Sujuv üleminek lasteaiast kooli Saue valla näitel

18. juuni 2024 Tiina Vapper  toimetaja - Kommenteeri artiklit
Lastekaitsepäeva tähistamine Tuleviku lasteaias. Foto: Tuleviku Lasteaed

Omavalitsusreformi järel sai 2017. aastal Saue vallast Eesti mandriosa üks suurimaid valdu, mille pindala on ligi 630 ruutkilomeetrit ja elanike arv ligi 26 000. Vallas on seitse kooli ja kaksteist lasteaeda ning viimase kuue aasta suurim väljakutse on olnud valla kujundamine üheks tervikuks ka haridusvaldkonnas, räägib valla haridusspetsialist Marina Lokk. 2021. aasta septembrist 2022. aasta novembrini osaleti URBACT Eesti võrgustikuprojektis „Koostöine ja innovaatiline haridus“, kus seitsme omavalitsuse haridusinimesed jagasid oma kogemusi mitmesugustel teemadel, milleks olid koostöö, ettevõtlikkus, alusharidus, ettevõtete kaasamine, koostöö lastevanematega, noorsootöö. Saue vald valis oma teemaks koostöö, täpsemalt sujuva ülemineku lasteaiast kooli. Selleks tehti lastevanemate, lasteaia- ja klassiõpetajate ning haridusasutuste juhtide seas miniuuring, et uurida, kuidas nad mõtestavad koolivalmidust ning sujuvat üleminekut lasteaiast kooli. Uuringu tulemusena võeti eesmärgiks koolide ja lasteaedade senisest tihedam koostöö ning koolivalmiduskaardi ühtlustamine. 

Kõigest sellest räägiti 6. juunil Saue vallavalitsuses vestlusringis, kus osalesid valla haridusspetsialist Marina Lokk, Laagri Kooli õppealajuhataja Kersti Schamardin, Saue Midrimaa lasteaia direktor Diana Kuntor ja õppejuht Raili Rihter ning Tuleviku lasteaia direktor Maiki Vanahans ja õppealajuhataja Katrin Larm. 

Vestlusringis osalejad Saue vallamaja ees. Vasakult Raili Rihter, Marina Lokk, Diana Kuntor, Kersti Schamardin, Maiki Vanahans ja Katrin Larm. Foto: Tiina Vapper

Miks te seda teemat uurima hakkasite ja mida tähendab teie jaoks sujuv üleminek lasteaiast kooli? 

Diana Kuntor: Uuringud näitavad, et õpilastel on koolistressi ja õpimotivatsiooni langust üha rohkem. Tahtsime teada, miks see nii on ja kas selle ennetamisega tuleks teadlikult tegeleda juba lasteaias. Olen olnud lasteaiajuht 20 aastat ja näen lasteaednike hirmu kooli ees. Lasteaias hakatakse lapsi üle õpetama, mida pole tegelikult vaja, sest kool alustab ju sealt, kus lasteaed lõpetas. Kindlasti peaks kool arvestama, milleks lapsed lasteaiast tulles valmis on, ja neid vastavalt sellele õpetama – vajadusel mingile teemale rohkem aega pühendama ja teisest kiiremini üle minema. Seepärast on tähtis, et lasteaed ja kool omavahel infot vahetavad ja asju omavahel arutavad. Teinekord juhtub, et kool ootab lastelt seda, milleks nad veel küpsed ei ole. 

Maiki Vanahans: Sujuv üleminek tähendab lapse toetamist nii lasteaia ja kodu, kooli ja kodu, kui ka lasteaia ja kooli omavahelises koostöös. Tutvusime projekti käigus ka Soomes tehtud uuringutega, mis näitavad, et esimese kooliastme lõpuks on edukamad just need lapsed, kelle puhul on kõigi asjaosaliste, eriti lasteaia ja kooli sisuline koostöö on olnud hea. 

Kuidas Saue vallas see koostöö korraldatud on?

Diana Kuntor: Oleneb piirkonnast. Saue linnas on üks suur lasteaed ja üks suur kool. Meil on lasteaia ja kooli vahel pikaajaline koostöö, algklassiõpetajad on kursis, millised õpilased sügisel kooli tulevad. Korraldatakse ümarlaudu, õpetajad käivad rühmades ja näevad rühma toimimist ja laste omavahelisi suhteid, lapsed käivad koolis üht koolipäeva proovimas. Kui õppeasutuste juhid on juba mõnda aega kord kuus kokku saanud, siis eelmisest aastast toimuvad ka õppejuhtide regulaarsed kokkusaamised. Meie lasteaiast läheb sel aastal kooli neli rühmatäit lapsi, nii et järgmine samm peaks olema klassi- ja lasteaiaõpetajate kohtumised, et olulisi teemasid ühiselt arutada.

