Õppereis riiki, kus õpetaja suvepuhkus kestab 22 päeva

18. juuni 2024 Eha Jakobson Unipiha Algkooli direktor - 2 Kommentaari
Tartumaa õpetajad Cremio kooli ees. Foto: Toomas Liivamägi

Tartumaa haridusjuhid külastasid Portugalis kolme kooli ja said teada, mille poolest sealne haridus meie omast erineb. 

Ja siin me siis nüüd oleme, Lissabonis, imposantse roosa koolimaja eesruumis. Tegemist on keskkooliga, mis kannab Portugali kuulsa luuletaja ning naisõiguslase Maria Amália Vaz de Carvalho nime.

Meie tulekuks on valmistutud. Kui jõuame laiast kivitrepist üles aulasse, võtab meid vastu slaiditekst: „Criar, Inovar e Intervir! Looge, uuendage, sekkuge!“. 

Jaa, teine lause on selges eesti keeles. Järgnevad jutud toimuvad siiski inglise keeles. Saame teada, et kohustuslik kooliharidus algab Portugalis 3-aastaselt. 3–6-aastased käivad eelkoolis, 6–14-aastased õpivad kolmeastmelises põhikoolis ja 15–17-aastased on keskkoolis või ametikoolis. Järgmised valikuvariandid on kas ülikool või polütehnikum. 

Maria Amália Vaz de Carvalho keskkoolis õpib 800 õpilast hommikupoolses vahetuses ja 200 õhtupoolses. Mõnevõrra üllatab, et õhtuses vahetuses õpivad peamiselt erivajadustega õpilased (nägemispuudega või pimedad lapsed jt), samuti mitmesuguste mentorprogrammide lapsed, keda on kokku 200 ringis. 

Õppekava peasuunad on neil teadus ja tehnoloogia, keeled ja humanitaaria, kunst ning sotsiaalökonoomika (majandus). Läbivad ained kõigis suundades on portugali keel ja kirjandus, matemaatika ja filosoofia. Lisaks valikainetena sport ja draamaõpetus. Ja teine üllatus – kui õpilane on suuna valinud, siis on tal kokku ainult seitse kohustuslikku õppeainet. Ja tunnid kestavad neil 90 minutit. 

Kooli peamine probleem on meilegi tuttav: tuntakse puudust nii õpetajatest kui koolijuhtidest. Kuid õpetajate värbamine on seal raske meist erinevatel põhjustel.

Esiteks ei saa Portugali kool endale ise õpetajaid valida – õpetajad kandideerivad üle riigi ja riik suunab nad koolidesse. Nii ei tekkivat onupojapoliitikat. Tulemus on see, et noori õpetajaid määratakse tihti tööle nende elukohast väga kaugele, isegi riigi teise otsa. 

Teiseks pole Portugali õpetajate palgad kiita. Seal kehtib staažiga seotud kümneastmeline jäik palgamudel, kus iga aste kestab neli aastat. Algul otsustab järgmisele astmele ülemineku kooli oma komisjon, kuid alates 6.–7. astmest välishindajad. Sealt edasi lastakse läbi vaid veerand õpetajatest. 10. astmele võib jõuda vaid teoreetiliselt, ja seda 40 aastaga – siis oleks palk 2600 eurot, kuid meid võõrustava kooli 30-aastase staažiga õppejuht teenis ainult 1400 eurot neto ning alustav õpetaja teenib 800. Korterit üürida on Portugalis äärmiselt kulukas, mis seab noored õpetajad veelgi raskemasse olukorda.  

Kolmandaks kestab Portugali õpetaja puhkus ainult 22 päeva ning täiendkoolitused toimuvad rangelt kas nädalalõppudel või vaheaegadel ja mitte kunagi tööpäevadel.

Õpilastel siiski silmad särasid ja koolistressi üle nad ei kaevanud (see võib olla ka peidetud). Tore oli vaadata loodusõpetuse klassis kivistisi, loomade ja lindude topiseid jm, mida meilgi alles hiljaaegu koolides leidus. Mõnes klassis tehti tööd rühmades, teises kuulati üksmeelselt õpetajat.

Eesti koolijuhid Cremio koolis tundi uudistamas. Foto: Eha Jakobson

Grémio Instrução Liberal Campo de Ourique

Pärast lõunat ootas meid Grémio Instrução Liberal Campo de Ourique – täiemahuline põhikool, kus lapsed käivad alates sõimeeast (kuuekuused) kuni põhikooli lõpuni. 

