Rajaleidja juht Tiina Kütt: „Ärevaid lapsi on varasemast märkimisväärselt rohkem“
Õppeaasta algus ehk ajavahemik augusti lõpust oktoobri lõpuni on Rajaleidja keskustes kõige kiirem aeg: pöördumisi on palju ning ka kõik enne pikka suvepuhkust lahtiseks jäänud otsad tuleb kokku sõlmida, räägib Rajaleidja võrgustiku juht Tiina Kütt.
Kas Rajaleidjasse pöördujaid on varasemaga võrreldes juurde tulnud?
Jah. Tegin just esimese poolaasta aruannet ja võib öelda küll, et võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga on uute juhtumite arv 23% kasvanud – kui eelmisel aastal samal ajal oli 5700 pöördumist, siis praeguseks on kõvasti üle 7000. Eelmise aastaga võrreldes oleme umbes 45% rohkem nõustanud ka lapse ümber olevaid täiskasvanuid: vanemaid, õpetajaid, tugispetsialiste, omavalitsuste esindajaid. Mullu oli poole aastaga 12 000 nõustamist, sel aastal on juba 17 500 täiskasvanut meilt nõu saanud.
Mis võib olla nii suure kasvu põhjus?
Arvan, et ühelt poolt ongi pöördumisi juurde tulnud, teisalt võib põhjus olla selles, et oleme Rajaleidjasse töötajaid juurde võtnud ja püüdnud muuta tööprotsessid sujuvamaks.
Samuti on Rajaleidja ülesanne anda välja koolivälise meeskonna otsuseid. Nendegi arv on mõnevõrra suurenenud, aga mitte nii hüppeliselt: neid on 13% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Möödunud aastal tegime poole aastaga 3900 otsust, tänavu sama ajaga 4435. See on rõõmustav tendents, sest soovimegi, et Rajaleidja oleks rohkem nõuandev kui haldusakte väljaandev asutus. Mõistagi käib haldusaktiga alati kaasas nõustamine. Kusjuures mõnikord saab probleemi osapooltega ümarlauas kohtudes ära lahendada nii, et koolivälise nõustamismeeskonna otsust polegi vaja.
Kui paljud lapsed tuge vajavad?
HTM-i statistika järgi vajab tõhustatud tuge 5%, erituge 2,5% ja üldist tuge 15–16% õpilastest. Seega kokku ligi neljandik õpilastest. Koolid saavad väga palju üldtoe raames ise ära teha, selleks ei ole vaja mingit otsust. Näiteks tugispetsialistid, individuaalne lisajuhendamine, õpiabitunnid, töö tasemerühmades, mida paljudes koolides edukalt rakendatakse, individuaalse õppekava koostamine, kus muudetakse õpilase nädalakoormust või õppe intensiivsust jne jne. Üldine tugi määratakse õpilasele mitte igaveseks, vaid kuniks ta saab oma asjadega järje peale. Küll aga on väga tähtis õpilasele õigel ajal tuge pakkuda, et asjad ei läheks nii keeruliseks, et pärast on olukorrast raske välja tulla.
Milliste muredega Rajaleidja poole kõige rohkem pöördutakse?
Mured on igal aastal üldjoontes samad. Rajaleidja poole pöördutakse, kui on märgatud muutusi lapse käitumises: ta on rahutu ega suuda keskenduda, tal on raske õppida jne. Vahetult enne õppeaasta algust tuli meile veel mitmeid koolipikenduse ja õppekavaga seotud taotlusi, mis tuli kiiresti läbi vaadata ning vajalikud soovitused anda ja otsused teha. Õppekava otsus on ainuke, mille puhul läheb vaja ka psühhiaatri diagnoosi selle kohta, et lapsel on vaimse arengu mahajäämus ja talle sobib lihtsustatud õppekava. Paljud pered said suve jooksul arsti juures ära käia ja tulid nüüd selle dokumendiga nõustamisele.
Õpiraskuste probleemiga hakatakse meie poole pöörduma hiljem, oktoobris-novembris. Õpiraskustega õpilaste osakaal on olnud aastati üsna sarnane. Õnneks oskame õpiraskustega õpilasi rohkem märgata ning õppekavad võimaldavad neile erisusi teha.
