Juba 14 aastat tagasi sätestas sotsiaalministeerium oma määruses „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“, et alates neljandast eluaastast peab lapsele olema lasteaias tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega – seda valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Siiski võib endiselt kohata murelikke lapsevanemaid, kelle lapsel puudub vabadus voodis pikali olemise asemel vaikselt tegutseda. Väikese Päikese Viimsi lasteaed jagab, millised lihtsad lahendused rühmas võimalikud on ja kuidas saab ära kasutada lasteaia kõiki ruume, et arvestada iga lapse individuaalse puhkeaja vajadusega. 

Iga lapse unevajadus on erinev

Teadusuuringud kinnitavad, et 1–2-aastane laps vajab ööpäevas 11–14 ja 3–5-aastane 10–13 tundi und. Unenõustaja Kene Verniku sõnul ei vaja rohkem kui pooled kolmeaastased lapsed enam lõunaund ning kogu unevajadus hakkab sel ajal kanduma öösse. Kui laps saab magada öösel katkematut, pikka ja sügavat ööund, on tal päeval tegutsemiseks piisavalt energiat. Loomulikult on ka erandeid. Väikese Päikese Viimsi lasteaia õppejuht Mari Kummer ütles, kui lähtume igas tegevuses lapse individuaalsetest vajadustest ja huvidest, peame sama paindlikult lähenema ka puhkeajale. Mõni vajab lõunaund, mõni vaikset puhkehetke. „Kui viis last rühmas vajavad und ja ülejäänud 15 last seda ei vaja, siis miks peavad unetud kaks tundi voodis olema, selle käigus lõpuks kogemata magama jääma ja õhtul kodus magama minnes südaööni üleval olema?“ imestab Kummer. 

Liina Jõesaare laps on praegu 6,5-aastane ega vaja juba neli aastat lõunaund. Kolm aastat tagasi ta oli sunnitud vahetama lasteaeda ja tulema üle Väikese Päikese Viimsi lasteaeda, sest eelmises lasteaias pidi laps iga päev kaks tundi voodis olema. Ema jaoks on arusaamatu, miks lasteaias ei lähenetud iga lapse unevajadusele individuaalselt, kuigi riik on juba ammu sätestanud puhkeaja nõuded. „Juhised võivad olemas olla, aga käitumisviisid on aastakümnetega juurdunud ning tundub, et neid on raske muuta,“ tõdes Jõesaar. Alguses pidi laps ka Viimsi lasteaias minema voodisse puhkama ja alles poole tunni pärast võis minna kõrvaltuppa mängima. Jõesaare sõnul tekitas see temas jätkuvalt suurt stressi. „Mida teha, kui mu lapsel on palju energiat ja ta ei suuda keset päeva magada, vaid tahab tegutseda?“küsis Jõesaar. Nüüd on leitud juhtkonna ja õpetajatega koostöös sobiv lahendus ning laps ei pea üldse voodisse minema, vaid võib kõrvaltoas või koridoris vaikselt tegutseda. „Usun, et vaiksem puhkeaeg võib lastel päevas olla, aga seda ei peaks sisustama ainult magamisega,“ ütles Jõesaar. 

Lasteaia puhkeaeg ei ole ööuni

Kolmeaastaste laste arengu seisukohalt on pikk ööuni ülioluline, seega tuleb päevase puhkeajaga olla paindlikum – lapsel ei tohi tekkida tunnet, et ta magab ööund. Rühmaruum ei pea olema pime ega vaikne. See tähendab, et laps võib pikali heita oma mugavates toariietes ega pea panema selga pidžaamat või olema aluspesu väel. Ka täiskasvanu, kes soovib päeval veidi puhata, ei pane ju ööriideid selga. Miks me siis palume seda teha lastel? Juba lasteaias on oluline tegelda keha-, tunde- ja turvalisuskasvatusega ning õpetada lapsi austama, tundma ja väärtustama oma keha ja selle piire. „Kas tõesti aluspükstes koolieelikud peaksid puhkeajal mängima koridoris „Kivi, paber, kääre“?“ küsis Kummer.

Lõuna ajal võib puhata erinevates tingimustes ja kohtades, seda ei tegema ühes kindlas pimedas toas ja voodis. On palju võimalusi läheneda sellele loominguliselt ja paindlikult. Näiteks sooja ilma korral saab veeta puhkeaja hoopis õues. Kui rühmas on liigutatavad madratsid, annab see lapsele võimaluse leppida rühmakaaslastega kokku, kelle kõrval ta sel päeval puhata soovib, või siis hoopis teistest eemal olla. Näiteks viis Väikese Päikese Viimsi lasteaia Kollane rühm oma madratsid rühma terrassile ja lapsed puhkasid vabas õhus. 4–5-aastaste Helesinine rühm võttis ühel päikselisel päeval ette bussisõidu Haabneeme randa, kus veedeti pool päeva. Kaasa olid pakitud telgid, padjad ja tekid ning hiljem tõi lasteaia õppejuht randa ka lõunasöögi. Üheskoos pandi telgid üles ja iga laps sai valida, kellega koos soovib telgis olla ning luua endale mõnus pesa. Pärast lõunasööki vabas õhus võeti aeg maha ja lasti telkides leiba luusse, samal ajal luges õpetaja lastele raamatut ette. Helesinise rühma õpetaja Kristi Leppmetsa sõnul oli see imeline võimalus pakkuda nii lastele kui ka meeskonnale vaheldust rühmaruumidele ning astuda rutiinist välja. Lisaks toetas selline väljasõit laste iseseisvust, otsustus- ja kohanemisvõimet ning planeerimisoskust. Järgmisel päeval jooksid teised rühmad tormi võimalusele veeta puhkeaeg lasteaia õuealal telgis. 