Raili Rihter: Meie rühma õpetajad kohtusid esimese klassi õpetajaga, kes ühe suure murekohana tõid välja, et esimene aasta koolis kulub suuresti mitte õppetööle, vaid laste käitumisprobleemide lahendamisele.

Maiki Vanahans: Laagris on üks suur põhikool, mis asub kahes õppehoones, ning viis lasteaeda, kes peavad omavahel koostööd tegema. Valla väiksemates koolides, kus lasteaed asub algkooliga samas majas, on üleminek kõige sujuvam.

Kersti Schamardin: Kooli esindajana ütlen, et kool ei oota esimesse klassi tulijatelt mitte niivõrd akadeemilisi teadmisi kui sotsiaalseid oskusi, mis aitavad koolieluga paremini kohaneda.

Maiki Vanahans: Räägime igal aastal uute tulijate vanematele, et lasteaias on fookus üldoskuste arendamisel, mille alla kuuluvad nii enesekohased kui ka tunnetusoskused. Tihti juhtub, et lapsevanem küsib juba poole aasta pärast, millal hakatakse tähti õppima. Selgitame, et tähti, numbreid, lugemist, arvutamist saab õpetada siis, kui lapsel on selleks vundament olemas ja ta on selleks valmis.

Paljud lapsed käivad lisaks eelkoolis, on see vajalik?

Kersti Schamardin: Arvan, et ei ole. Lapse kooliks ettevalmistamine on lasteaia ülesanne.

Marina Lokk: Meie uurimusest tuli välja mõnede vanemate ootus, et lasteaed ja eelkool valmistaksid lapse kooliks ette ja vanem ise ei peaks nii palju panustama. Arvatakse, et kui laps on lõpetanud lasteaiale lisaks eelkooli, on ta kooliküps. Tegelikult on seal veel palju muid aspekte ning võtmesõna on lasteaia, lapsevanema ja kooli koostöö. 

Kui vajalik dokument on koolivalmiduskaart?   

Katrin Larm: Koolivalmiduskaardil peaks olema kirjas kooli jaoks vajalik info: lapse tugevad ja nõrgad küljed, huvid, üld- ja valdkondlikud oskused. Koolivalmiduskaardi koostab rühmaõpetaja, lisaks täiendavad seda muusika- ja liikumisõpetaja, vajadusel ka logopeed ja teised tugispetsialistid.

Raili Rihter: Ühtlasi peaks sealt selguma, kas laps on saanud lasteaias logopeedilist või muud tuge ja vajab väikeklassi. Siis saab kool olla lapsele toe pakkumiseks valmis, mitte hakkama infot nullist otsima. 

Marina Lokk: 2023. aasta kevadel koolivalmiduskaarte ühtlustades seadsime eesmärgiks, et sealt loeks välja, kas laps on kooliks valmis ja mis on tema eripärad. Kool teaks siis nendega arvestada ning last paremini toetada ja tema arengule kaasa aidata. Näiteks millistes olukordades on tal keeruline toime tulla, millistes ainetes vajab ta lisatuge jne. Kõige tähtsam ongi, et see info oleks konkreetne ja sisukas. Eelmise aasta sügisest hakkasime neid kaarte rakendama ning selle aasta 16. mail saime õppejuhtidega uuesti kokku ja arutasime, kuidas aasta on läinud, kas on vaja midagi muuta, lisada või täiendada. Lisasime ainult mõned üksikud täpsustused, põhiosa jäi aga samaks, kuna saime koolidelt tagasisidet, et see toimib ja koostöö on veelgi paremaks muutunud. 

Maiki Vanahans: Lapsevanem esitab koolivalmiduskaardi elektrooniliselt koos teiste sisseastumisdokumentidega Arno süsteemi kaudu. Ehkki Soomes koolivalmiduskaardi nõuet pole, leidsid ka nemad, et selline infovahetus on vajalik, kuna toetab sujuvat üleminekut lasteaiast kooli.

Kas lapsevanemal on kohustus see kaart koolile esitada?

Kersti Schamardin: Praegu seda kohustust ei ole. Vanem ise otsustab, kas ta jagab seda kooliga või mitte. Täpselt samamoodi nagu Rajaleidja tehtud otsuseid lapsega seoses.

Maiki Vanahans: Selles osas on seadused poolikud. Jääb arusaamatuks, miks on lasteaedadele koolivalmiduskaardi koostamine kohustuslik, kui vanemal ei ole kohustust seda koolile edastada ega koolil õigust seda nõuda. Samamoodi ei ole praegu tagatud, et Rajaleidjas lapse kohta tehtud otsused ja dokumendid kooli jõuavad, et kool saaks kaasavat haridust rakendada. See on tohutu ressurss, mis koolil seetõttu kulub.

