Islandi ennetusmudel

5. apr. 2019 Raivo Juurak toimetaja - 3 kommentaari
Last kasvatab terve küla 2.0*
Vestlusringis osalejad: Kädi Lepp (SA Tallinna Koolitervishoid), Kadri Hunt (Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet), Laidi Surva (justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond) ja Ene Tomberg (Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet).
Foto: Raivo Juurak

Island on veenvalt tõestanud, et õpilasi aitab sõltuvusainetest eemal hoida laialdane huvitegevus ning oma vanematega sisukalt veedetud aeg.

1990. algul oli Island maa, kus lapsed ja noored suitsetasid ning tarvitasid alkoholi ja narkootikume peaaegu kõige rohkem Euroopas. Ainult Soome ja Taani noored ületasid neid. Aastal 1998 otsustas Islandi valitsus aga meelemürkide kasutamisele lõpu teha. Otsustati, et õpilastele tuleb pakkuda hästi palju huviringe, et nad saaksid kampades hulkumise asemel endale mõistlikumat tegevust valida.

Selle eesmärgi nimel rajati laiapõhjaline koostöövõrgustik, milles osalesid poliitikud, kohalikud omavalitsused, lapsevanemate ühendused, koolide juhtkonnad, tervishoiuasutused, spordi- ja noorteasutused, ennetustöö tegijad, vaba aja veetmise võimaluste pakkujad jt. Üheskoos otsustati jõuda olukorrani, et iga Islandi noor osaleks paaris huviringis. Teiseks eesmärgiks seati, et igale noorele peab pakkuma huvitavat tegevust ka tema perekond.

Praeguseks on selgunud, et Island otsustas väga õigesti – õpilased tarbivad seal alkoholi nüüd ligi kümme korda vähem kui aastal 1998.

Märtsi algul korraldas Islandi ennetusmudelit kasutavate riikide võrgustik Planet Youth (https://planetyouth.org/) Reykjavikis ülemaailmse kokkusaamise. Planet Youthi võrgustikus on 23 riiki ja 58 linna. Teiste hulgas on esindatud sellised kauged paigad nagu Keenia ja Tšiili oma paljude linnadega. Sel aastal olid aga Reykjavikis ka Youth Planeti võrgustikuga liituda soovivad uued maad: Iirimaa, Taani, Holland ja Soome.

Tallinna esindas Reykjavikis delegatsioon, mille koosseisu kuulusid Kädi Lepp (SA Tallinna Koolitervishoid), Kadri Hunt (Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet), Laidi Surva (justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond) ja Ene Tomberg (Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet). Lisaks eelnimetatutele osales Reykjaviki töötoas neli inimest Tervise Arengu Instituudist.

Õlleaktsiisi tõstmine kutsus Eesti ühiskonnas esile laialdase protestilaine. Mis sõnumi andis see aga meie noortele?

Lapsevanemate osalus määrab tulemuse

Tallinna delegatsiooni üllatasid Reykjavikis kõige rohkem Islandi lapsevanemad, kes teevad laste ja noorte heaks väga palju vabatahtlikku tööd. Lapsevanemad ongi olnud see oluline jõud, mis on aidanud kaasa noorte alkoholi-, tubaka- ja narkootikumide tarbimise langusele.

Ene Tomberg: Kohtusime Reykjavikis lapsevanematega, kes spordiklubides, muusikakoolides ja mujal vabatahtlikena kaasa löövad. Neil silmad lausa särasid, kui nad rääkisid, kuidas nad käivad lastega koos treeningul ja võistlustel, korraldavad neile matku loodusse, oma kodutänava lastele pallimänge ja muid võistlusi. Kui ühelt lapsevanemalt küsiti, miks ta selle kõigega nii aktiivselt tegeleb, ta vastas, et oli 20 aastat tagasi ise just see noor, kes oli tihti purjus, ja ta ei taha, et tema lapsed samasuguse õuduse üle elaksid. Islandil on ka lapsevanemate võrgustikud, kus nad lepivad omavahel kokku, mida nad lastelt nõuavad: hilja õhtul ei tohi õues olla, täielik alkoholikeeld jne.

