Roheoskus saab alguse hoiakust ja väärtustest

18. juuni 2024 Ragnar Kaasik toimetaja - Kommenteeri artiklit

Roheoskus koosneb Euroopa Liidu defineerituna üldisest kriitilisest mõtlemisest, digitaalsetest oskustest, see on oskus arvestada teiste inimeste ja keskkonnaga. Seal on empaatiavõimet. 

Argo Alaniit.

„Kui ma seda definitsiooni lugesin, sain aru, et peetakse silmas ideaalset inimest, kuigi tihti mõeldakse roheoskuste all lihtsalt inimese keskkonnateadlikkust,“ teatab GreenDice ettevõtte tegevjuht Argo Alaniit. 

Üks põhjuseid, miks roheoskused mängivad järjest suuremat rolli, on see, et inimesed liiguvad maailmas väga palju ringi. „Vanal ajal elasid inimesed kogu oma elu ühes külas ja mujal käidi harva. Seetõttu oldi oma tegemistes ka vastutustundlikumad, sest vastasel juhul oleks tehtu tagajärjed olnud nähtavad ja tajutavad. Nüüd liigutakse ringi ja seda ideaalset inimest tulekski igale poole minnes ja igas valdkonnas endaga kaasas kanda,“ arutleb Alaniit. Roheoskus saab alguse hoiakust.

Iga töötaja oskus tõstab ka ettevõtte kvaliteeti

Kuna keskkond ja poliitika määrab ettevõtetele üha rohkem mängureegleid, hinnatakse ka oma ettevõtte potentsiaalsetes töötajates roheoskuste omamist kõrgelt. Jalgpallihuvilisena toob Alaniit paralleeli just sellest maailmast, sõnades, et kui inimene käega mängida ei tohi ja jalaga mängida ei oska, ei saa ta võistkonnale väga kasulik olla. „Lihtne näide on see, et kui inimesel on autojuhiload, on ta mõne ettevõtte jaoks kasulikum kui inimene, kellel neid ei ole,“ lisab ta. 

Teisisõnu peavad ettevõtted muutuma vastavalt poliitika poolt rakendatud reeglitele kestlikumaks ja see eeldab selle ettevõtte töötajate oskust määratud raamistikus mängida. 

Käimasolev aasta on esimene, kus suurettevõtted peavad oma majandusaruande juurde lisama kestlikkuse aruande ja seda esimest korda ka kontrollitakse. Varasemalt on see olnud muinasjutu tasemel ja nendes kirjutistes ei ole sisu olnud.

„Iga töötaja oskus tõstab ettevõtte konkurentsivõimet. Kui tööle kandideerijal on kasvõi primaarne oskus sellel teemal kõneleda, tõstab see märgatavalt tema võimalusi töökoht saada,“ arutleb Alaniit. Eriti kõrgelt hinnatakse roheoskustega erialaspetsialiste. Alaniit rõhutab, et enese erialas täiendamine peaks olema iseenesestmõistetav, ning lisab, et rohepädevustega püsib praegu tööturul konkurentsieelises.

Tema sõnul võiksid tööle kandideerijad silme ees hoida ÜRO kestlikkuse eesmärke, mida on kokku 17 ja mis on lihtsasti mõistetavad. Lisaks sellele, et enda vaated ja hoiakud võiksid kestlikkuse eesmärke toetada, tasub küsida tööandjalt, kuidas eesmärkide saavutamisesse panustatakse. „Kokkuvõttes vastutame looduse ja elurikkuse säilimise eest ühiselt,“ lõpetab Alaniit.

Oskused eeldavad tervikpildi omamist

Ave Ungro. Foto: Mihkel Leis

Kuigi ühest küljest on roheoskuste puhul tegemist praktiliste oskustega, on need tegelikult palju laiemalt defineeritud. „Suhteliselt kiiresti jooksevad ummikusse need, kes otsustavad roheoskustele läheneda konkreetsete oskuste haaval,“ räägib Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Ave Ungro. 

Ungro sõnul peaks nende oskuste edastamine kooliõpilastele olema aktiivne ja läbimõeldud protsess, aga see läbimõeldus kätkeb endas ka tervikpildi omamist ja pigem peaks roheoskusi käsitlema komplektina, kuhu kuuluvad lisaks teadmistele ja oskustele ka hoiakud ja väärtused. Nii on eelisseisus need õpetajad, kes hakkasid kasvatama selliseid hoiakuid õpilastes juba enne seda, kui rohepöördest praegusel kujul üldse rääkima hakati. 

Üldhariduse kontekstis on õpetajatel laste roheoskuste arengus mõistagi väga suur roll, kuid lastevanematel ja kodusel keskkonnal on see siiski suurem. 

„Õpetaja saab ehitada ikkagi vaid selle vundamendi peale, mis on kodust kaasa antud,“ rõhutab Ungro. 

Hoolimata sellest, et roheoskused tuginevad eelkõige hoiakutele ja väärtustele, tuleb Ungro sõnul nende õpetamises ka väga konkreetseks minna. 

„Peaks õpetama, mida tähendab säästlikkus ja kuidas optimeerimine käib. Tuleks näidata, milliseid konkreetseid samme tuleb teha, et nende mõju just keskkonna kontekstis oleks maksimaalne,“ sõnab ta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!