Laste sajand ja unistuste kool

14. dets. 2012 Kairi Sepp Tallinna ülikooli pedagoogilise seminari alushariduse eriala üliõpilane - 1 Kommentaar

 

  • Lastel on õigus mitte kannatada oma vanemate vigade ning unistuste tõttu.
  • Õpetajaametit ei tohiks keegi pidada üle 20 aasta, leidis Ellen Key. 

Rootsi feministi ja kirjaniku Ellen Key sünnist möödus 11. detsembril 163 aastat. Key oli naine, kelle tõekspidamised armastusest, abielust, seksuaalsusest, moraalsest käitumisest ning haridusest omasid tolleaegses ühiskonnas suurt mõju, kuigi ta polnud omandanud kasvatusteaduslikku haridust ega olnud ema.

Ellen Karolina Sofia Key sündis 1849. aastal Lõuna-Rootsis Smålandis, tema perekonnale kuulunud Sundsholmi mõisas. Tema isa oli maaomanik ja poliitik ning ema Sophie Posse põlvnes aristokraatidest. Ema andis Ellenile koduõpet ning välismaalasest õpetajanna õpetas tüdrukule lisaks võõrkeeli. Laialdase tuntuse tõi Ellen Keyle 1900. aastal kirjutatud raamat „Barnets århundrade”, mis 1909. aastal tõlgiti inglise keelde pealkirjaga „The Century of the Child”. Tema teised tuntumad teosed on „Naiste moraalsus” (1911), „Naiste liikumine” (1912), „Noorem generatsioon” (1914) ning „Sõda, rahu ja tulevik” (1916). Kirjanik suri 76-aastaselt Strandis.

Ellen Key on inspireerinud oma tõekspidamiste ning julgete sõnavõttudega näiteks Rootsi kirjanikku Selma Lagerlöfi ning kasvatusteadlast Maria Montessorit, kes oli vaimustuses, et Ellen Key oskas ennustada 20. sajandit laste sajandiks.

Tutvudes Ellen Key tuntuima teosega „The Century of the Child”, ei tundnud ma kordagi, et loen üle saja aasta vanust teost. Tõekspidamised ning unistused, mis Key kunagi kirja pani, on ka tänapäeval paljude inimeste südames.

Armastusest ja moraalist

Tutvustan Ellen Key tõekspidamisi teosest „Laste sajand”. Ellen Key leiab, et loodus on andnud võimaluse armuda enam kui ühe korra just seetõttu, et inimkond ei hääbuks. Mehed peaksid mõistma, et sidemed, mis seovad neid oma naise ja perega, on tugevamad kõigist teistest, ka sellest, mida ühiskond peale surub, sest kuningriiki saab anda ja võtta, aga mitte isadust. Key leiab, et armastus ilma abieluta on moraalne, moraalne ei ole aga abielu ilma armastuseta.

Ellen Key arvates peaks monogaamsetes heterosuhetes järglaste saamine olema naiste õnne ja täiuse tuumaks ning on oluline, et lastele õpetatakse juba varakult nende soolist olemust ja tuleviku kohustusi mehe ning naisena, et nad õpiksid oma tervist ja vooruslikkust hoidma ja väärtustama.

Ellen Key kritiseerib teravalt naisi, kes kombineerivad abielu, peret ja isiklikku karjääri, sest naise vabadusele on loodus ise takistused seadnud ning naised ei tohiks neid piiranguid eirata, sest nõnda häirivad nad ka oma lapse võimalusi. Lastel on õigus mitte kannatada oma vanemate vigade ning unistuste tõttu. Key leiab, et kaheksatunnine tööpäev peaks olema naise igapäevaste töötundide lagi ning naine ei peaks üle töötama ja pidama end vajalikuks vaid ühiskonnale ega ohverdama seetõttu võimalust lapsi saada. Ehkki naistel on samad õigused mis meestel, pole nad siiski mehed – perekesksus, südamlikkus ja hoolivus peaksid jääma ikka naiselikeks omadusteks!