Kädi Lepp: Alkoholikeeluga on sealsetel lapsevanematel suhteliselt lihtne, sest nad ise alkoholiga ei liialda. Islandil on näiteks õlu spordivõistlustel keelatud, meil aga öeldakse, et rahvusvahelised nõuded näevad õlut spordivõistlustel ette ja seega ei saa seda ära keelata. Kuidas Islandil saab? Kui meil kuulutati laulu- ja tantsupidu alkoholivabaks, saatis seda vihane protestilaine. Isegi tollane kultuuriminister sõdis alkovaba laulupeo vastu. Õlle aktsiisimaksu tõus kutsus esile väga vihase protestilaine. Mis sõnumi see meie lastele ja noortele saadab?

Ene Tomberg: Islandil tuleb riik vaesematele peredele väga palju appi. Seal on riiklikult rakendatud veebipõhine vaba aja kaart (frístundakortið) Iga 6–18-aastane saab kaardile huviringides osalemiseks keskmiselt 400 eurot aastas. Tantsu õppimiseks eraldatakse 700 ja muusikale isegi 1000 eurot. Internetis on ülipikk huviringide nimekiri. Laps valib koos vanemaga sealt 2–3 ja veebipõhisus võimaldab vanemal jälgida, kuidas laps ringis käib. Eelistatakse kodulähedasi huviringe, et huvitegevus oleks ühtlasi kogukonnategevus. Mõned huvikeskused on neil päris naljaka nimega, näiteks Muusika ja Mootor (Músik og Mótor). Seal saab harjutada kitarrimängu, parandada mootoreid, teha videofilmi jpm.

Kadri Hunt: Eestis on toredad kodukohvikute päevad, samal viisil võiksid lapsevanemad oma kodutänava lastele midagi pakkuda.

Ene Tomberg: Islandil käivad ühe tänava lapsevanemad koos lastega suvel telkimas, korraldavad lastele kogukonna tasandil mitmesuguseid võistlusi jms.

Laidi Surva: Kõigepealt tuleb jõuda selleni, et naabrid hakkavad üksteisele tere ütlema. Samas on meil ka neid perekondi, kes käivadki hulgakesi koos näiteks Soomaal paadiga sõitmas. Ei ole õige öelda, et meil üldse kogukonna ettevõtmisi ei ole.

Ene Tomberg: Meil on ka see probleem, et 15 protsenti isasid töötab välismaal. Perel on küll rohkem raha, kuid isaga koos veedetud aega on vähem. Suheldakse peamiselt eakaaslastega.

Sport on kasuks, kuid pole võluvits

Laialt on levinud arvamus, et Islandil vähenes noorte alkoholi ja narkootikumide tarbimine tänu sellele, et kõik noored suunati sporti tegema. Tegelikult sport meelmürkide tarvitamist automaatselt ei vähenda.

Ene Tomberg: Noorte spordi toetamiseks on Reykjavik teinud muljetavaldavalt palju. Sellel 122 000 elanikuga linnal on suur siseareen, seitse suurt spordihalli, 20 spordikeskust, 236 staadioni, kuus täismõõdus ujulat, üheksa uisuliuvälja jpm. Aga islandlased rõhutavad, et eesmärk pole kasvatada tippsportlasi, vaid kujundada islandlastest tervete eluviisidega sportlik rahvas.

Me nägime neid staadione ja iga kord tegutses seal neli-viis noorte spordirühma korraga. Seejuures rõhutati meile, et kõik treenerid ja huviringide juhendajad on väga kõrge kvalifikatsiooniga ja neil on ka päris hea palk.

Laidi Surva: Kvalifitseeritud treener, aga ka kunstiringi juhendaja, tantsuõpetaja jt – just nemad on kujundanud Islandi lastel ja noortel täiesti uue eluhoiaku. Seda toetab lapsevanemate õige suhtumine ja lastega veedetud kvaliteetaeg

Ene Tomberg: Aga sport on vastuoluline. Ühelt poolt võib treener olla õpilasele palju suurem autoriteet kui õpetaja. Näiteks Aleksander Tšikin ja Ilmar Kullam õpetasid oma õpilasi sportima, aga ka arukalt elama, kaotustest üle saama jpm. Uurisime 2012. ja 2014. aastal spordi mõju Tallinna õpilastele. Selgus huvitav tõsiasi: kolm trenni nädalas õpilaste alkoholismi ei vähendanud. Kes aga treenisid iga päev, need tarbisid alkoholi märkimisväärselt vähem. Viis korda nädalas tehakse trenni muidugi kõrge kvalifikatsiooniga treeneri juures, kuid neid meil noorte jaoks napib, neid ei valmista enam ette ei Tallinna ega Tartu ülikool.