Diana Kuntor: Õnneks on vanemad varasemast teadlikumad, üha rohkem on nad valmis lapse kohta infot jagama. Veel mõni aasta tagasi juhtus seda üliharva ja lasteaed pidi olema lapse probleemide esimene avastaja. On näha, et suhtumine vaikselt muutub, aga see on pikk protsess. Mida varem saab lasteaed hakata last toetama, seda vähem on lapsel loodetavasti koolis tuge vaja. 

Maiki Vanahans: Meie lasteaias teevad koolieelikute rühma õpetajad uue aasta alguseks koolivalmiduskaardi esialgse variandi valmis. Selle põhjal vesteldakse vanemaga: arutatakse kõik koos läbi ja nõustatakse vanemat, et talle ei tuleks midagi üllatusena. Kuna vestlus toimub kalendriaasta alguses, on vanematel veel aega koos lasteaiaga lapse koolivalmiduse kujunemist toetada.

Kas lapsed, kes on saanud kõik aastad lasteaias ühe õpetaja käe all õppida, on kooliks paremini valmis? 

Diana Kuntor: Iga lasteaiajuhi unistus on, et meeskond, kes rühma võtab, viiks selle ka lõpuni. Paraku lahkuvad õpetajad mitmesugustel põhjustel. Midrimaa lasteaias on õpetajate põhituumik aastaid olnud sama. Uued tulijad kipuvad aga kiiresti läbi põlema, kas põhjusel, et rühmas on rasked lapsed või puuduvad õpetajal tööks vajalikud oskused. Õpetajate vahetumine rikub kahtlemata rühma dünaamikat ning mõjutab lapsi ja vanemaid. 

Kas liitrühmas on keerulisem lapsi kooliks ette valmistada?

Maiki Vanahans: Liitrühmas on oma väljakutsed. Samas on liitrühma õpetaja sunnitud iga päev vastavalt laste arengule õppekasvatustegevusi diferentseerima ja gruppides tegutsema. Samal ajal kui õpetaja tegeleb kooliminejatega, tegutsevad assistendid nooremate lastega. Alguses kartsid vanemad liitrühma puhul just seda, et suuremad väiksemate kõrval ei õpi. Elu on näidanud vastupidist. Liitrühmast tulevad paremate sotsiaalsete oskustega lapsed kui ühevanuste laste rühmast.

On leitud, et üleminek lasteaiast kooli on järsk ning esimese klassi programm liiga mahukas ja tihe.

Kersti Schamardin: Mina nii ei arva. Olen ka ise klassiõpetaja olnud ja võin kinnitada, et enamik lapsi saab edukalt hakkama. Raskeks läheb lapsel, kellel pole kujunenud sotsiaalseid oskusi ja on kodusest kasvatusest vajaka: ta ei pea kokkulepetest kinni, ei kuula õpetaja sõna, tal on probleeme püsivusega jne. Siis tekibki suhtumine: ma ei taha, ma ei saa, ma ei tee, ning sellega seoses läheb aega kaduma. Lapsel, kes tahab, saab ja teeb, ei ole raske. Kahtlemata on kool lasteaiast intensiivsem, aga paari kuuga harjuvad lapsed selle rütmiga ära. Atsakamatel jääb aega ülegi ja nad vajavad tunnis lisategevust ja -ülesandeid. 

Milliste haridusteemadega te edasi tegelete?

Marina Lokk: Järgmisena hakkame sügisel tegelema lasteaia ja kooli õppekavadega. Meil on plaanis kutsuda osalema ka kooli- ja lasteaiaõpetajad, et oluliste teemade ja õppekavade arutelu oleks veelgi sisukam ning mõisted ja ootused kõigile üheselt arusaadavad. 

Diana Kuntor: Mul on hästi meeles, mida Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets uue õpikäsituse tulles rääkis. Ta ütles, et praegu lähtuvad lasteaiad koolide ootustest. Samamoodi, nagu põhikoolid püüavad vastata gümnaasiumide ja gümnaasiumid ülikoolide ootustele.

Tegelikult peaks olema täpselt vastupidi: ülikoolid peaksid arvestama sellega, millise ettevalmistusega õpilased gümnaasiumidest tulevad, gümnaasiumid seadma oma tööd põhikooli ning algkoolid lasteaia lõpetajate ettevalmistuse järgi. Tähtis on hinnata ja arvestada tegelikku olukorda. Kui ootused on liiga kõrged, tulebki uurida, milles on asi ja kas on vaja midagi muuta. Lasteaias näeme praegu, et kolmeaastased aiarühma tulijad ei ole oma arengus samal tasemel, nagu olid lapsed aastaid tagasi. Eriti väljendub see kõne arengus. 

Kersti Schamardin: Ka koolis näeme, et esimesse klassi tulijad vajaksid rohkem mänguaega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!