Olin kaks ja pool kuud haridusjuhtide praktikaprogrammis praktikal Swedbankis. 

Praktikale minnes oli minu eesmärk tutvuda juhtimiskultuuri ja -põhimõtetega ettevõttes, mis on oma valdkonna turuliider, kuid hoiab teadlikult fookuses ka töötajate heaolu. Plaanisin keskenduda töötajate rolli selguse teemale, fookuses ootused, tagasiside ja arengu toetamine.

Sain kohtuda ja lähemalt tutvuda ligi 40 inimese töölauaga, tippjuhtidest klienditeenindajateni. Oma fookusteemast lähtudes süvenesin esmalt personalidivisjoni vastutusvaldkonda.

Tutvusin värbamispõhimõtetega ning vestlustesse kaasatuna sain aimu, kuidas neid põhimõtteid ellu rakendatakse, ning mõtteid, kuidas enda koolis värbamist teadlikumalt kavandada, et suurepärane kandideerimiskogemus fookuses hoida.

Sain ülevaate väga süsteemselt üles ehitatud uue töötaja sisseelamise programmist, sealhulgas võimaluse seda osaliselt ise kogeda, ning oma uute kolleegidega eri divisjonidest kogemusi ja mõtteid vahetada. Ka Karlova koolis on uutele töötajatele mentorid ja alustavatele õpetajatele arengutoetajad, aga kindlasti plaanime edaspidi kogu protsessi veelgi rohkem töötajat toetavaks kujundada. 

Võtsin aega süveneda tööandja väärtuspakkumise teemasse – millist töötajakogemust pakutakse ning miks ja mida on tehtud tööturul eristumiseks. Ka koolide jaoks, kes konkureerivad tööturul mitte ainult teiste haridusasutustega, vaid ka laiemalt, on see väga oluline ja valus teema. Swedbanki lähenemine on tõenduspõhine ehk küsimus ei ole ainult selles, mida kõike üks edukas äriorganisatsioon saab pakkuda, vaid ka oma sihtgrupi tundmises – läbi viidud uuringutele tuginedes leiti väärtuspakkumise fookuspunktid, milleks muuhulgas olid ka arenguvõimaluste, laiema mõju ja töökeskkonna olulisus. Need on märksõnad, millele peame ka koolis rohkem keskenduma, et oma konkurentsieelised nii olijate kui tulijate jaoks selgelt välja tuua.

Kõige enam sain mõtteainet ja inspiratsiooni töötaja arengu- ja tulemusjuhtimise süsteemsusest ehk kuidas „tõlgitakse“ organisatsiooni suured eesmärgid igaühe individuaalseteks eesmärkideks, lepitakse kokku ootus ja isiklik vastutus ning pakutakse eesmärkide suunas liikumiseks igakülgset ja regulaarset tuge. Kool peab tagama iga õpilase arengu toetamise – tema võimeid arvestava ja arendava eesmärgistamise, innustamise, analüüsimise, tagasisidestamise jne. Kuidas koolis reaalselt iga õpilaseni jõutakse, kui klassis on 24+ õpilast ja ühel 700 õpilasega kooli aineõpetajal (näiteks kunstiõpetajal) võib olla 300+ õpilast?

Kuidas mina koolijuhina saan aidata ehitada üles realistlikku süsteemi, kus iga töötaja (Karlovas on neid üle 80) on selle suure ülesande ellurakendamisel igakülgselt toetatud – kus teda päriselt märgatakse, toetatakse, tunnustatakse, pakutakse professionaalset arengutuge, inimlikku ärakuulamist ning mõistmist? 

Oleme oma koolis alles poolel teel. Kiireid lahendusi ma praktikaprogrammist arusaadavalt kaasa ei saanud. Aga neid ja teisigi teemasid koostöös tippjuhtide ja mentoriga mõtestades sai selgemaks, miks ja kuidas enda organisatsiooni arengut süsteemsemalt ja tõhusamalt kavandada.