OPL MANG

Ujumisoskus − ainekavas alates jaanuarist

10. nov. 2017 Helen Link ujumise algõpetuse projektijuht, Eesti ujumisliit - Kommenteeri artiklit

Seminaridel jagatud küsimustike põhjal tuli välja õpetajate rahulolu muutustega ning soov selle plaani elluviimisel vajalike asjaosalistega koostööd teha.

2018. aasta jaanuarist rakendub põhikooli kehalise kasvatuse riiklikus ainekavas muudatus, kus ujumise uus õpitulemus on sõnastatud järgnevalt: „Õpilane 1) oskab ujuda, sealhulgas vee pinnal hõljuda, vees sukelduda, rinnuli ja selili asendis kokku 200 meetrit edasi liikuda; 2) hindab adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendab eakohaseid vee­ohutusalaseid oskusi.” Õppesisu on uues ainekavas kirjeldatud järgnevalt: „Veega kohanemine, sukeldumine, libisemine, hõljumine, rinnuli ja selili asendis edasiliikumine, turvalisus vees.”

Jaanuarist hakkavad kohalikud omavalitsused saama riigilt kokku 1,23 miljonit eurot toetust igal järgneval aastal ujumise algõpetuses seatud uute eesmärkide saavutamiseks.

2018. aastast eraldatava, senisest viis korda suurema riigi panuse toel saavad ujumisõpetajad, koolid  ja  KOV koostöös korraldada õpilaste transpordi ja sissepääsu ujulatesse ning iga 12 lapse kohta ühe ujumisõpetaja riiklike õppekavade paindlikkust ja võimalusi arvestades sedasi, et iga laps, kes läks kooli 2017. aasta sügisel ja läheb igal järgneval aastal,  õpib koolis muude eluks vajalike oskuste kõrval ka ujuma.

Nimetatud kooliujumise muudatusi tutvustasime üle Eesti 16 eri paigas kehalise kasvatuse ümberkujundamise teemalistel seminaridel, kus osales 712 inimest. Osalejad said pärast seminari võimaluse avaldada tagasisideküsimustiku kaudu arvamust ja teha veel ettepanekuid ujumise algõpetuse kohta. Kokku vastas küsimustikule 196 inimest, kellest 32,1% juhendab koolis ka ujumistunde. Allpool käsitleme küsimustiku vastuseid ning seminaridel ja tagasi­side kaudu ujumise algõpetuse muudatuse elluviimisega seotud kõige sagedamini kerkinud küsimusi.

Õpetajad on valmis

Väga meeldiv on tõdeda, et küsimustikust tuli välja õpetajate ja teiste osalejate valmisolek aidata tõsta teadlikkust ujumisoskusest. Küsimusele, kas nad on valmis lastele ja lapsevanematele rääkima ujumisoskusest ja selle olulisusest ja selle kaudu tõstma nende teadlikkust, vastas jaatavalt 157 (81,6%) osalenut.

Samuti on tulemustest näha enamiku õpetajate valmisolek ennast täiendada ja ujumistunde juhendaja või abijuhendajana läbi viia, isegi juhul, kui nad seda senini teinud ei ole. Näiteks küsimusele, kas nad on peale ujumise (nt „Õpime ujuma”) täiendkoolituste läbimist valmis lapsi koolis ujuma õpetama, vastas jaatavalt 103 (53,4%) vastanut ning abijuhendajana on valmis ujumistundi juhendama isegi 128 (66,3%) vastanut.

Tagasiside ja korralduslikud küsimused

Ujulate puudus. Ujulate puudust nimetas ujumistundide läbiviimisel üheks takistuseks 38 küsimustikule vastanut ning sama küsimus kerkis ka igal maakondlikul seminaril. Vastanud on välja pakkunud ka lahendusi: tuleb juurde rajada ujulaid nii koolidesse kui ka lasteaedadesse ja maakonnakeskustesse; teha koostööd eraujulatega ning võtta algõpetuse läbiviimiseks kasutusele ka väiksemad ujulad. Kümnel korral on õpetajad vastustes nimetanud lahendusena laagrite ja kursuste korraldamist koolivälisel ajal ning kahel korral välisveekogude kasutamise võimalust.

Vabastused. Selgelt tulid nii küsimustikust kui ka seminaridel kohapeal probleemidena välja liiga kergekäeliselt kirjutatud vabastused kehalise kasvatuse, sh ujumistundidest. 11 korral leiti, et lapsevanematega tuleb teha senisest paremat koos- ning teavitustööd. Õpilaste motiveerimiseks on õpetajal võimalus õpilastele ja ka lapsevanematele selgelt teada anda ujumaõppimise üldised eesmärgid ning selgitada ujumisoskuse olulisust seoses igapäevaelu ja ohutuse vajalikkusega. Õppimise tulemuslikkust toetab, kui õpilane teab iga konkreetse tunni eesmärki ning harjutuse mõtet ja olulisust eesmärgi poole liikumisel.

Õpetajate puudus. Õpetajate puudust nimetati vastustes takistuseks üheksal korral ning lisaks arvas 14 vastanut, et ujumistreener võiks olla – või peab olema – kaasatud kooliujumistundide läbiviimisse. Samas on õpetajad ise valmis osalema koolitustel ja nimetavad oma vastustes ka koolituste vajadust.

Kuidas tagada uus õpitulemus?. Õpitulemuse saavutamisel pidasid küsimustikule vastanud oluliseks ujumistundide arvu ja kvaliteedi tõusu ning kuni 12 õpilasega grupi moodustamise võimalust. Üheksal korral soovitati ujumisõpetusega alustada juba lasteaiast.

