Lasteaias käivad mäng ja liikumine käsikäes

Toredaks traditsiooniks kujunenud Pärnu linna lasteaedade erirühmade sportlik mängupäev toimus 24. aprillil juba 13. korda. Kümmekonnale lasteaiarühmale lisaks osalesid Pärnu Päikese Kooli esimese kooliastme toimetulekuõppekava järgi õppivad lapsed koos oma tugiisikute, vanemate ja õpetajatega. Kui varem on sündmus toimunud Pärnu spordihallis, siis tänavu leidis see juba teist aastat koostöös Pärnu Kuninga Tänava Põhikooliga aset Pärnu kesklinna koolide võimlas.

Pärnu Mai Lasteaia eripedagoogi, logopeedi ja sportliku mängupäeva korraldustoimkonna juhi Kristiina Kunto sõnul on kõik need aastad korraldanud sportlikku mängupäeva lasteaedade tugispetsialistid ja liikumisõpetajad. Et lasteaias käivad mäng ja liikumine käsikäes, on igal aastal võetud ürituse aluseks üks tuntud lugu või muinasjutt, mille põhjal luuakse ka sportlikud tegevused. Nii on lapsed kohtunud koeratüdruk Lottaga, tegutsenud koos Sipsikuga, käinud Piilupardi rongiga reisil, seigelnud Saja Aakri metsas koos Puhhi ja tema sõpradega, pidanud pidu Mutionuga jne jne. Sellel aastal saadi tuttavaks vendade Grimmide tuntud muinasjutu „Bremeni linna moosekandid“ tegelastega. Kuna tegevus toimus Pärnus, mille endine nimi oli Pernova, kandis mängupäev nime „Pernova linna moosekandid“. 

Kõigepealt kandsid korraldajad lastele ette lühinäidendi, kus peategelane Eesel kohtab teel Pernova linna Koera, Kassi ja Kukke, kellel kõigil on tõsine põhjus, miks kodunt lahkuda ja selline pikk teekond ette võtta. Loo lõpus viis iga muinasjututegelane grupi lapsi ühte mängukeskusesse, kust liiguti edasi järgmistesse, kuni kõik kümme keskust olid läbi käidud. Igas keskuses ootasid lapsi põnevad ja jõukohased sportlikud tegevused.

Näiteks tuli läbida tasakaalurada ja teha harjutusi lae all rippuvate köitega. Palju lõbu pakkusid lastele varbseinal ronimine ja digimängud LÜ-aparaadiga, kus tuli palliga tabada seinal olevat pilti. Esmakordselt oli kavas õhupalli põrgatamine sulgpallireketiga, millega said kõik üllatavalt hästi hakkama. Mõnel lapsel oli abiks tugiisik ning oli ka lapsi, kes vaatasid teiste tegutsemist kõrvalt. Kokku kestis üritus poolteist tundi.

Liikumisel on lasteaias tähtis koht

Pärnu Mai Lasteaia liikumisõpetaja  Ly Akenpärg, kes kuulus ka sportliku mängupäeva korraldusmeeskonda, räägib, et liikumistegevustel on laste päevakavas oluline koht. Tema sõnul on suur rõõm. et Pärnu kõigis lasteaedades on ametis liikumisõpetaja ja neljas lasteaias on ka ujula.

Ly Akenpärg töötab lasteaias 12 rühmaga, kelle seas on ka kolm erirühma. „Kõigil lastel on nädalas kaks liikumistundi, kolmas on lastejooga, lisaks kaks ujumistundi. Nii et lapsed liiguvad iga päev,“ räägib Ly Akenpärg. „Liikumistundides teeme erirühma lastega samu asju kui tavarühma lastega ning ka spordipäevi ja matku oleme harjunud läbi viima kogu lasteaiaga koos. Lihtsalt igaüks teeb kaasa vastavalt oma võimetele, nii nagu suudab ja jaksab. Samuti on minu eesmärk tutvustada lastele võimalikult paljusid spordialasid ja -vahendeid.“

Kõik lapsed õpivad Ly Akenpärgi käe all jooksmist, viskamist, ronimist, hüpitsaga hüppamist, kelgutamist, suusatamist, tantsusamme ja palju muud. Lasteaia õues on olemas väike jalgpalliväljak, korv-, võrk- ja sulgpalli käiakse harjutamas ja taldrikuid lennutamas Pärnu linna spordihallis, kus paar korda kuus käivad koos õpetajaga ka erirühmade lapsed.

Kuna erirühmade laste nõrk külg on koordinatsioon, paneb liikumisõpetaja palju rõhku just üldarendavatele tasakaalu-, painduvus- ja jõuharjutustele.

Samuti on ta märganud, et paljud lapsed ei oska lasteaeda tulles õigesti roomata. Tema sõnul on teaduslikult tõestatud, et lapsel, kes roomata ei oska, on raskem ka muude tegevustega, alates oma keha kontrollimisest ja lõpetades lugemisega, hakkama saada. Õpetaja ütleb, et alustabki sõimerühmas sellest, et õpetab lastele roomamist ja käputamist. Mõnda last tuleb ka õigesti kõndima õpetada.

