Teadushuviliste treeninglaagris juhendajana
Menuka telesaate „Rakett 69“ tuules sündinud õpihuvilaagrid on osutunud sama populaarseks kui saade ise – koolitatud on 427 juhendajat, kes on korraldanud 927 laagrit ligi 17 000 lapsele.
Telesaate tegemise põhimõttel toimuvad „Rakett 69“ õpihuvilaagrid köidavad lapsi ja annavad uusi teadmisi. Mis kasu saavad laagreist aga õpetajad-juhendajad? Kas laagris avanevad õpilased ka uuest küljest?
Evelin Toom, Elva Gümnaasiumi ja Puhja Kooli õpetaja, juhendaja kolmes laagris:
Olen saanud enda loodusainete tundidesse põnevaid mõtteid ja ideid, kuidas tunnitööd praktiliste ülesannetega rikastada. Laagris tegelesid õpilased põnevate ja mänguliste praktiliste ülesannetega kolm päeva järjest. Tavatunnis selleks vahendeid ja aega pole. Eriti põnevad olid esimese hooaja vanema astme ülesanded: teise kooliastme loodusainete õpetajana pidin ise koos füüsikust kolleegiga laagriks valmistuma. Samuti omandasin juhendajana teadmisi koostöös noortega.
Esimesel hooajal osales laagris palju loodusteadustest huvitatud õpilasi, kes said varasemaid teadmisi rakendada ning teiste koolikaaslastega tehtu üle arutleda, tavatunnis selleks aega ei jagu. Rühmatöös arenes koostöö-, suhtlemisoskus, vastutustunne, empaatiavõime, sõprussuhted.
Vanema rühma õpilased tõid ühe duelliülesande ebaõnnestumise põhjuseks põhikooli tavatundide liiga teoreetilist õppesisu. Nad leidsid, et loodusainetes õpitakse väga palju teooriat ja valemeid, vähem aega jääb praktilistele ülesannetele, mida elus rohkem kasutada saaks.
Laager võimaldab eri vanuses koolikaaslastega koos toimetada, arutleda, võistelda, teha ebaõnnestumistest järeldusi. Nooremad õpilased omandavad rühmatöös uusi teadmisi ja oskusi vanematelt kaaslastelt.
Kasutasin laagri ülesandeid ka looduslaagri teaduspäeval. Laagris osales õpilasi, kes olid oma kooli õpihuvilaagris neid ülesandeid juba lahendanud ja said looduslaagris uute meeskondadega neid korrata ning teadmisi ja oskusi parandada.
Silja Võsaste, Jõgeva Põhikooli bioloogiaõpetaja, juhendaja kolmes laagris:
Kõige olulisemad on igasugused ideed, mida saab edasi arendada. Kasutan aeg-ajalt tundides õpihuvilaagrite ülesandeid ja vahendeid.
Õpihuvilaager on teadushuviliste laager nagu sportlastel treeninglaager. Osalejad lahendavad iga päev võistlusülesandeid. Päeva lõpetab tore sotsiaalne tegevus või mäng. Õpilased peavad tegema koostööd erinevate (võõraste) kaaslastega, kuna tiime muudetakse iga päev. Nad on saanud sellega üllatavalt hästi hakkama.
Ülesannete lahendamine paneb õpilased mõtlema ja analüüsima. Selle tulemusena on nad valmis uurima ning looma.
Võistkonnas tegutsedes peavad nad tegevusi omavahel jagama, et oma lahendus õigeks ajaks esitada. Koos tuleb langetada otsuseid ja teha valikuid. Nad õpivad ka oma ideedest loobuma ja teisi kuulama.
Võistlemine õpetab tulema toime pingeolukorraga ja enda emotsioone juhtima. Saab harjutada ka ebaõnnestumistega hakkamasaamist.
Laagrisse tullakse erineval põhjusel. Noorte hulgas on populaarne telesaade „Rakett 69“. Teadushuvilistele lastele meeldib ise katsetada ja planeerida. Mõned lapsed naudivad võistlusmomenti ja meeskonnas olemist.
Kristi Põdersalu, Tartu Veeriku Kooli õpetaja, juhendaja 8 laagris:
Laagrite läbiviimine on andnud uusi ja loovaid õpetamisvõtteid, võimaldades muuta õppimist põnevamaks. Olen saanud praktilisi oskusi probleemide lahendamisel ning õpilaste juhendamisel keeruliste ülesannete kaudu. Tähtis on julgustada õpilasi katsetama ja mitte kartma teha vigu, sest see arendab, muudab iseseisvamaks ja enesekindlamaks.
Oluline roll on laagris meeskonnatööl, saab näha, kuidas koostöös saavutatakse rohkem.
Laagriformaat erineb tavatööst – keskendutakse praktilistele ülesannetele, kus osalejatele esitatakse väljakutseid ning seejärel suunatakse lahendusi leidma. Ülesanded on reaalsetel probleemidel põhinevad mängulised tegevused ja katsed.
Õpilastel on rohkem vabadust ja nad vastutavad oma õppeprotsessi juhtimise eest: saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid lahendada ja meeskonnana töötada. Tagasiside on praktiline ja kohene, sest tulemused on kiiresti näha.
Lapsed on laagris julgemad, loovamad ja motiveeritumad. Intensiivne ja mänguline keskkond võib paljastada uued huvid ja tugevused. Tihti näitavad lapsed laagris loovust, probleemilahendusoskust ja koostöövõimet, mis klassiruumis esile ei tule.
Laager ühendab õppimise ja lõbu ja pakub seiklusi, mänge ja põnevust. Saab kohtuda uute sõpradega, õppida uusi oskusi, teha katseid ning avastada oma loovust. Usun, et lapsed tahavad laagrisse tulla, kuna otsivad uut ja põnevat, mida kodus või koolis ei koge.
Aile Einola uuris Tartu Ülikooli magistritöös 1. hooaja õpihuvilaagri mõju: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/82764ea9-db6a-4870-b820-e415fee64838/content