Voodid võtavad rühmas palju ruumi

Laps veedab lasteaias iga päev 8–10 tundi, millest poolteist tundi on vaikne puhkeaeg. Paljudes rühmaruumides on üks tuba täidetud vooditega ja seal ei jätku ruumi teha midagi muud. „Võtame lastelt ära suure ruumi, kus nad saaksid arendada oma mängu,“ ütles Kummer. Lapse arengu seisukohalt on oluline, kui ta saab sama mängu jätkata päevast päeva, ilma et peaks seda vahepeal kokku korjama. Seeläbi on lapsel võimalik luua oma mängule lisakihte ja pikemalt süveneda ühte tegevusse. Kui rühmas on voodite asemel madratsid, tekib võimalus luua tuppa tegevuspesasid. Lisaks saavad lapsed ehitada madratsitest onne ja selle käigus toetada oma kehalist arengut. Kui voodid eemaldada, tekib juurde ka seinaruumi, kuhu saab silmade kõrgusele riputada laste tehtud tööd, Nii on õppeprotsess laste jaoks nähtav ning igaüks saab iga hetk oma tööde juurde tagasi tulla, arutada nende üle sõpradega ja seeläbi kinnistada oma teadmisi.

Oranži rühma õpetaja Mari-Liis Soome sõnul ei tulnud tal kaks aastat tagasi teises lasteaias töötades isegi mõttesse, et kõik lapsed ei maga lasteaias lõunaund. „Mõni laps hakkas lasteaeda tulles juba hommikul rääkima, kuidas ta ei taha voodisse minna – tal oli selle ees hirm,“ meenutas Soome. Viimase aasta jooksul on ta ise uurinud, kuidas teistes riikides on puhkeaeg lahendatud, samuti on ta rääkinud kõigi vanematega lapse unevajadusest ja selle põhjal toiminud. Mõned nädalad tagasi visati rühmast välja voodid ja asendati need madratsitega. Nüüd on rühmas palju vaba ruumi, kuhu on plaanis teha ronimis-, poe- ja lugemisnurk. „Ma ei näe toas mõtet 22 voodil, kui rühmas magab lõunaund ainult kolm last,“ ütles Soome. Siiski usub ta, et iga laps vajab päevas korra puhkehetke, et võtta aeg maha. Sel ajal võetakse tavaliselt madratsid välja, lapsed istuvad või pikutavad nende peal toariietes ja kuulavad muinasjuttu. Hiljem lähevad need, kes lõunaund ei vaja, õue mängima või teevad tubaseid tegevusi. 

Tegevuspesad lasteaia koridoris

Väikese Päikese Viimsi lasteaia ühekordne maja on piklik ja valgusküllane. Lasteaia koridor on kasutamata vaba ruum, kuhu saab teha mitmesuguseid tegevuspesasid, mis loob lastele veel ühe võimaluse puhkeaega veeta. Puhkeajal saavad lapsed käia koridoris väikestes gruppides kahe-kolmekaupa näiteks 20 minutit korraga. Võimalust, et lapsed on kõikide silmapaaride alt ära, ei teki, kuigi nad ise seda arvavad. Rühmauksed on avatud ja alati keegi kuskil toimetab. „Ükski laps ei käi koridoris, millal ise tahab, vaid kindlatel kellaaegadel ja kokkuleppe alusel,“ ütles Väikese Päikese õppejuht Mari Kummer. Tegevuspesades saab laps tegutseda lähtuvalt oma huvidest, harjutada iseseisvust ja vastutustunnet ning tunda, et teda usaldatakse. 

Praegu on Viimsi lasteaia koridoris meelte-, puidutöö- ja rahupesa. Plaanis on valikut täiendada. Puidutööpesa on täpselt õppejuhi ja direktori akende taga, kust nad saavad laste tegutsemist jälgida. Seal saab toksida naelu puidu sisse, konstrueerida autot, ehitada enda unistuste lossi või torni ning kõrgusi mõõta ja võrrelda. Nende tegevuste käigus areneb lapse peenmotoorika, käe-silma koordinatsioon, täpsus ja kannatlikkus. Teine tegevuspesa keskendub kõikidele meeltele – mitmesuguste materjalide, nagu krabisev tekk, käbid, magnetklotsid, paelad, peeglid abil avaneb lapsel võimalus näha maailma teistes värvides. Meelte stimuleerimine toetab kognitiivsete, motoorsete, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut. Kolmas pesa on kardinaga eraldatud ja tulukestega kõrge sahtelvoodi, kus laps saab võtta aja maha, olla üksinda, mõelda oma mõtteid või hoopis pugeda sinna koos sõbraga. „Tegevuspesad võivad olla väga lihtsad ja neid saab teha väheste vahenditega – peaasi et lapsel oleks võimalus päevarütmist hetkeks välja tulla,“ ütles Kummer.