Ly Akenpärg peab väga oluliseks, et liikumisõpetaja juhendatud liikumistegevused algaksid mudilastel juba sõimerühmast. Paljudes lasteaedades sõimerühmas veel liikumisõpetust pole. „Võin oma kogemuse põhjal kinnitada, et lapse arengu seisukohalt on sellest väga palju kasu,“ räägib ta. „Mõni laps, kes sügisel lasteaeda tulles veel millegagi hakkama ei saa, on kevadeks teinud suure arenguhüppe. Õnneks meeldib enamikule lastest liikuda ja neid ei pea selleks sundima nagu mõnikord lugema ja kirjutama. Sunni asemel aitab pigem rõõmus meel ja hea emotsioon. Kes kaasa teha ei taha, vaatabki esialgu kõrvalt, aga juba varsti tegutseb koos teistega.“ 

Mai lasteaias on kõigisse tegemistesse kaasatud lastevanemad, kes osalevad aktiivselt nii liikumisüritustel kui ka perepäevadel. Eelmisel aastal kutsus liikumisõpetaja üles, et hommikul lasteaeda tulles teeksid kõik lapsed enne rühmaruumi tulekut koos vanematega lasteaia spordiplatsil mõned jooksu- või kõnniringid. „Uskumatu, aga hommikuti oli spordiplats rahvast täis ning omavahel läks tõsiseks võistlemiseks, kes rohkem ringe teeb,“ räägib Ly Akenpärg. Võimalikult palju aega veedetaksegi õues. Paljud lapsed käivad lasteaias jalgrattaga ning lasteaias on olemas liiklusväljak. Ühe projekti toel sai lasteaed jalgrattad, jooksurattad ja tõukerattad ning kõik lapsed alates sõimerühmast õpivad tõuke- või jooksurattaga sõitma. Liikumisõpetaja sõnul on lasteaial ideaalne asukoht, lasteaiast viib kergliiklustee otse Pärnu randa. Soojade ilmadega käiaksegi hästi palju rannas, kus on sportimiseks kõik võimalused olemas.

Ujumisoskus on iga lapse jaoks vajalik

Lasteaia ujumisõpetaja ja füsioterapeut Annika Salumets põimib oma ujumistegevustesse palju füsioterapeutilisi harjutusi: varvastel ja kandadel liikumist, sirutusi, painutusi, hüppeid, rühiharjutusi ja palju muud, mida erivajadusega laps füsioterapeudi pilgu läbi vajab. „Kui märkan, et lapsel on probleem, õpetan talle ja vanematele selgeks harjutused, mis võivad last aidata, või soovitan vajadusel spetsialisti poole pöörduda,“ räägib ta.

Annika Salumets ütleb, et erivajadusega lastel on sageli nõrk lihaskond, mille tulemusena võib tekkida halb rüht ja vale kõnnimuster. „Tunda annab, et lapsed liiguvad üha vähem, aastaid tagasi joosti ja mängiti õues rohkem. Miskipärast ei julge paljud vanemad lasta mudilasel ronida, hüpata, joosta, turnida. Vanema jaoks on turvalisem, kui laps istub rahulikult toas, siis on kindel, et ta ei kuku ega saa haiget. Kindlasti tuleb last turvata, aga tähtis on anda talle võimalus liikuda ja tegutseda. Mänguväljakul ronides ja turnides laps arenebki.“

Samuti leiab Annika Salumets, et ujula peaks olema igas lasteaias, sest ujumisoskus on igale lapsele vajalik. Tema sõnul on lapsi, kes kardavad vett ja keelduvad isegi duši alla minemast. „Sel juhul alustame dušiga varvaste pesust, et laps veega sõbraks saaks. Basseiniruumis istume alguses basseini äärel ja paneme ainult varbad vette, lasen lapsel asju vette lükata ja niisama mängida. Mõne lapsega võtab kolm-neli kuud, enne kui ta hirmust võitu saab. Midagi ei tohi teha kiirustades ega vastu tahtmist, vaid rahulikult ja mängu kaudu, et lapsel oleks tore. Iga kord proovime natuke edasi minna, et laps oma hirmutundesse kinni ei jääks. Psühholoogiline pool, just see, et lapsel tekib julgus ja usk endasse, on väga tähtis. Arvestan iga lapse eripära ja õpetan mängu kaudu, kasutades mitmesuguseid vahendeid ja ülesandeid. Palju räägime lastega ka veeohutusest. Alati on meil basseinis abivahendeid: nuudlid, lauad, kust saab kinni võtta. Oleme ka päästevestidega ujunud ja õppevideoid vaadanud.“

Annika Salumetsa sõnul arendab ujumine lihaskonda, parandab tasakaalu, koordinatsiooni, vastupidavust, rühti. Vees õpib laps oma keha paremini kontrollima. Mõnel lapsel on väga raske kõndida ja liikuda, aga vees tunneb ta end hästi ja vabalt. 

Hetked, kui laps hüüab „Vaata õpetaja, ma ujun!“, teevad õpetajal silma märjaks, tunnistab Annika Salumets. „Laps ise on nii õnnelik, et ta püsib vee peal ja suudab edasi liikuda. Lapse rõõm on minu jaoks kõige suurem kingitus. Kõige rohkem rõõmu tunnengi nende laste üle, kellega meil on olnud basseini jõudmiseni pikk teekond. Andekate laste õpetaja on lihtne olla, mistõttu arvan, et õpetaja on just nii tubli, kui tubli on tema kõige nõrgem õpilane.“ 

***

31. mail tähistasid kõik Pärnu erivajadusega lapsed Pärnu Päikese Kooli üleskutsel lastekaitsepäeva ühistantsuga. Täpselt kell 12 tantsiti koos oma rühma või klassiga tantsu „Mu koduke on tilluke“, mis video abil selgeks õpiti. Kuna Mai lasteaias peeti samal päeval veelustipäeva, tantsisid erirühmade lapsed oma tantsu Pärnu rannas. Tants filmiti üles ja lõpuks pandi kõigi kollektiivide saadetud videod kokku. Kui seni on kord aastas toimuv sportlik mängupäev Pärnu linna erivajadusega laste ainus ühine pidu, siis nüüd võib loota, et ka ühiselt tantsimisest saab traditsioon.