Kädi Lepp: Erinevalt Islandist ei ole alkoholireklaam Eestis keelatud ja alkohol jõuab meil mõnikord isegi koolimajja. Mulle on räägitud vilistlaste kokkutulekust, kus abituriendid olid müünud vilistlastele alkoholi. Koolimaja peaks olema siiski täiesti alkoholivaba.

Kadri Hunt: Islandil käivad juba 6–7-aastased lapsed trennis kolm korda, millest üks kord on ujumine. Edaspidi kasvab treeningute arv neil viie korrani nädalas ja ilmselt see ongi mõjunud. Aga Islandil hoitakse lastel väga silma peal. Bussid viivad lapsed koolist otse trenni ja toovad kooli tagasi, et nad tee peal kuhugi ei kaoks. Koju jõuavad lapsed siis, kui vanemad on töölt juba kodus. Perega koos olemine ongi aidanud Islandil oma õpilaste alkoholi ja narkootikumide tarbimist nii kiiresti vähendada, sest lapsed ei hulgu omaealiste kampades ringi.

Ene Tomberg: Probleeme on neil ka. Mõned 14–16-aastased loobuvad spordist ja huviringides käimisest ega taha oma vanematega enam koos olla. See on selline iga. Enamasti tunnevad need noored, et ei suuda olla teistega võrdsed ja protestivad selle vastu lubamatu käitumisega.

Leping, mis survestab lapsevanemat

Kuidas on Islandil suudetud lapsevanemad oma lastega rohkem tegelema panna? Oma mõju on siin olnud lepingutel, mille sõlmivad laps, tema vanem ja kool.

Kadri Hunt: Lepingus on täpselt kirjas, mida lapsevanem kohustub tegema, et tema laps ei jääks järelevalveta, täidaks koolikohustust ja tal oleks pärast koolipäeva huvitavat tegevust jms. Igas vanuses lapse puhul on kasutusel erineva sisuga leping ja perekonnal isesugused kohustused. Laps ise on kaasatud lepingu sõlmimisse. Islandil öeldi, et leping sõlmitakse kooliaasta algul ja selleta ei lasta õpilast koolimaja uksest sissegi.

Laidi Surva: Islandil on paljud lapsevanemad omavahel kokku leppinud, et nad vaatavad õhtuti pärast kella kümmet oma kodukoha ja ka naabruskonna üle ning tegelevad iga noorukiga, keda nad nii hilja väljas kohtavad. Eriti on vaja õhtuti 15–16-aastasi õpilasi jälgida, sest selles vanuses tarbitakse alkoholi ja narkootikume kõige rohkem. Ligi kolmandik selles vanuses Tallinna lastest on viimase kuu jooksul purjus olnud, ka tüdrukud.

Kädi Lepp: Lapsevanemad võiksid lubada ka seda, et nad ei liialda ravimite kasutamisega. Islandil oli paar aastakümmet tagasi ravimitega liialdamine väga levinud, sest rahusteid ja antibiootikume sai apteegist retseptita. Eestis on oma ravimid, mida on vabalt saada ja mida kontrollimatult kasutatakse.

Tallinn lööb Planet Youthi tegevuses kaasa

Tallinn liitus võrgustikuga Planet Youth 2012. aastal ja sealt alates on Tallinna õpilased vastanud selle võrgustiku ankeetidele. Küsitlused korraldati ka 2014 ja 2016 ning nende põhjal on näha, et Tallinnas paraneb olukord liiga aeglaselt. Mida ette võtta?

