Koolis tuleb õppida ka ujuma
Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees / Scanpix
Eelmisel nädalal ilmus esimene artikkel sarjast, mis tutvustab kehalise kasvatuse ümberkujundamist liikumisõpetuseks. Selles toodi välja liikumisõpetuse ainekava põhivaldkonnad: liikumisoskused; kehalised võimed ja vormisolek; kehaline aktiivsus; liikumine ja kultuur; vaimne ja kehaline tasakaal.
Liikumisõpetuse ainekava üks oluline eesmärk on õpilaste ujumisoskus. Uue ainekava järgi on ujumistundides varasemast rohkem veeohutuse ja inimeseõpetuse lõimimist ning õpilaste üldpädevuste edendamist.
Õpilaste liikumisoskused jagunevad nelja alarühma: edasiliikumisoskused, vahendil liikumise oskused, vahendikäsitsemisoskused ning kehakontrollioskused eri asendites ja liikumises. Üks edasiliikumisoskus on ujumisoskus, mis on oluline eesmärk esimeses kooliastmes.
Ujumisoskus hõlmab järgmiseid sooritusi: hüpata üle enda pea sügavusse vette, ujuda 100 meetrit rinnuliasendis, sukelduda ja tuua käega veekogu põhjast ese, puhata paigal asendeid vahetades kolm minutit, ujuda 100 meetrit seliliasendis, väljuda veest.
Algaval õppeaastal rakenduvas riiklikus kehalise kasvatuse põhikooli ainekavas on ujumise õpitulemused sõnastatud järgnevalt: „Õpilane 1) oskab ujuda, sealhulgas vee pinnal hõljuda, vees sukelduda, rinnuli- ja seliliasendis kokku 200 meetrit edasi liikuda; 2) hindab adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendab eakohaseid veeohutusalaseid oskusi.”
Õppesisu on uues ainekavas kirjeldatud järgnevalt: „Veega kohanemine, sukeldumine, libisemine, hõljumine, rinnuli- ja seliliasendis edasiliikumine, turvalisus vees.”
Ainekava järgi on ujumisoskuse omandamise eesmärk vähendada võimalust sattuda uppumisohtu; oskus hinnata enda suutlikkust vees ning käituda turvaliselt vees, veekogude ääres ja veekogude peal, tajuda ohte ning kutsuda abi ja tunda rõõmu ilma vahendita edasiliikumisest vees ja väärtustada ujumist tervisliku eluviisi osana.
Miks prioriteet?
Ujumisoskuse omandamine liikumisviisina on oluline uppumissurmade ennetamise ning liikumisharrastuse ja rahvatervise seisukohast laiemalt.
Maailma Terviseorganisatsiooni raport kinnitab, et uppumissurmade ennetamiseks on üks lihtsamini kättesaadavaid meetmeid laste ujumisoskuse parandamine. 2010.−2016. aastani on Eestis veeõnnetustes kaotanud oma elu 415 inimest, mis on võrreldes Põhjamaadega üle poole rohkem elanike arvu suhtes. Seejuures kinnitavad 2014.−2016. a Eestis läbi viidud analüüsid, et praegu põhikooli riiklikus õppekavas kirjeldatud ujumise algõpetuse taotletav õpitulemus – vees 25 meetri läbimine – ellujäämiseks vajalikke oskusi lastele ei anna.
Koolide kehalise kasvatuse tundides osalevad kõik lapsed ning see annab suurepärase võimaluse igaühele ujumine võimalikult varajases eas selgeks õppida. Mida varem lapsed koolis ujumist õpivad, seda vähem kulub neil oskuse omandamiseks aega ning seda varem saavad nad veekogude ääres ja veekogudes turvaliselt liikuda.
Lisaks saab koolis omandatud ujumisoskust kasutada liikumisharrastusena ning ujumisoskus võimaldab tegeleda teiste vee ja veekogudega seotud tegevustega, mis on meie kultuuri osad, samuti kasutada võimalusi, mida pakub meile loodus.
Millal jõustub?
Riikliku põhikooli kehalise kasvatuse ainekava muudatus ujumise osas jõustub juba algava õppeaasta algusest. Koolidel on aega oma ainekavad määrusega kooskõlla viia 2018. aasta jaanuarini. Sellest ajast alates hakkavad kohalikud omavalitsused saama riigilt kokku 1,23 miljonit eurot toetust igal järgneval aastal ujumise algõpetuses seatud uute eesmärkide saavutamiseks.
