Püüa vastu pidada!

4. juuni 2024 Tiina Vapper toimetaja - 3 kommentaari
Tiina Vapper.

On teemasid, mille puhul näidatakse (või tahetakse näidata) et kõik on ülihästi, takistusi ja muresid justkui polekski. Üks selline on eestikeelsele õppele üleminek, kus tundub, et kõik laabub ja sujub tõrgeteta, kui ainult väga tahta. Teine on kaasava hariduse korraldus, mille puhul ei ole samuti eriti kombeks raskustest rääkida. 

Hoopis teistsuguse pildi olukorrast maalis ühe väikeklassi õpetaja toimetusele saadetud kiri. Õpetaja kirjutab, et kui esimeses klassis laabus tal keerulise õpilasega koostöö hästi ja tekkis lootus, et laps saab ka suures klassis hakkama, siis teises klassis muutus äkitselt kõik. Alguses muutus laps vägivaldseks oma ainsa klassikaaslase vastu. Ei möödunud päevagi, mil teine ei pidanud juustest sikutamise, asjade loopimise, hoopide ja rünnakute ees hirmu tundma. Õpetaja ei julgenud klassist minutikski lahkuda ega õpilasi kahekesi jätta, ometi leidis pidurdamatu laps ikka mõne hetke, et kaaslasele liiga teha. Kui õpetajat laps varem hoidis, siis ühel päeval lõi ta ka teda. See hakkas päevast päeva korduma. Saatjaks vanemate süüdistused, et koolis tehakse lapsega kõike valesti ja liiga vähe. 

Õpetaja tunnistab, et tundis hirmu, abitust ja alandustunnet, sest kuigi ta toimuvast kooli juhtkonnale korduvalt teada andis, ei võetud midagi ette. Ta jäeti keerulises olukorras üksi. Heal juhul öeldi: „Me ei saa midagi teha, püüa vastu pidada“ või „Me tegeleme sellega“. Järjekordse ümarlaua kokkukutsumine ei muutnud midagi, pigem läks olukord hullemaks. 

Alles siis, kui olukord oli juba kriitiline ja õpetaja viibis haiguslehel, otsustas kool, et õpetaja selle õpilasega enam koos ei jätka, laps õpib peamiselt kodus ja mõned tunnid nädalas tegeleb temaga tugiisik. See ei ole lahendus, arvab õpetaja, kes on lapse pärast mures ega mõista, miks ta nii äkki muutus. Mis temaga juhtus? Mis toimub lapse kodus, kas ta on seal kaitstud ja hoitud? Kas keegi toetab ka vanemaid, kes on silmanähtavalt väsinud ja katki? 

On teada, et kõiki lapsi ei saa tavakoolis tulemuslikult aidata. Koolid töötavad juba praegu võimete piiril, puudu on inimestest, ruumist, rahast. Samas ei ole kohta, kuhu keerulised lapsed saata ja kus nad ka päriselt abi saaksid. Pealegi, kes selle otsuse teeks? Koolid tunnevad, et on oma muredega üksi jäetud ning karta on, et olukorras, kus riigil tuleb hakata igas valdkonnas kokku hoidma, ei lähe võimalused paremaks. Aga kui probleemi nagu kuuma kartulit ühelt teisele veeretada, ei muutugi midagi.


3 kommentaari teemale “Püüa vastu pidada!”

  1. Karmen Koppel ütleb:

    Tegelikult on kurb tõsiasi, et on häireid, kus lapsega on hädas nii kool kui kodu. Ja kui härest mõjutatud käitumisele lisandub veel arengukriisist tulenev mõju, võibki ühel hetkel tunduda olukord lootusetu.

    Üks mis aitab, on teadmine, et arengukriisid on aastatega mööduvad. Häirega elamine vajab aga spetsiifilist tuge ja kohanemiseõpet. Ja seda kõigile osapooltele.

    Ükski laps ei taha erisuse pärast olla oma perest eemaldatud, isegi kui ses peres on ajutised mittetoimimised. Seega on äärmiselt tähtis siiski vaadelda ja lahendada olukordi komplekselt: kool, pere ja laps.

  2. Maris ütleb:

    See probleem pole ainult koolis – lasteaiad maadlevad samade probleemidega.

  3. Mahvalda ütleb:

    Vaatasin sotsiaalmeedias ühe inimese poolt jagatud statistikat, kus olid välja toodud puuetega laste arvud alates 2009. aastast. Tõus oli põhimõtteliselt kõigil aastatel nii kergete, keskmiste kui ka raskete puuetega laste arvudes. Ja see tõus oli tõeliselt murettekitav.
    Kindlasti kajastuvad neis arvudes ka need lapsed, kellel võib-olla alati ei olegi päris-päriselt puuet, aga tulenevalt rahastusmudelist suunab kool lapsevanemad puuet taotlema, sest see toob raha KOV-i eelarvesse ja sealt jõuab see omakorda kooli. Ehk siis koos rahaga tekib koolil võimalus palgata spetsialiste, pakkuda lapsele mingitki tuge.
    Olles aga näinud nii oma tööga seoses kui ka ise lapsevanemana erinevates koolides toimuvat, tekitab tegelikult kaasav haridus suurt muret. Pigem kipub olema nii, et tõelisi edulugusid on üksikuid. Enamikul juhtudel tekitavad tuge vajavad keerulisemad lapsed väga erinevaid probleeme ja ei ole väljakutseks ainult oma vanematele ja õpetajatele, vaid ka klassi- ja koolikaaslastele.
    Kui sellele lisandub ebapiisav tugi (kas raha, inimeste või oskuste puudumisel), võib see tähendada, et erivajadusega või puudega lapse käitumise või õpetajate käitumise tõttu kannatavad ülejäänud lapsed. Ja osal neist tekib selle tõttu omakorda vastumeelsus koolis käimise suhtes, tekivad õpiraskused, suhtlemisraskused jne.
    Kõik erivajadustega ja puuetega lapsed lihtsalt ei sobi kooli teiste lastega koos õppima, aga kui osa vanematest keeldub seda tunnistamast ja muudkui nõuab, et nende eriline laps peab saama õppida tavakoolis, siis teiste laste jaoks võib kool muutuda kohaks, kus iga päev kordub tõeline põrgu.
    Tekib tõesti mõte, et kui keeruliselt käituvad lapsed peavad käima tavakoolides ja erikoole on keelatud nende puhul mainidagi, siis peavad tavalised, ilma erivajaduste ja puueteta lapsed minema ise erilistesse koolidesse, kus saab olla rahulikult, ilma, et keegi päevast päeva su klassikaaslastest hüsteeritseks, asju pilluks, kallale tuleks jne.
    Tekkinud on kummaline olukord, kus ühtede laste õigusi realiseerides rikutakse teiste laste õigusi. Ja seda peetakse millegipärast normaalseks.
    Ja muidugi jääb alles küsimus, et kui käitumisraskustega last või noorukit sunnitakse käima tavakoolis, siis ega ta ka ju päris teflonist pole. Talle antakse ju tagasisidet ka teiste laste poolt (ja see tagasiside pole midagi positiivset), mida ta kogu elu saab siis kaasas kanda.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!