Ene Tomberg: Eestis ei ole olukord Euroopa keskmise järgi halb, kuid Island on meist ikkagi kaugel ees. Seepärast peame noorte ellu rohkem sekkuma ja neile alternatiive pakkuma. Lapse esimene alkoholikogemus tuleb nihutada võimalikult kaugele tulevikku. Islandi pikaajalised uuringus näitavad, et 11-aastaselt alkoholi tarbimist alustanu teeb seda 16-aastaselt juba korduvalt. Kes alustab 16-aastaselt, see tarbib edaspidi harvemini ja vähem.

Kädi Lepp: On hea, et Tallinnast on käidud Islandi kogemusega vahetult tutvumas. Tänu islandlaste Planet Youthile on meil moodustatud ametkondade võrgustik edasise tegevusplaani arutamiseks.

Laidi Surva: Ametkondade koostöö ei tohiks olla lühiajaline, peame olema valmis aastakümnete pikkuseks pingutuseks. Islandlased rõhutavad, et neil ei ole see kõik mitte projekt ega programm, vaid uus eluviis ja kultuur.

Kadri Hunt: Üks eesmärk on luua Tallinnas ühtne infosüsteem ja liita olemasolevad andmed, et oleks ühtne ülevaade lastele pakutavatest vaba aja veetmise võimalustest ja nende kasutamisest. Ühtne infobaas on ennetavaks tööks väga vajalik.

Ene Tomberg: Lisaks ootame koolidelt suuremat initsiatiivi. Aselinnapead on kõikidele koolijuhtidele saatnut Planet Youthi anonüümsete ankeetide tulemused. Sealt näeb iga kool, milline on tema õpilaste tervisekäitumine, liikumisharrastused, suhtumine õppetöösse ja tulevikuunistused ning saab vastavalt sellele oma tegevust planeerida.

Noortesporti loodame samuti edendada. Mihhail Kõlvarti eestvedamisel on viidud Tallinna kaheksa kooli esimeses klassis sisse neli tundi kehalist kasvatust nädalas. Seda selleks, et lapsed saaksid proovida sportimisvõimalusi ja valiksid endale välja kõige meeldivama. Selle programmi jaoks on aga raha juurde vaja, muidu see jääb lühiajaliseks projektiks, millel ei ole pikaajalist mõju.

Huviringe on juurde vaja ja selles suunas Tallinn liigubki. Viimase kolme aasta jooksul on siin käivitatud 264 uut huviringi, kus käib üle 7000 õpilase. Muidugi ootame negatiivse käitumise kiiret muutust paremuse poole, kuid see ei lähe nii ruttu.

Kädi Lepp: Islandil inspireeris meid ka õpilaste enda aktiivsus alkoholi ja uimastite tarbimise vähendamisel. Neil on noortekogud koolides, linnaosades, linnades. Meil on õpilasesindused, kuid alkovastasel rindel ei ole nad olnud kuigi aktiivsed. Politseilt oleme kuulnud, et mõni kool püüab õpilaste alkoholismi ja narkomaaniat isegi maha vaikida, mitte välja juurida. Oma kooli rikkumata maine on neile olulisem kui laste tervis ja riskikäitumise ennetamine. See probleem tuleb ka lahendada.

* https://opleht.ee/2019/03/last-kasvatab-terve-kula-3/


KUIDAS SPORTI POPULAARSEMAKS MUUTA?

Sportimine tuleks muuta niisama populaarseks, kui on muusika: koorilaul, popmuusika, klassika, sedastati vestlusringis. Alljärgnevalt mõned ideed, mis vestlusringis sel teemal välja öeldi.

  • Koolides võiks olla rohkem spordi- ja muid huviringe, mida õpetajad ise juhivad.
  • Suure vahetunni ajal võiksid koolide võimlad olla lahti – abituriendid peaksid seal korda ja korraldaksid noorematele õpilastele liikumismänge.
  • Rohkem tuleks korraldada klasside ja koolide vahel spordivõistlusi, et osaleda saaksid needki õpilased, kes pole tippsportlased.
  • Linnaosa päevadel võiks kohvikute ja šašlõki kõrval olla alati koht ka laste spordivõistlustele.
  • Õpilastele spordiürituste korraldamine peab koolile olema soodsam kui kooli võimla rentimine firmade sportlastele.
  • Eestis on pooled inimesed osalenud vabatahtlikus tegevuses, mis edaspidi võiks laieneda senisest enam laste ja noorte liikumisharrastuse toetamisele.
  • Suvevaheajal võiksid koolide staadionid ja võimlad olla lastele avatud.


