Keeleamet 1. augustist alates tegema kõikides üleminekukoolides järelevalvet,“ kinnitab Kallas. 

Ka omakeelsele haridusele üleminekule mõeldud eelarve on Eestil ja Lätil hoopis erinev. Lätil on see neli miljonit, Eestil aga 300 miljonit eurot. 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Üleminek eestikeelsele haridusele: jäänud on vähem kui neli kuud”

  1. Remy ütleb:

    See venitamine tuleb ära lõpetada!
    Ennem jäägu klassid õpetajata, kui umbkeelsete õpetajatega.
    Seda nad loodavadki, et küll nad kooli tagasi kutsutakse, kui nõudele vastavaid õpetajaid ei leita!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!