Uuring: Õuevahetund kutsub lapsed liikuma

5. juuni 2024 Getter Marie Lemberg Tartu Ülikooli liikumisharrastuse nooremteadur - Kommenteeri artiklit
Foto: Scanpix Baltics / Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Hiljutisest Eesti Liikumisuuringu kehalise aktiivsuse andmetest ilmneb, et ainult 43% Eesti lastest täidab Maailma Terviseorganisatsiooni liikumissoovitust, liikudes aktiivselt keskmiselt vähemalt 60 minutit päevas.

Maailma eri paikades tehtud uuringud näitavad, et õuevahetund on üks võimalustest muuta õpilased aktiivsemaks liikujaks just koolipäeva jooksul. Kui võrrelda näiteks Soome, Rootsi või Norraga, kus õuevahetund on levinud ja aktiivselt kasutusel kogu kooliaasta vältel, on Eestis õuevahetund koolipäeva ametliku osana kasutusel vaid vähestes koolides. Sellest tulenevalt viis Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut läbi uuringu, mille eesmärk oli mõõta õuevahetunni kehalist aktiivsust Eesti koolides, kus õuevahetund on tunniplaani osa. Lisaks kirjeldati samade koolide koolihoove, et näha, mida lastele meeldib õuevahetunnis kõige enam teha ning kui palju ja milliseid elemente lapsed õuevahetunnis kasutavad.

Uuringus osalesid neli kooli üle Eesti, millest kaks olid linna- ning kaks maakoolid. Kõigil neljal koolil oli tunniplaanis vähemalt 20-minutiline õuevahetund, millest õpilased võtsid aktiivselt osa. Vahetunni liikumisaktiivsust mõõdeti 2.–6. klassi õpilastel aktseleromeetritega ehk liikumisanduritega. Koolihoovide kaardistamise käigus märgiti iga koolihoovi kohta, milline ning kui suur on koolihoov, milliseid vahendeid ja atraktsioone koolihoovides leidub ning milliseid põhiliikumisoskusi koolihoovis olevad võimalused ja inventar toetavad.

Lisaks vaadeldi õuevahetunde, et näha, mida õpilased õuevahetunnis teevad ning milliseid koolihoovi võimalusi enam kasutavad. Samuti täitsid õpilased küsimustiku, kus märkisid oma vahetunni lemmiktegevused.

Uuringu tulemustest leiti, et õpilased on õuevahetunnis kaks korda aktiivsemad kui sisevahetunnis, veetes viiendiku õuevahetunnist aktiivselt liikudes. Istuvaid tegevusi oli vähesel määral. Sisevahetunnis veetsid õpilased üle poole vahetunni ajast istudes. Ilmnes ka, et poisid on õuevahetunnis veidi aktiivsemad kui tüdrukud ning tüdrukutel on õuevahetunnis oluliselt rohkem istumisaega kui poistel.

Poiste ja tüdrukute erinev aktiivsus vahetunnis võib tuleneda huvide ning eelistuste erinevusest. Laste enda vastustest ilmeski, et poistele meeldivad rohkem spordi- ja liikumismängud, samas kui tüdrukud eelistavad vähem aktiivseid tegevusi nagu näiteks kiikumine ning toovad välja suhtlemisvõimaluste olulisuse.

Koolihoovide andmed näitasid, et linnakoolides olid koolihoovid väiksema pindalaga ning rohkem oli tehispinnast, nagu asfalt, kummikate ja kunstmuru. Maakoolides olid koolihoovid suuremad ning kaetud pigem naturaalse muruga. Kõik koolihoovid kutsusid õpilasi õuevahetunnis liikuma, kuid õpilased, kelle koolihoov oli suurema pindalaga ning looduslikuma keskkonnaga, olid õuevahetunnis kõige aktiivsemad, veetes ligi neljandiku õuevahetunnist aktiivselt liikudes. 

Õuevahetunni vaatlustest nähtus, et spordiväljakuid kasutati pigem vähe ning osas koolides polnud kättesaadavad ka väikevahendid nagu näiteks pallid jms. Nendes koolides, kus õpilastele olid väikevahendid õues kasutamiseks kättesaadavad, tegutseti spordiväljakutel ka rohkem. Samas toimus tegevus pigem ühe värava või korvi all, mistõttu piisaks vahetunnis kasutamiseks ka lihtsalt ühest väravast või korvist, kui koolihoovis on ruumiga kitsas.

Lisaks oli õuevahetunnis näha aktiivset looduslike elementide, nagu puude, põõsaste, oja jms kasutamist, mis toetab vaba mängu ja loovuse arengut. Võrreldes vanemate õpilastega, kasutasid esimese kooliastme õpilased rohkem mitmesuguseid atraktsioone, nagu kiiged, batuudid, tasakaaluliinid ja madalseiklusrajad.

Lapsed ja noored veedavad suurema osa oma päevast koolis, mistõttu on oluline, et seal pakutaks neile võimalust aktiivselt liikuda.

Viis soovitust, kuidas õuevahetund saab toetada õpilaste liikumisaktiivsust

  1. Õuevahetund tuleb lisada ametlikult kooli päevakavasse. Õuevahetunni olemasolu ja võimalus selle ajal õues aktiivselt liikuda on eriti oluline nendele lastele, kelle jaoks on koolipäeva jooksul õuevahetunnis osalemine ainus võimalus päeva jooksul õues aktiivselt aega veeta. Samuti on õuevahetund oluline lisandus õpilaste jaoks, kes on pärast koolipäeva pigem passiivsed.
  2. Õuevahetund peab olema piisavalt pikk, et õpilased jõuaksid selle ajal õue aktiivselt liikuma, arvestades õuevahetunni hulka ka aja, mis kulub riietumiseks ja jalanõude vahetamiseks.
  3. Õuevahetunni toimumine kogu õppeaasta jooksul toetab õpilaste liikumisaktiivsust pidevalt ning mitte ainult soojadel kevadkuudel. Vastavalt aastaajale muutuvad ka õpilaste huvid ning tegevused õuevahetunnis, mistõttu on õpilastel võimalik õuevahetunnis aktiivselt liikudes ennast mitmekülgselt arendada.  
  4. Looduslikku keskkonna säilitamine koolihoovis kutsub õpilasi aktiivsemalt liikuma. Looduslikud elemendid koolihoovis soodustavad ka vaba mängu ja loovuse arenemist.
  5. Väikevahendite võimaldamine kõikidele õpilastele, olenemata vanusest, soost ja oskustest. Väikevahendite, nagu pallide, reketite, jms olemasolu soodustab tegevusi palliplatsidel ning toetab kehalise kirjaoskuse arendamist.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!