Riigikontrolör vastuses omavalitsusliidule: eestikeelsele õppele ülemineku muresid ei saa jätta üksnes omavalitsuste ja koolijuhtide õlgadele

3. juuni 2024 Jan Trei Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor - 1 Kommentaar

Eesti Linnade ja Valdade Liit pöördus 13. mail Riigikontrolli poole seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. Liit leidis oma pöördumises, et omavalitsused ei ole saanud Vabariigi Valitsuselt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt piisavalt tuge, et ellu rakendada eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikke muudatusi, sest ülemineku tegevuskavas ette nähtud tegevused ei ole strateegiliselt juhitud ja meetmeid kui tervikut käsitletud.

„Väga oluline on ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse tugi omavalitsustele olukorras, kus on näha, et eestikeelsele õppele üleminekuks on vaja juurde sadu uusi õpetajaid. Seda eriti Ida-Virumaa omavalitsustele, et uuest õppeaastast ei oleks me olukorras, kus kõigile Ida-Virumaa õpilastele ei suudeta tagada põhiseaduslikku õigust – õigust eestikeelsele haridusele,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. Ta lisas, et eestikeelsele õppele üleminek on oluline ja õige samm, ent paraku ei ole valitsuse poolt 2022. aastal heaks kiidetud tegevuskavas kokkulepitud tegevusi vajalikus mahus tänaseks ellu viidud. „Tegevuskava on 11. detsembril 2023 muudetud omavalitsustega läbi rääkimata. Uuendatud tegevuskavast saab lugeda, et nii õpetajate eluasemetoetus kui ka lähtetoetus on eemaldatud eelarve kokkuhoiuga seoses. Samas ei ole riigieelarves eestikeelsele õppele üleminekuks rahalisi vahendeid vähendatud. Ida-Virumaa õpetajatele ja tugispetsialistidele esialgselt ette nähtud 1,5 kordse palgaraha lubadust ei ole suudetud lubatud mahus täita ning bürokraatliku menetluse tõttu on õpetajad oma töötasu saanud kätte hilinenult. Ida-Virumaal on tugev õpetajate puudus ning siinkohal peab riik tulema jõuliselt appi. Vastasel juhul on omavalitsustel väga keeruline ellu viia eestikeelsele õppele ülemineku reformikava,“ täpsustas Trei.

Riigikontrolör Janar Holm nentis oma 30. mai vastuskirjas Eesti Linnade ja Valdade Liidule, et Eesti haridusvaldkond on viimase paari aasta jooksul elanud suurte ja põhimõtteliste muudatuste tuultes. „Riigikontrolli auditid on näidanud, et eesmärkidest, milleni on vaja jõuda, triivitakse pigem kaugemale. Olgu selleks eesmärk leida jätkusuutlik lahendus õpetajate puudusele või kujundada koolivõrk õpilaste arvule vastavaks või ka üldisemalt see, kuidas jagada üldhariduse valdkonnas riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustusi, vastutust ning raha,“ kommenteerib riigikontrolör oma vastuses. Riigikontrolör toob välja, et pikemat selgitust, et asjad pole korras, ilmestavad kas või ebamõistlikud vaidlused teemal, millisel viisil peaks õpetajate palgatõusu raha lisama 2024. aasta riigieelarvesse, et see jõuaks õiguspärasel viisil kohalike omavalitsusteni.

Sarnaselt Eesti Linnade ja Valdade Liidule on ka riigikontrolör eestikeelsele õppele üleminekut toetavate tegevuste suhtes nii mures kui ka kriitiline. „Riigikontroll leidis juba oma möödunud aasta auditis, et eestikeelsele õppele ülemineku muresid ei saa jätta üksnes omavalitsuste ja koolijuhtide õlgadele. Ministeeriumil tuleb aidata järele nõrgemas olukorras koole. Haridus- ja Teadusministeerium peab eesmärgi saavutamiseks leidma põhimõtteliselt uusi tööriistu – samu asju rohkem tehes ei ole võimalik tulemuseni jõuda. See mõte puudutab ka eestikeelsele õppele üleminekuks eraldatud raha,“ on vastuskirjas välja toodud. Janar Holm lisas, et on arusaadav, et  varem eestikeelsele õppele ülemineku motiveerimiseks antud lubadustest taganemine ei tule kasuks õpetajate motivatsioonile ülemineku nimel pingutada.

Õpetajate Leht on teinud oma lehel küsitluse “Kas eestikeelsele haridusele üleminek on riigi poolt hästi korraldatud ja piisavalt toetatud?“, millele on 74% vastanud eitavalt.

Riigikontrolli vastuse Eesti Linnade ja Valdade Liidule leiab Riigikontrolli dokumendiregistrist.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Riigikontrolör vastuses omavalitsusliidule: eestikeelsele õppele ülemineku muresid ei saa jätta üksnes omavalitsuste ja koolijuhtide õlgadele”

  1. Eraisik ütleb:

    Maailmas on küllaga koole, kus ei pruugi olla ühtki keelt emakeelena kõnelejat (eelkõige inglis- ja prantsuskeelsed, nn rahvusvahelised koolid). Mis sellest, kui Eestis mõnes koolis pole ühtki eestlast, aga ainete õppekeel on eesti keel?! Suva, mis keelt räägitakse vahetunnis, aga õppekava omandamine toimub riigikeeles. Lihtne!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!