Õpetajatele on ujumistundide korraldamisel ja läbiviimisel abiks ainekava juurde käiv õppeprotsessi kirjeldus, mis hakkab olema kõigile kättesaadav aadressil: https://oppekava.innove.ee/oppeprotsesside-kirjeldused/.

Lisaks olemasolevale „Õpime ujuma” raamatule ja „Õpime ujuma” koolitustele tuleb õpetajatele digitaalne ja basseini ääres kasutatav 40 ujumistunni kirjeldus koos näidisharjutusvaraga videotes. Konkreetsete eesmärkidega 40 näidisujumistunni kirjeldusi saab ujumisõpetaja kasutada tundide läbiviimisel, et tõsta õpilaste motivatsiooni ja tagada nähtav õppeprotsess.

Rahastamine. Palju on küsimusi tekitanud ujumise algõpetuse rahastamine ning mure, kas riigi eraldatud raha ikka jõuab kohalikust omavalitsusest koolidesse ujumise algõpetuse läbiviimiseks. Toon ära mõned seminaridel osalenute ja küsimustikule vastanute konkreetsed rahastamist puudutavad küsimused.

Kuhu ja millal laekub riigi poolt ujumise algõpetusele suunatud lisaraha?

Ujumise algõpetuse läbiviimiseks eraldab rahandusministeerium lisaraha kohaliku omavalitsuse eelarvesse alates 2018. aasta jaanuarist üksikisiku tulumaksu kaudu ning hajaasustusega piirkondadesse ka tasandusfondi kaudu, et tagada maapiirkondade laste transport ujulatesse.

Kas kooli juhtkond peab esitama taotluse, et uuest aastast hakkaks laekuma ujumise algõpetuseks suunatud raha?

Kool saab ujumise algõpetuse raha kohalikust omavalitsusest. Kindlasti aitab kaasa, kui kool näitab üles initsiatiivi: annab teada, mida tal on vaja, et õpiväljund saavutada ja õppeprotsessis kirjeldatud tingimused tagada. Ujumisõpetaja ja koolidirektor teavad paremini kui ametnik, mida kool vajab, et laps ujumise selgeks saaks. Kuidas konkreetses koolis ja kohalikus omavalitsuses ujumise algõpetus korraldatakse, on rahastamise mõttes täielikult KOV-i otsustada ning õpetajate, koolijuhtide ja haridusametnike kokku leppida. Lisaks on arvestatud, et ujumise algõpetuse rahastamisel jääb lisaks riigi toele endiselt alles kohaliku omavalitsuse panus, et programm täies mahus ellu viia.

Kui suur on riigi toetus konkreetses kohalikus omavalitsuses elavatele lastele?

Igas kohalikus omavalitsuses on riigi toetuse summa erinev ja sellekohase info on rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele saatnud. Kursuse riigi toetuse suurus on 15,30 euro asemel (mis praegu on igas piirkonnas ühesugune) üle Eesti keskmiselt 86 eurot lapse kohta, aga paljudes kohalikes omavalitsustes ulatub summa lapse kohta üle 100 euro, et tagada ka maapiirkonna lastele transpordiraha ujulatesse jõudmiseks. Samas ei tasu õpetajatel esmalt riigi summadesse süveneda, vaid keskenduda õpitulemusele, sest õpitulemuse tagamine on KOV-i kohustus. Riik aitab seda nüüd varasemast paremini korraldada, aga säilib ka KOV-i panus vastavalt iga piirkonna vajadusele ehk kool peab KOV-ist  taotlema ikkagi seda summat, mida tal on õpitulemuse saavutamiseks vaja.

Kes hakkab ujumise küsimustega uutes loodavates kohalikes omavalitsustes tegelema? 

See, kes hakkab ujumise küsimustega tegelema, sõltub KOV-i eripärast ja sellest, millise tööjuhendiga ametikohad uues omavalitsuses luuakse. Loogiline, et ujumise algõpetuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonna ametniku üks töökohustustest.

Mitmele vastanule teevad muret korralduslikud küsimused ja üksikute sõnul on neid isegi võimatu ületada: peamiselt on takistuseks ujula puudus või kaugus koolist, seetõttu on ujumistunde keerukas tunniplaani paigutada. Kahjuks ei saa riik panna paika täpset lahendust, mis sobib ühtemoodi hästi igasse kooli ja piirkonda, sest juba 2014. aastal ujumisõpetajatega läbi viidud küsitlusest selgus, et piirkonniti on väljakutsed laste ujuma õpetamisel väga erinevad. Seetõttu oleme laste parema ujumisoskuse saavutamise nimel keskendunud eelkõige eesmärgile ja teadlikult jätnud igale piirkonnale võimaluse leida ise lahendused vastavalt oma piirkonna eripärale.

Positiivne, et küsimustikust tuli välja ka rahulolu muutustega ning soov selle plaani elluviimisel vajalike asjaosalistega koostööd teha.

Lõpetuseks seminaridel osalenud kehalise kasvatuse õpetajate soovitus: „Käivitada algõpetus seminaril kajastatud viisil ja mahus ning seejärel koguda õpetajatelt tagasisidet.”

Niimoodi saame kooliujumise algõpetuses algatatud muutusi pidevalt arendada ning koostöös jõuda igas Eesti paigas just konkreetsele piirkonnale sobivate lahendusteni, et kõik lapsed õpiksid koolis ujuma.

 

Kooliujumise algõpetusega seotud küsimuste korral palun võtke ühendust helen@swimming.ee.

 


Ujumise algõpetuse teemal ilmus artikkel ka 25. augusti Õpetajate Lehes.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!