Üha rohkem pöördumisi on seotud koolist puudumistega. On näha, et ka pärast koroonaaega ei taha paljud õpilased kodust välja tulla. Nende seas on nii lapsi, kes saavadki kodus õppimisega paremini toime, kui ka neid, kes ei näe kooliminekul mõtet. Varasemast rohkem on noori, kellele oleme andnud soovituse jätkata õpet täiskasvanute gümnaasiumis mittestatsionaarses õppes. Kui see on ainus koht, kus kaheksanda klassi noor on nõus käima, tuleb kõiki asjaolusid põhjalikult kaaluda. Tervislikel põhjustel koduõppel olevate õpilaste arv on jäänud enam-vähem samaks. Märkimisväärselt on juurde tulnud ärevaid lapsi.
Miks on noorte hulgas nii palju ärevust?
Noori mõjutab kogu see tohutu infovoog, mis igast kanalist tuleb. Kuna nutimaailm on saanud meie maailma osaks, mõjutab see neid 24/7 – kiusamine, keerulised suhted, kõik sellised asjad tulevad koolist koju kaasa. Et selline olukord on alles nii vähe aega kestnud, ei oska me sellega toime tulla ega infot mõõdukalt tarbida. Sellist lihtsat ja inimlikku perega koosolemise aega, kus omavahel räägitakse, suheldakse, mängitakse, loetakse, nii et kõik ongi päriselt kohal ja kellelgi pole telefoni käes ega arvutit lahti, on liiga vähe.
Samamoodi mõjutab edukultus – vanemate jaoks on oluline panna laps parimasse lasteaeda, viia ta parimasse kooli katsetele jne – suutmissurve on lastel päris suur.
Vaimse tervise häired on juba pikemat aega tõusuteel, samas on keeruline abi leida, sest psühhiaatreid on vähe.
Vastab tõele, et laste- ja noortepsühhiaatreid on vähe. Samamoodi on puudu vaimse tervise esmatasandi abist – pean silmas seda, et koolis oleks ametis psühholoog ja teised tugispetsialistid ning kogukonnas leiduks abistajaid ja toetajaid. Kuidagi on tekkinud arvamus, et iga probleemiga peab saama minna psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaater on arst, kes ravib juba olemasolevat haigust. Probleemi ennetamisel aga on võtmekoht inimlik märkamine nii lähedaste kui ka esmatasandi spetsialistide poolt. Esimesed abimehed on oma pereõde ja perearst. Tean, et sotsiaalministeeriumis praegu tegeldakse sellega, et esmatasandi abi ja märkamist paremaks muuta. Peaasi koolitab välja vaimse tervise esmaabi andjaid igasse kooli ja kollektiivi. Ka koolides töötavate tugispetsialistide üks tegevussuund peaks olema rohkem nõustada ja toetada õpetajaid, kes peavad keeruliste lastega päevast päeva koostööd tegema.
Eriti kurb on kuulda koolis toimunud suitsiidijuhtumitest, mida paraku ette tuleb. Kas Rajaleidja aitab ka kriisiolukordi lahendada?
Jah, see on olnud osa meie tegevusest algusest peale. Alates eelmise aasta 1. oktoobrist, mil käivitus uus Euroopa Sotsiaalfondi programm, on haridusasutuste toetamine kriiside puhul üks meie tegevussuundadest. 2023. aastal oli kümme sellist juhtumit, mille puhul Rajaleidjalt abi küsiti. Nende seas oli suitsiide, suitsiidikatseid ja muid õnnetusjuhtumeid, mis koolipere tavapärast toimetulekut mõjutavad.
Oleme kokku pannud üle-eestilise kriisimeeskonna, kuhu kuulub 25 inimest, kes on koolitatud ja superviseeritud ja valmis haridusasutustele appi minema, kui midagi juhtub. Kontaktisikuteks on kõigi piirkondade juhid.
Sel aastal lõppes aastane Norra projekt „Traumateadlikkuse tõstmine Eesti haridusasutustes“, mis selle kõigega haakub ja kus õpetati välja 16 inimest, kes traumateadlikkuse mudelil baseeruva koolituse said. Nad on käinud juba ise kooli meeskondi koolitamas teemal, kuidas märgata koolis last, kellel on olnud trauma.
