IN MEMORIAM ⟩ Lahkus teenekas koolimees ja haridusjuht Kalju Luts
Augustis lahkus meie seast teenekas koolimees, haridusjuht ja Õpetajate Lehe kaasautor Kalju Luts, kes oli kolmel korral haridusministri asetäitja.
Kauaaegse haridusministeeriumi teenistuja Ants Egloni sõnul oli plaani- ja finantsosakonna juhatajana ning ministri asetäitjana töötanud Kalju Luts nii haridusminister Ferdinand Eiseni kui tema mantlipärija Elsa Gretškina ajal hingelt koolimees, kes suhtles tihedalt koolijuhtidega ja mõistis nende probleeme sügavuti.
„Ta oli hingelt eesti mees, ja see tema elu just kergeks ei teinud,“ meenutab Eglon, kelle sõnul oli Lutsul kõrgemal tasandil palju erimeelsusi, aga ta oskas oma väited ja seisukohad alati ära põhjendada. Ajapikku hakati teda kõrgelt hindama, rohkem kui ministri asetäitjat tavaliselt.
„Meil oli hea koos töötada, temaga sai asju arutada,“ mäletab Eglon. „Ta oli vana kooli mees, aus ja siiras.“
1933. aasta 10. oktoobril sündinud Kalju Lutsu lapsepõlv ja esimesed kooliaastad möödusid Narvas. Hiljem õppis ta Laatre 7-kl Koolis ning Valga Keskkoolis.
1952. aastal saadeti Kalju Luts Kadrioru lossi parimate keskkoolilõpetajate vastuvõtule. „Rongis tutvusin TRÜ tüdrukutega, kes andsid mulle ülikooli kohta väga head infot, ja ma otsustasin minna sinna füüsikat õppima,“ on Luts meenutanud (ÕpL, 09.06.2006).
1957. aastal lõpetas Kalju Luts Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaõpetajana. Stuudiumi kõrval lõi ta aktiivselt kaasa kultuurielus.
Ülikooliõpingute järel suunati Kalju Luts tööle Puurmani Keskkooli, kus paari aasta pärast sai temast õppealajuhataja. Kultuurielu edendamist jätkas ta ka Puurmanis: oli näitejuht ning Põltsamaa ja Puurmani laulupidude üks korraldajaid.
1961. aastal sai Kalju Lutsust 12 aastaks Järvakandi Keskkooli direktor.
Ferdinand Eiseni kutsel asus Luts tööle haridusministeeriumi: oli 1973.–1979. a haridusministeeriumi plaani- ja finantsosakonna juhataja ning 1979.–1988. ja 1990.–1993. a haridusministri asetäitja.
Hariduskomitee aastail (1988–1989) pidas Kalju Luts mitmeid ameteid ministeeriumi tööst eemal: oli Eesti NSV Raamatuühingu tegevjuht, juhtis EKP Keskkomitee teadus- ja haridusosakonnas kooliharidust, oli poliitharidusmaja direktor, kellena likvideeris marksismi-leninismi ülikooli ja kujundas uue üksuse – Sakala keskuse.
Pärast haridusministeeriumist lahkumist 1993. aastal edendas Luts politseiharidust, tal oli teeneid Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Politseikooli asutamisel.
Koos Raul Kilgasega kutsus ta 1990. aastatel ellu maalaste kõrgkooliõpinguid toetava Arno Tali Sihtkapitali.
Kalju Luts pärjati Valga Gümnaasiumi teenetemedaliga (2009), ta oli Järvakandi valla aukodanik (2014).
Ta on öelnud, et Nõukogude riik oli üles ehitatud näilisuse printsiibile. Olid teatud mängureeglid, mida tuli järgida igal tasandil, ning tegelikkus, mis sõltus inimestest, kes seda tegelikkust ohjasid. See oli praktiline süsteem, kus näiline ja tegelikkus eksisteerisid kooskõlas, milles nad teineteist ei seganud.
„Kui Eesti Nõukogude-aegne kool oleks olnud punane või Eesti vaenulik, kustkohast oleksid siis iseseisvuse taastades ilmunud välja need noored Eesti poliitikud, kes olid eestimeelsed? Nad kõik tulid sellest samast koolist! Sellele mõeldes peaks selge olema, missugune see tegelik Nõukogude Eesti kool oli,“ on ta öelnud.
Õpetajate Leht mälestab oma head kaasteelist ja avaldab kaastunnet lähedastele.