Kui varem oli ainult isa see, kelle huvid kodust välja viisid, siis nüüd on saanud kodust mahajäetud ala, kus ka ema harva viibib, muretseb Key. Emad peaksid mõistma, et haridusest pole midagi olulisemat ning miski ei mõjuta seda rohkem kui kodu. Ellen Key on tabavalt öelnud, et kodu peab olema taas kodu lapse hingele, mitte üksnes tema kehale.

Mäleta oma lapsepõlve

Ta usub, et laste iseloomujoontes asub jõud, mistõttu ei tohiks täiskasvanu kujundada last oma soovi järgi, vaid lasta tal olla tema ise. Hariduse eesmärk on eelkõige luua lapsele nii väliselt kui ka sisemiselt ilus maailm, kus laps saaks kasvada.

Key leiab, et lastega tegeldes teevad täiskasvanud kaks suurt viga. Esiteks ei mäleta täiskasvanud, mida nemad ise lapsena tundsid; nad ei suuda mõista ja tajuda lapse tundeid enda mineviku vaatenurgast. Puudus võimalikest olukorda muutvatest mälestustest paneb täiskasvanuid kordama kuritegu – hävitama uue põlvkonna lapsepõlve.

Teiseks, täiskasvanud suhtuvad lapsesse kui anorgaanilisse või isiklikku materjali, mida saavad kujundada ja muuta need, kes last kasvatavad. Sellisel juhul ei ole laps mitte subjekt, vaid objekt.

Ellen Key leiab, et kool on vaimne söögituba, kus vanemad ja õpetajad valmistavad sobiva intellektuaalse menüü igale lapsele. Ehkki koolil peab olema õigus määrata, mis menüüs on, peavad vanemad saama võimaluse kaasa rääkida, millise vaimse toiduga nende lapsi toidetakse. See vaimne toit, mis on lapsele kõige atraktiivsem, annab ka kõige rohkem „toiteväärtust”. Haridus saab anda oskused, ent vaba ja uudishimust omandatud haridus annab lapsele väärikuse ning eneseuhkuse.

Koduõpe lasteaia ja algkooli asemel

Ellen Key esimene ning kõige suurem unistus oli, et lasteaed ja algkool oleks igal pool asendunud koduõppega ning tuleviku üks ülesandeid on see, et põlvkondi õpetavad ja kasvatavad emad. Ainult need emad ja isad, kes austavad oma lapse isikupära ning individuaalsust, on võimelised ära hoidma tänapäeva tüüpilist viga – isikupäratust. Nii individuaalsuse kui ka emotsioonide arengus on kodu lasteaia ning kooli ees eelistatud, sest koduses väikeses ringis saab lapse emotsionaalsus lähedastes suhetes ema ja isaga sügavuse. Hariduse eesmärk peakski esimestel aastatel olema isiksuse toetamine ja tugevdamine.

Ellen Key tuleviku unistuste kool on paljudes aspektides samasugune kui minu oma: seal on klasside asemel saalid, vahendeid on mitmekülgselt ning igal lapsel on eraldatud õpikoht. Last ümbritseb koolis ilu, kunstilised elemendid, originaalkunstitööd. Key leiab, et talv on külma ja karguse tõttu ideaalne matemaatika õpetamiseks, seevastu kevad ja sügis loodusteaduste omandamiseks vahetus looduslikus keskkonnas. Vihmastel päevadel oleks ideaalne, kui lapsed kirjutaksid, teeksid loovtöid. Õpetajatel on lühikesed tööpäevad ning ükski neist ei ole õpetajaametis kauem kui 20 aastat, pärast mida oleks neil koht näiteks lõputööde parandamiskomisjonis või mõnes teises haridusega seotud ametis.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Laste sajand ja unistuste kool”

  1. Mari-Liis ütleb:

    “Ellen Key leiab, et kool on vaimne söögituba, kus vanemad ja õpetajad valmistavad sobiva intellektuaalse menüü igale lapsele.”

    Oleks tõesti tore, kui ka vanemad saaksid laste hariduses rohkem kaasa rääkida.. selle peale praegu isegi ei mõelda minu meelest. Näib, et puudub ettekujutus, millist tulevast inimest me kasvatame-õpetame, nagu puudub ettekujutus pikemas perspektiivis väga paljudes teisteski valdkondades.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!