Kõigis maakondades on toimunud traumateadlikkuse koostööpäevad, kus said kokku institutsioonid, kes puutuvad kokku kriisiolukordadega haridusasutustes: sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet, politsei, piirivalveamet jt. Kuna kriis tekitab teatavasti kaost, koostasime koostöömudeli näite, mida keegi kriisi korral teeb. Edaspidi hakkame paar korda aastas kokku saama ja tegevusi üle vaatama. Meie inimesed on jätkuvalt valmis minema igasse kooli sel teemal koolitust tegema.
Mõni aasta tagasi hakkasime sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel koostama koolidele suitsiidiennetuse kava ja kriisiplaane. Paraku jäi see enne katseperioodi pooleli, sest algas Ukraina sõda. Nüüd tahame sellega jätkata.
Kas eestikeelsele õppele üleminek võib Rajaleidjale tööd juurde tuua?
Arvan, et eelkõige toob see kaasa hirmsal kombel ärevust. Kindlasti ei tohi unustada, et me teeme ju alles esimesi samme. Juba on vanemad meie poole pöördunud, saamaks Rajaleidjast otsust, et laps ei saa eesti keeles õppida. Selliseid otsuseid Rajaleidja ei tee ega hakka kunagi tegema. Meil pole seadusega selleks õigust. Küll aga võime tõhustatud või eritoe otsuse raames soovitada, et laps vajab eesti keelele üleminekul teistest aeglasemat tempot või teda võiks mõnda aega õpetada kahes keeles paralleelselt. Automaatselt ükski erivajadusega laps eestikeelsest õppest vabastust ei saa.
Tartu Ülikooli logopeediateadlased on põhjalikult uurinud teiste riikide kogemusi, mis kinnitavad, et kõik lapsed on võimelised teises keeles õppima. Kahe keele omandamine ei kahjusta erivajadusega õppija arengut, mitmekeelsus pigem soodustab kognitiivset ja keelelist arengut, kui keskkonnatingimused on soodsad. Küll aga peame meeles pidama, et erivajadusega õppijatele on vaja lõimitud aine ja keeleõppes teha mitmeid kohandusi, lähtudes lapse tempost, võimetest, õpitingimustest.
Rajalehe kodulehel on olemas põhjalik juhend, kuidas hinnata muu- ja mitmekeelse õppija õpikeskkonda. Koos haridusministeeriumiga alustame peagi ka vene õppekeelega koolide 1. ja 4. klassi õpetajate toetus- ja arendusprogrammiga, kus terve õppeaasta jooksul toimuvad kohtumised ja loengud. Samuti hakkavad Rajaleidja meeskonnad käima koolides vaatamas, kuidas lapsed koolikeskkonnas toime tulevad, ning nõustama õpetajaid, kuidas õpet tõhusamalt korraldada.
Rajaleidjal täitus tänavu kümme tegutsemisaastat, milline on teie sünnipäevasoov?
Rajaleidja keskused loodi kümme aastat tagasi just selleks, et õppenõustamisteenused oleksid üle Eesti kättesaadavad ja sarnase kvaliteediga. See on meie eesmärk ja soov ka praegu. Püüame muuta oma tööd sujuvamaks, rohkem nõustada ja teha vähem bürokraatlikku paberitööd. Tahame leida rohkem aega minna meeskonnana lasteaeda ja kooli kohale, kohtuda õpetajatega ja käia tunde vaatamas. Ühesõnaga, soovime keskenduda eeskätt sellele, milleks oleme olemas – koolide, lasteaedade, vanemate ja spetsialistide nõustamisele.
KOLLEEGID!
Tänapäeval on nii raske selgeks teha, et tegeleda tuleb PÕHJUSTEGA. Me ei tunne enam ARENGUPSÜHHOLOOGIAT. Lapse looduspäraseks arenguks on vaja, et ta puutuks LOOMULIKUL viisil kokku raskustega (alates esimestest eluaastatest). Tagajärgedega tegelemisel kulub vaid raha ja kaadrit-inimesi… Aga TULEMUSI on vähe!
Paraku ongi teadus üha raskemini mõistetav. Neil päevil rääkis üks kooliinimene Võgotski lapse “lähima arengu tsoonist”. Sain vaid aru, et ta ei mõista selle psühholoogilist olemust üldse – mängime vaid sõnadega! Kuidas edasi?