„Eit oli töökas ja muudkui kudus ja heegeldas sokke ja kindaid, vahel mõne kampsunigi. Taat oli tavaline laisk pensionär, rüüpas õlut ja püüdis jõekaldal kala …” Nii algab üks tänapäeva koolitüdruku kirjutatud muinasjutt. See lugu sai tänavusel Sten Roosi nimelisel laste muinasjutuvõistlusel kolmanda koha.

Võistlust korraldavad Sten Roosi vanemad Ann ja Ants Roos, tänavu juba 21. korda. Lapsed kirjutavad muinasjutte küll – tõestuseks on selleaastasele konkursile laekunud 246 kunstmuinasjuttu. Premeerituid oli samuti ohtrasti: medaleid, eri- ja ergutusauhindu jagati ühtekokku 40.

Millest laste kirjutatud lood räägivad? Näiteks sellest, kuidas mutt mehele läks ja kuidas siga endale sõbra leidis. Aga paraku ka sellest, kuidas lapsevanemad lähevad kodust kauaks kaugele – välismaale tööle.

„Laste muinasjuttudes peegeldub igal aastal kogu Eesti vabariigi olevik,” tõdeb Ann Roos. „Nii pankade põhjaminemine, presidendivalimine kui ka missivõistlused. Tänavu jõudis juttudesse esimest korda välismaal töötavate isade teema. Minu lemmikud on loomamuinasjutud, sest neid kirjutas ka meie poeg Sten.”