Sõnal sabast: Mulk
Ei tule juttu mulkidest, vaid hoopis mulkudest. Ja sellest, mis vahe on augul ja mulgul. Kas näiteks kõrvarõngaste jaoks tehakse kõrvade sisse augud või […]
Kus need silotornid siis on? Ja kes seal istuvad?
Piret Hartmanni lugu Õpetajate Lehe veebis lõpeb üsna mõtlemapaneva tiraadiga: „Lõimumise valdkonnas saame muutust luua vaid ühiskonnana üheskoos, mitte silotornistudes, jagades inimesi nendeks ja […]
Tagajärgede põhjused on sügavamad
See, kuidas meedia vahendusel arutleme õpetajatepuuduse ja järelkasvu üle, on tüüpiline „maailma kõige targemale rahvale“, kel aga päristeadmisi napib. Professionaal selles vallas ütleks kohe, […]
E-kooli kest vajab telesisu
Kuni koroonaviiruseni oli Eesti e-koolil igati edumeelne kuvand: lapsevanemad piilusid igaval koosolekul mobiilist noorte hindeid, õpetajad jagasid klassiinfot ja sellest kuulvad välismaalased aina ahhetasid. […]
Pooldan tõelist eksamit!
Jätkan siinkohal oma eelmise aasta 4. aprilli Õpetaja Lehes ilmunud artikli „Eksamite poolt ja vastu“ mõtisklust. Õnneks on kõige hullematelgi sündmustel positiivne pool, seda […]
Lapsed ja koroona. Elu võimalus
Ühel hommikul vaatas mulle Vikerraadio veebileheküljelt vastu õudne sõnum laste enesetappudest. Just koroona ajal. Kohutav! Tundub, et midagi hakkab väga kiiva kiskuma ja on […]
Milline on täiskasvanute koolitaja digipädevus?
Mida on õppida koroonakriisist – kui lähtuda täiskasvanute koolitaja digipädevuse aspektist? Eriolukorra tõttu toimunud muutused koolikorralduses on mõjutanud üld-, kutse- ja kõrgharidust, aga ka täiskasvanuõpet. […]
Keelekaste: Kuidas sündis u
Oma kujult meenutab u-täht kaarjat hobuserauda. Ja hobuseraud seostub paljudele õnnega – laialt levinud ebausk ütleb, et ukse kohale naelutatuna toob see õnne majja. Küsitavaks on […]
Projektõppe mõte
Eestist on saanud ESERO liige ja käesolevas lehenumbris annavad Heli Lätt Tartu observatooriumist ja Ingrid Rõigas Viimsi gümnaasiumist ülevaate, kuidas kosmoseharidus ühe huviarenduse rakendusena […]
Keele ja meele mallistamisest
Iga vanem taotleb last vermida enda sarnaseks, vähemasti „teiste“ sarnaseks. Suurim häda on aga see, kui kui lapsest saab „omamoodi“, „iseenda moodi“, sest „teisitimõtlemine […]