2018. aastast eraldatava senisest viis korda suurema riigi panuse toel saavad kohalikud omavalitsused, koolid ja ujumisõpetajad koostöös tagada õpilaste ujulatesse transpordi, sissepääsu ja iga 12 lapse kohta ühe ujumisõpetaja. Ujumistunnid tuleb korraldada riiklike õppekavade paindlikkust ja võimalusi arvestades sedasi, et alates 2017. aasta sügisest õpivad lapsed koolis muude eluks vajalike oskuste kõrval ka ujuma.
Kuidas jõuda eesmärgini?
Kehalise kasvatuse ainekava ujumise õpitulemuse juurde kuulub õppeprotsessi kirjeldus, kus on esitatud ujumistundide läbiviimise ja hindamise põhimõtted ning kirjeldatud 40 ujumise algõpetuse näidistundi. Näidistundide kirjeldusi saavad ujumistunde andvad õpetajad soovi korral kasutada abimaterjalina, et juhendada lapsi uue õpitulemuse saavutamiseni.
Ujumisoskuse omandamist toetavad arvestused on samuti õppeprotsessi olulised osad. Esiteks seetõttu, et ujumise osaoskused peab õpilane omandama kindlas järjekorras, kus iga sooritatud arvestuse järel saab ta liikuda uue oskuse omandamise juurde. Näiteks enne hõljumisoskuse juurde viivate harjutustega alustamist peab laps suutma vabalt sukelduda ning enne libisema õppimist peab ta oskama vee pinnal asendeid vahetades hõljuda ja hoida õiget sirutatud kehaasendit. Vastasel korral võib veehirmuga õpilasel hirm veelgi süveneda või kõige halvemal juhul võib õpilane saada ujumistunnist kartuse vee ees. See vähendab võimalust, et õpilane omandab koolitundides ujumisoskuse ja liikumisrõõmu.
Teiseks on iga ujumise algõpetuse arvestus oluline seepärast, et näitab lapse konkreetsete oskuste taset. See võimaldab anda õppijale ja lapsevanematele kirjeldava adekvaatse tagasiside lapse oskustest vees.
Oluline osa on õppeprotsessis ka emotsionaalsel õpikeskkonnal ja õppijakesksel lähenemisel. Eesmärk on, et õpilased tahaksid koolitundides omandatud liikumispädevusi vabal ajal kasutada ja edendada. Ujumine sobib igas vanuses ja kehakaalus inimestele, sest vees langeb liigestele ja luudele vähem koormust. Vees tundub inimese keha tunduvalt kergem ja seepärast on liigutusi lihtsam sooritada. Uue ainekava kohaselt on ujumistundides varasemast olulisem osa veeohutuse ja inimeseõpetuse lõimingul ning õpilaste üldpädevuste edendamisel.
Uuenenud õppekava positiivse mõju jõudmine iga lapseni on võimalik vaid kõigi osapoolte (õpilased, lapsevanemad, ujumisõpetajad, klassiõpetajad, kehalise kasvatuse õpetajad, koolid, KOV-d ja Eesti ujumisliit) ühise tahte ja tegevuse tulemusel, riik on olulised sammud selleks astunud. Ühiselt on vaja teadvustada ujumisoskuse vajalikkust. Oluline roll on ka õpetajate väljaõppel ja täiendkoolitusel.
2020. aasta kevadel saame elektroonilisse hariduse infosüsteemi kantud andmete põhjal laste ujumisoskuse edenemist esimest korda analüüsida. Loodame juba siis näha hea koostöö tulemust: hoopis paremat statistikat ujumisoskuse osas, mis kaugemas tulevikus peaks parandama inimeste tervist ning vähendama uppumissurmasid.
Mis on ujumisoskus?
Inimene peab oskama
- hüpata üle enda pea sügavusse vette,
- ujuda 100 m rinnuli asendis,
- sukelduda ja tuua käega veekogu põhjast ese,
- puhata paigal asendeid vahetades 3 minutit,
- ujuda 100 m selili asendis,
- väljuda veest.
[…] Koolis tuleb õppida ka ujuma. Helen Link […]