Ettevõtja soovitab – õpi inseneriks!

18. juuni 2024 Ragnar Kaasik toimetaja - Kommenteeri artiklit
Veljo Konnimois. Foto: Hendrik Osula

Intervjuu ettevõtja ja eesti masinatööstuse liidu nõukogu esimehe Veljo Konnimoisaga.

Miks on inseneeria järelkasv oluline ja kuidas te selle sõna tähenduse noorte jaoks defineeriksite?

Insener on inimene, kes mõtleb välja praktilisi tehnoloogilisi lahendusi keerukatele probleemidele. Kuidas panna telefonide ja droonide akud poole kauem kestma? Kuidas ehitada sama tugevaid maju ja seadmeid poole väiksema keskkonnamõjuga? Sedalaadi küsimustele lahenduste väljamõtlemine on inseneride töö.

Kuidas on inseneeria läbi aastate muutunud ja milline on selle roll tulevikus?

Loovus muutub üha tähtsamaks. Tehisintellekt ja muud uued tehnoloogiad teevad hästi ära rutiinsed toimingud, aga see ei ole inseneritöö tuum. Automatiseerimine vabastab inseneri aega, et ta saaks rohkem teha seda, mida teised ei oska: välja mõelda, kuidas mingit tehnoloogilist eesmärki saavutada.

Inseneride tähtsus kogu inimkonna jaoks aina kasvab – ega ilmaasjata nendita üle maailma, et insenere on liiga vähe.

Kuidas sõnastaksite selle valdkonna põnevuse noorte jaoks?

Kes tahab, et keegi teine talle väga täpselt ette ütleb, mida ta tegema peab, see inseneriks ei sobi. Aga kellele meeldib nuputada ning seoseid otsida ja leida, selles on inseneri potentsiaali.

Milline on tööandjate sõnum noortele selles valdkonnas?

Tehke endale selgeks füüsika, keemia ja matemaatika, õppige inseneriks ja tulge tööle – meil on Eestis iga kolmas insener puudu. Raha on elus oluline, seega olgu öeldud, et inseneride palgad on vähemalt poolteist korda suuremad, kui enamikul muudel elualadel.

Insenere peetakse tohutult tarkadeks inimesteks ja paljud noored ei pea end äkki piisavalt võimekaks. Kuidas neid julgustada ja kas insenerideks saavad eelkõige vaid olümpiaadilapsed?

Selle, kas näiteks 15-aastasel inimesel on potentsiaali saada inseneriks, saab kindlaks teha kahe küsimusega. Esiteks, kas inseneride töö kirjeldus tundub sulle põnev: kas sa tahad seda teha? Teiseks, kas sa saad füüsikast, keemiast ja matemaatikast aru vähemalt hindele neli?

Kõige tähtsam on tahtmine. Insenerid töötavad füüsilise maailmaga, seega peab ka vastav mõtlemine teatud tasemel olema. Kuigi, ei saa välistada, et kui füüsika, keemia või matemaatika on kolm, siis peitub põhjus ka mujal, kui noores endas. Kui vähemalt huvi nende ainete vastu on olemas, siis ei tasu inseneriametit enda jaoks välistada.

Millised on võimalused saada inseneriharidus Eestis?

Ettevõtjate soe soovitus on omandada kõigepealt praktiline kutsekeskharidus, õppides näiteks mehhatroonikuks, CNC-operaatoriks, elektrikuks või tarkvaraarendajaks. Õpe kestab kolm või neli aastat.

Siis võiks natuke aega töötada tehnoloogiasektoris spetsialistina – näha ja kogeda, kuidas päriselt tehakse seadmeid, mille najal kogu meie elu seisab. 

Edasi tuleks kindlasti õppida ka kõrgkoolis, aga mis eriala täpselt ja mis koolis, selle tunnetab igaüks ise ära. Insenerierialasid õpetab Eestis mitu kõrgkooli nii Tallinnas kui Tartus, võimalusi on omajagu.