MIS LAST HEAS SUUNAS MÕJUTAB?

Islandi ennetusmudeli rakendamisel on teadurid, psühholoogid jt täheldanud järgmisi seaduspärasusi, mida tasub meeles pidada.

  • Mida rohkem veedavad vanemad lapsega koos aega, seda tugevamad on peresuhted ja väiksem oht, et laps hakkab varakult suitsetama, tarbima alkoholi või uimasteid.
  • Kui lapse sõbrad ei tarvita alkoholi või uimasteid, ei hakka ka laps tõenäoliselt neid tarbima.
  • Mida rohkem kaasavad vanemad oma lapsi kohaliku kogukonna tegevusse, seda elutervema hoiaku lapsed omandavad.
  • Aktiivset ennetustegevust peab alustama varakult, juba vanuses 6–7 aastat, siis on edaspidi lapse elu juba lihtsam korraldada.

Allikas: https://academic.oup.com/heapro/article/24/1/16/677129


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas teie linnas ennetustööd tehakse?

Viivi Lokk.

VIIVI LOKK, Tallinna haridusameti juhtivspetsialist:

Tallinn alustas eelmisel õppeaastal seitsmes koolis kogupäevakooli projekti, mis toob samuti noored tänavalt ära huvitegevusse. Kõige aktiivsemalt on selles osalenud Südalinna kool, Kadrioru saksa gümnaasium, Rahumäe ja Pääsküla kool, Tondi põhikool. Kogupäevakoolis käivad eelkõige need lapsed, kes ei leia pärast klassitunde endale ise arukat tegevust. Neile pakutakse koolis sportimise võimalust, robootikat, lauamänge, vajadusel aidatakse järgmiseks päevaks ära õppida jne. Lapsevanemad juba soovivad panna oma lapsi kogupäevakooli, sest seal on huviringid kõik oma koolis ja lapsel pole vaja linna eri paigus asuvate huvikoolide vahel pendeldada. Samas pole koolis toimuvad huviringid õpilastele kohustuslikud, need on võimalus. Praeguseks on mitu uut kooli soovinud kogupäevakooli rakendada. See on valiku küsimus: kas muretseda Kanutiaia noorte käitumise pärast või teha juba varakult ennetustööd.

Liina Põld.

LIINA PÕLD, Haapsalu aselinnapea:

Haapsalus on väga lai valik huvihariduse võimalusi ja osalustasu on lapsevanematele viis kuni 30 eurot. Enamik spordikooli alasid on ca kümme eurot kuus. Meil on nii linnas kui ka maapiirkonnas väga tublid noortekeskused, kus käib erinevast rahvusest ja sotsiaalmajandusliku taustaga noori. Seal tehakse tõhusat tööd, et noori tänavalt eemal hoida. Eriti õhtune külastatavus on tõusnud. Täiesti uus asi on Haapsalus rularing, kus tehakse ka puutööd ja käiakse nädalavahetustel ööbimisega laagrites jms. Oleme proovinud käia ka noorte kogunemiskohtades ja kutsunud seal noori huvitegevuste juurde.

Meie teeme omavahel (koolid, noortekeskus, politsei, lastekaitse, linna noorsootöö spetsialist) tihedat koostööd ning pahandustesse sattunud lapsed ja noorukid on meile teada. Me ei ole 100% saanud neid huvihariduse juurde ning loomulikult on mõningatel lastel raskusi ka kooli jõudmisega, kuid on ka häid näiteid.

Tiivi Tiido.

