Tunni lõppedes on lapsed higised ja õnnelikud
GERT VOOMETS TEADIS JUBA ÜHEKSANDAS KLASSIS, ET TEMAST SAAB ÕPETAJA. UNISTUS ON NÜÜD TÄITUNUD, KÄESOLEVAST ÕPPEAASTAST ON TA TARTU VEERIKU KOOLI KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA. […]
Kannapööre kaitseväest koolijuhiks
Raigo Prants kandideeris Järva-Jaani gümnaasiumi direktoriks põhjusel, mida pole varem kuulnud vist ükski konkursikomisjon – et muuta noorte suhtumist Eesti riigikaitsesse. Kaitseväeteenistusest tsiviilellu naasnud […]
Õpetada elu on ainest tähtsamgi
„Noored kooli” süsteemi võiks laiendada ja miks mitte ülikooli õpetajaõppega tihedamalt siduda. Meist tehti programmis poole aastaga üpris küpsed õpetajad. Õppisime ettevalmistuse käigus lahendama […]
Empaatiavõimeta pole koolis midagi teha
Kristjan Haljak mõjub eheda prantslasena esimesest silmapilgust: nii kõne- ja suhtlusstiili, käitumismaneeri kui ka riietuse poolest. Prantsuse keele keskel on ta olnud kaheksandast eluaastast, […]
Esimesed aastad olid justkui Ameerika mäed
„Oma stiili leidmine võtab aega. Kasutama pead tunnis ikka neid nippe ja meetodeid, mis mõjuvad loomulikult,” ütleb Tartu Raatuse kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja […]
Õpetaja peab uskuma sellesse, kuidas õpetab
Kuigi Pavel Alonov unistas juba gümnaasiumis ajalooõpetajaks saamisest, valis ta ülikoolis esmalt haldusjuhtimise eriala – isa soovitas, sest mees peab ju raha teenima ja […]
Mõistan, kui raske on võõras keeles õppida
„Kuna eestikeelsed õpikud on vene lastele liiga keerulises keeles, teen neile kõik õppematerjalid ise,” ütleb Kaire Roosimäe, kes õpetab teist aastat loodusaineid Kohtla-Järve Ahtme […]
Peruust Sinimägedesse õpetajaks
„Oleksin pidanud filmima oma sõprade nägusid, kui ütlesin, et lähen Narva kanti õpetajaks. Ei teagi, kumb fakt neid rohkem šokeeris,” meenutab Liisi Sarap eelmist […]
Õpetajal olgu tunniks ikka mitu varuplaani
„Esimesel aastal oli vaja lumi eest lükata, nüüd lähen juba kindlalt teed pidi ja tean, mida oodata,” lausub Tartu Kivilinna kooli kehalise kasvatuse õpetaja […]