Oskus loeb
Värske OSKA raport-uuring on põnev lugemismaterjal. Tabelitega koos annab see ettekujutuse tööturust ja õppijate suundumustest. Ka mõnest hariduse kitsaskohast, mille juures mainitakse, et põhikoolilõpetajate […]
Isikustatud haridus: palju kisa, vähe villa
Igale õppijale oma õpitee on juba mitmel maal läbi proovitud ja ka kõrvale heidetud põhimõte. Pean siinkohal silmas nn romantilise lapsekesksuse 40 aasta pikkust […]
Kas emeriitõpetaja või dinosaurus?
Eesti hariduse suurim väljakutse on see, kuidas tuua kooli noori õpetajaid. Kui me sellele kiiresti lahendust ei leia, ootab eesti kooli ees tume tulevik. […]
Noore õpetaja tugisammas on kolleeg
Ükskõik, kellena me töötame, igapäevane heaolu on seejuures ikka tähtis. Kokk ei pea kaua vastu restoraniköögis, kus kommunikatsioon jääb vajaka või valitseb vankumatu peakoka […]
Sõnal sabast: Reivik
Võiks arvata, et sõnal „reivik“ on midagi pistmist taas populaarsust koguvate, reivideks kutsutavate pidudega – teate küll, vanad tehasehooned, teknomuusika, hommikuni kestev psühhedeelne tants, mõnuained […]
Veebiküsitluse kommentaar: Eesti keele tunde – kas rohkem või vähem?
Enne tundide lisamist või vähemaks võtmist tuleks vaadata, mis põhjusel me seda teha soovime. Kui selleks, et lihtsalt rohkem õppida, siis sellega kaugele ei […]
Võidab see, kes karjub kõige kõvemini
Kui ma lõunamaa sooja päikese alt koju jõudsin, olid lahingud alushariduse õppekava tööversiooni üle juba lõppenud. Öeldakse, et pärast kaklust rusikatega ei vehita. Aga […]
Kas halloween päästis mardid ja kadrid ehk Kas kestame kultuuriliselt vaid vastandumise toel?
Kiidetud olgu halloween ja tema sümbol naerunäoline kõrvitsalatern, käis mul neil päevil ketserlik mõte peast läbi, kui silmasin Viru keskuse Kalevi kommipoes uhket kommikotti […]
Millal muutuvad meie õppekavad pädevuspõhiseks?
Eestis on juba mitukümmend aastat räägitud õppijakesksest õppest, samas on meie ainekavad praeguseni rangelt ainekesksed, õppija pädevuste kujundamisest need ei lähtu. Tänavu juunis tuli […]
Järgmine Koolipapa
Kui ajakirjanik tuleb kooli, kipub keskmine direktor kandma hoolt talle vestluskaaslaste leidmise eest. Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur andis aga sõnadega „Meil pole midagi […]