TIIVI TIIDO, Viljandi linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja:

Oleme aastast 2004 selgitanud kord aastas välja kõikide õpilaste osalemise/mitteosalemise huvitegevuses. Alguses oli Viljandi linna koolides õpilasi, kes millegagi ei tegelenud, ca 19 protsenti. Teadliku tegevuse tulemusena jõudsime 2018. aasta lõpuks 13,3 protsendini. Kui selgub, et ühes klassis pea pooled õpilased huviringis ei osale, siis on võimalik sinna ressursse suunata ja noori huvitegevusse kaasata. Väga oluliseks peame hariduslike erivajadustega noortele sobivate huvialade ja tegeluste pakkumist. Viljandis on väga populaarsed sise- ja välis-skate-park, lisaks korraldab avatud noortekeskus noortele BMX-i ja tõukerattatrenne, ja seda tasuta. Koolivaheaegadel korraldatakse väljasõite teistesse skate-parkidesse. Tähtis on ka koolide-huvikoolide-klubide ja noortekeskuse koostöö.

Teet Roosaar.

TEET ROOSAAR, Pärnu linnavalitsuse meedianõunik:

Pärnus on loodud programm „Pärnu linn kui õpikeskus“, milles õpilased saavad teada, missuguse huvitegevusega on Pärnus võimalik tegelda. Nii on õpilased käinud klassi kaupa kunstide maja pilli- ja kunstitundides, kunstikoolis, tehnikamajas, loodusmajas jne. Väga populaarsed on ekstreemspordikeskuses toimuvad kehalise kasvatuse tunnid, palju külastatakse Pernova loodusmaja.

Pärnu 259 riskilapse ja HEV-õpilaste tunniplaan on koostatud nii, et nad saaksid samal päeval käia nii üldharidus- kui ka huvikoolis. Nädalas toimub neile 69 huvitundi. Huvitegevus on riskilastele tasuta. Linnavalitsus koolitab võrgustiku liikmeid ja eraldab huvikoolidele täiendavaid õppevahendeid. Viiendat aastat toimuv ettevõtmine on julgustanud riskilapsi esinema konkurssidel, osalema näitustel ja võistlustel ning andnud neile eduelamuse, mida on muidu keeruline saavutada. Sügisest algab Pärnus SPIN-programm, kus riski- ja vähekindlustatud perede lapsi kaasatakse tasuta jalgpalli- jt spordialade trenni.

Piret Talur.

PIRET TALUR, Tartu linna noorsooteenistuse juhataja:

Tartus on laste huvitegevust rohkemgi kui Islandil. Paljud 13–15-aastased ei soovi aga enam käia täiskasvanute juhendatud huviringis. Seepärast on Tartu linnavalitsus otsustanud, et noortekeskused on avatud õhtuti, nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, et noortel oleks koht, kus sõltuvusaineteta oma vaba aega veeta. Tartu linnavalitsus rahastab (koos „Noorte tugila“ programmiga) ka noorsootöötajate ringkäike tänaval ja noorte kogunemiskohtades, kus saab noortega otsekontakte luua ja neile tegevust pakkuda. Koolieast vanemate noorte mõjutamiseks on koostöös õhtuse ajaveetmise kohtade ja taksofirmadega loodud Tartus väikesed infolehed, mille ühel poolel on info takso tellimise kohta, teisel pool lihtne skaala oma joobeseisundi hindamiseks koos soovitusega, millal on aeg turvaliselt koju minna. Neid lehekesi saab näiteks baaris sobival hetkel külalisele ulatada nii teenindaja kui ka sõber. Kindlasti tarvitataks sõltuvusaineid noorte seas veel vähem, kui ühiskonna sõnumid oleksid tervislikumad. Näiteks võiks vabariigi presidendi vastuvõtt 24. veebruaril olla alkoholivaba.


3 kommentaari teemale “Islandi ennetusmudel”

  1. Mati Põdra ütleb:

    Teiste riikide mudelid ei pruugi Eestis toimida.

    Olin ka ise paar aastat Islandil “majanduspagulaseks” ja õpetasin väikeses 325 elanikuga linnas (õigesti lugesite) lastele pillimängu. Alustakski siis kasvõi sellest, et minuga sõlmiti 100% koormusega tööleping (pange nüüd tähele) sõltumata sellest, palju õpilasi tuleb. Nende jaoks oli oluline see VÕIMALUS, et lapsed saaksid pilli õppida. Ja selle võimaluse loomiseks leidis kohalik omavalitsus vahendid, et õpetaja saaks oma tööle keskenduda.

    Mine ja räägi sellest mõnes Eesti vallas…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!