See erakool üllatas kaasava kooli omapärase tõlgendusega. Nad pidasid oma kooli kaasavaks põhjusel, et ei tee rikaste ja vaeste perede lastel vahet. Meil ei tuleks selline vahetegemine kõne allagi, kuid Portugali ühiskond on tugevalt kihistunud ja riik „kaasab“ vaesemate perede lapsi nii koolitoiduga kui erakoolis õppimise võimalusega. 

Selles koolis saime aimu laste projektipäevadest ja -töödest, sest tulemused olid kõigile näha. Nunnumeeter tõusis kõrgele sõimerühmade juures, kus kõige noorem rühm algas kuuekuiste lastega. Seal vesteldes saime teada, et Portugalis saavad emad palgalist lapsepuhkust ainult 15 päeva ja pärast seda võivad kuus kuud ilma palgata kodus olla. 

Ja veel üks eripära: Portugalis on tavaline, et ema tuleb kooli tunde andma, kui tema laps sõime läheb. Koolis tunde anda on huvitavam kui lapsega kahekesi kodus olla, arvavad Portugali emad.

Külastasime tundi, kus kaks kuuenda klassi tüdrukut õpetas teise klassi õpilasi. Teemaks oli paari päeva pärast saabuv vabaduspäev. Suuremad lapsed seletasid väiksematele slaide näidates ära sündmuste alguse (25. aprill 1974) ja kulu. Saime muuhulgas teada, et Portugali naised said valimisõiguse alles 1974. aastal. Pärast ettekannet hakati paberist nelgiõisi meisterdama. 

Escola Secundaria de Camoes

Selle kooli direktor nimetas ridamisi kuulsusi, kes neil õppinud olid, teiste hulgas praegune ÜRO peasekretär Antonio Guterres, rääkimata arvukatest ministritest, poplauljatest ja kunstnikest. 

Portugalis räägitakse, et kool on oma valikutes iseseisev, kuid direktori sõnul on see illusioon, sest ministeerium on õppekava väga kindlalt paika pannud. Kõige suurem koormus on 10.–11.klassis, eriti teadussuunal. Viimases klassis on tunnikoormus väike ja keskendutakse süvendatud õppimisele ehk kõrgkooli sissesaamisele.

Kooli keldris on kujundamisel omalaadne koolimuuseum, kus nähtaval vanad õppevahendid, koolipingid, korgist nuppudega tunniplaan, topised ja ilmatu suur krokodillinahk. Isegi vanad koloniaalkaardid ajaloolise Portugali impeeriumiga on seal väljas. Aga siin on ajutise asukoha leidnud ka plakatid, millega käiakse vabaduspäeval manifesteerimas.

Kaasavat haridust neil sellisena nagu meil ei ole. Puudega lapsi, näiteks psühholoogiliste probleemidega, pimedaid, vaegkuuljaid, võetakse vastu siis, kui koolis on selleks olemas spetsialistid. Maakoolides pidi probleem eriti terav olema. Tegelikult me ei saanudki täit selgust, kuidas nad HEV-lastega toimetavad.

Vabadel hetkedel ahmisime endasse kõike, mida elegantne ja päikesepaisteline Lissabon pakkus: suurlinna melu, kitsaid ja käänulisi tänavaid, mis viisid mägedes asuva kloostri, katedraali või lossini. Kolistasime ajaloolise kollase trammiga mööda kitsaid tänavaid ja muidugi nautisime Atlandi soolaseid tuuli. 

Täname Tartumaa vallavalitsusi toetuse ja koolijuhtide ühenduse juhatust reisi organiseerimise eest. 


2 arvamust teemale “Õppereis riiki, kus õpetaja suvepuhkus kestab 22 päeva”

  1. Ülle ütleb:

    Vahel on hea saada kinnitust, et Eestis on siiski hea olla õpetaja. Ka õpilased on meil paremas olukorras ning haritus palju kõrgem.

  2. Vaike ütleb:

    Peaksime koolisüsteemi mitte asjana iseeneses vaatama, vaid kuidas see mõjutab meie iivet, pikas perspektiivis maa ellujäämist ka majanduslikult. Kuidas oli Portugalis kogukondlikkusega? Tegelikult väga tore, et noored emad suunduvad oma teadmisi edasi andma kooli ja ei sõltu sotsiaaltoetustest niipalju kui meil. Sellist riiki nagu nemad peavad, on kindlasti palju odavam pidada!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!