Ilmselt paljude jaoks huvitav fakt: kõrghariduse tasemel inseneriõppesse oodatakse parema meelega neid, kel on seljataga vastav kutsekeskharidus, mitte niisama üldine teoreetiline gümnaasium. Liigume ka siin jõudsalt targa majandusega Kesk-Euroopale lähemale.

Inseneriakadeemia raames teeme inseneriõpet kutsekoolides ja kõrgkoolides ikka veel praktilisemaks – et kes tahab inseneriks saada, saaks põneva õpikogemuse, juba kooli ajal töökogemust ja lõpetamise ajaks täpselt need oskused ja teadmised, mida tööandjad ootavad.

Milline on õpetaja roll noori inseneriks õppima suunamisel? 

Õpetajast sõltub väga palju, sest õpetaja annab sellele, mida noored koolis teevad, mõtte ja tähenduse. Kas füüsika, keemia ja matemaatika on juhatatud sisse nii, et kui maailma päästmiseks uute tehnoloogiate välja mõtlemine on nagu kirjandi kirjutamine, siis siin te õpite selle jaoks tähti tundma? Kas õpetajad toovad õpilasi Eesti targa tööstuse ettevõtetesse külla, et rüblikud ja robotid omavahel varakult sõbraks saaks?

Ettevõtjad on tänulikud, kui õpetaja kiidab inseneeriat kui väga head edasiõppimise ja eneseteostuse valdkonda. Sest kui õpetaja julgustab ja utsitab noori inseneriks saama, siis rohkemad saavadki. Siis elavad hästi need noored ja ka Eesti eksport ja maksutulu kasvab. Aga kui õpetaja on ükskõikne, siis paljud, kellel oleks potentsiaali, inseneriks ei saa. Kaotajaks jäävad nii see laps, tema pere kui ka kogu Eesti. See on paraku karm tõde.

Õpetaja ei ole selle vastutuse kandmisel üksi. Eelmise aasta lõpus alustas riiklik „Inseneriakadeemia“ programm, mis keskendub insenerihariduse edendamisele ja järelkasvule. Alati võib pöörduda erialaliitude, näiteks Eesti Masinatööstuse Liidu poole. Aitame infomaterjalidega, kontaktidega, millega tarvis, nagu saame.


Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude vaheline koostööalgatus eesmärgiga tõsta noorte huvi tehniliste erialade, sh inseneri elukutse vastu, edendada insenerihariduse kvaliteeti kutse- ja kõrghariduse tasemel ning viia paremasse vastavusse vilistlaste teadmised ja oskused tööandjate ootusega. Kaasatud on 5 kõrgkooli, 9 kutsekooli, 9 ettevõtjate esindusorganisatsiooni. Programmi viib koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ellu Haridus- ja Noorteamet.

Eesmärkide täitmiseks toetatakse üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, ettevõtjate ja erialaliitude koostööd, et suurendada valdkonnas õppijate ja vilistlaste arvu. Tehakse tegevusi, mis tõstavad noorte teadlikkust inseneeria valdkonnas pakutavast õppest, tööturu võimalustest ja kasvatavad huvi tehniliste erialade vastu.

Töötatakse välja uusi õppekavasid, õppesuundi ja -mooduleid ning muudetakse tööandjate kaasamisega õpe praktiliseks ja reaalselt tööelul põhinevaks. Akadeemilise järelkasvu kindlustamiseks toetatakse õpetajate ja õppejõudude professionaalset arengut, sh tõstetakse valdkondlikke sisupädevusi ja didaktilisi oskuseid ning toetatakse uute õpimetoodikate rakendamist. Õpitee katkestamise vähendamiseks rakendatakse mentorlust, individuaalset nõustamist, tasanduskursusi reaalainetes ja teisi õppurite edasijõudmist toetavaid tugisüsteeme. Eraldi tähelepanu pööratakse naisõppijate arvu tõusule.

Inseneriakadeemia partnerid on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Lennuakadeemia, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž, Tallinna Ehituskool, Pärnumaa KHK, Tartu Kunstikool, Kuressaare Ametikool ning teaduskeskus AHHAA.

Programmi on kaasatud ettevõtjate esindusorganisatsioonid: Eesti Inseneride Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti Elektroenergeetika Selts, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!