Mis saab Eestis madruste väljaõppest?

30. aug. 2013 - Mis saab Eestis madruste väljaõppest? kommenteerimine on välja lülitatud

Pärast mereakadeemia liitmist tehnikaülikooliga lõpeb Eestis madruste, motoristide, mehhaanikute ja väikelaevajuhtide väljaõpetamine mereakadeemia koosseisus.

Eesti mereakadeemia nõukogu võttis 11. juunil vastu otsuse Pärnu merenduskeskus 31. augusti seisuga likvideerida. Põhjuseks liiga suured kulud, liidri puudumine ning õppejõudude põud.

Eesti asub õigupoolest poolsaarel. Merepiiri (3794 km) on meil kuus korda rohkem kui maismaapiiri (633 km) ja meremehe amet on siin alati au sees olnud. Nõukogude ajal olid Tallinna merekool, mis kasvas välja 1919. aastal Tallinna tehnikumi juurde loodud navigatsiooniklassist, ja Tallinna kalandustehnikum, mille sünniaasta oli 1945.

Konkurss Tallinna merekooli oli ala­ti mär­kimisväärselt suur. Sinna ei pääsenud need, kellel oli välismaal sugulasi. Kalandustehnikum jälle paistis silma sellega, et oli Nõukogude Eestis ainus rahvusvaheline õppeasutus, kus õppis ka aafriklasi. Vormi kandvad kursandid jäid tänavalgi silma.

Kõik ühe mütsi alla

Oli aeg, kus üldhariduskoolidel olid merendusklassid Narvas, Kundas, Tallinnas, Pärnus, Orissaares, Muhus, Tõstamaal. Sealt said poisid laevasõidumaitse suhu ja sealt tulid nad edasi merekooli. Neid klasse ei ole enam. Kuid midagi on siiski veel järel. Kui mereakadeemia (EMERA) ajalukku süveneda, leiab selle koosseisust nii endise Tallinna merekooli kui ka kalandustehnikumi ja lisaks veel omaaegse Tallinna 1. kutsekeskkooli, kus samuti mõningaid mereerialasid õpetati. Mereakadeemia alla on kuulunud ka Pärnu merenduskeskus ja siseveekogude laevajuhtide koolitamine Tartus.

Kogu merehariduse ühe katuse alla toomisel oli kindlasti häid külgi. Õppeklassid ja -kabinetid sobivad iga taseme kursantidele, sama on õppejõududega, kelle kasinat ressurssi oleks patt laiali jagada. Mereakadee­mia uksest said sisse astuda nii need, kel polnud veel põhiharidustki (nt siseveekogude laevajuhid), kui ka need, kes taotlesid magistrikraadi.

Kuid nüüd, mil mereakadeemia hakkab ühinema Tallinna tehnikaülikooliga, tuleb kutseõpe akadeemiast ühemõtteliselt lahutada, sest seaduse järgi ei tohi ülikool kutseõpet anda.

Kõrgharidus ilma alushariduseta …

Mis saab merenduse kutseõppest, pole veel täpselt teada, ütles EMERA täiendus- ja ümberõppeosakonna juhataja Toomas Tammeorg juuni algul. Ja lisas, et tema meelest olnuks õige viia kutseõppe tasemel merekool 1990. aastate alguses Pärnusse. Samal seisukohal on ka Arno Maidla, Pärnu merenduskeskuse kauaaegne juht, tulihingeline laevade reakoosseisu (madruste, motoristide, mehhaanikute, väikelaevajuhtide) koolitaja, kes muretseb meremeeste järelkasvu pärast veel praegugi, Pärnumaal pensionipõlve pidades.

„Ei saa olla kõrgharidust ilma alushariduseta,” ütleb Arno Maidla. „Miks koolides enam merendusklasse ei ole, sellest ma aru ei saa,” läheb teenekas meremeeste õpetaja põlema. „Iga taseme meremehed on ometigi maailma nõutuim eriala. Meremees on ka kasulik olla − elu laevas tasuta ja saab kogu palga koju tuua.”

Arno Maidla eestvedamisel avati 2007. aastal mereakadeemia Pärnu osakond, kus anti merendusalast kutseharidust. „Võtsime vastu 23 kursanti, kellest 17 lõpetas. Tallinnas võttis mere­akadeemia Tallinnas kutseõppesse vastu 68, kellest lõpetas vaid kaheksa,” toob Arno Maidla näite Pärnu õpilaste suuremast motiveeritusest. Sellest hoolimata otsustati Pärnu osakond 2011. aastal sulgeda. Haridus- ja teadusministeerium, samuti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole huvitatud, et suured investeeringud linnade vahel laiali jagatakse, selgitas mereakadeemia rektor Lindpere 9. juunil 2011 intervjuus „Aktuaalsele kaamerale”. Ja lisas, et kõik, mida tänapäevane mereharidus nõuab, ehitatakse välja Tallinnas Kopli poolsaarel ning Süsta sadamas. „Tallinnas saab pakkuda parema kvaliteediga õpet,” uskus rektor Lindpere. Põhimõtteliselt võib see ju nii olla, paraku ei õpetata Tallinnas madruseid enam üldse.

„Noortel puudub õige arusaam kutseõppest,” kommenteerib Toomas Tammeorg, „vähesed huvilised suuname Pärnu merenduskeskusesse, mis tegutseb edasi tasulise täiendusõppekeskusena.”

Õppejõudude põud

Katrin Karu, üks kolmest Pärnu merenduskeskuse töötajast ei nõustu selle väitega. „Oleme 1992. aastast alates andnud välja ligi 3000 tunnistust.” Ühtlasi kinnitab ta, et põhjused (liiga suured kulud, liidri puudumine ja õppejõudude põud), mille pärast merenduskeskus likvideerimisele läheb, ei ole tõsiseltvõetavad, sest kulude kokkuhoiuks on tehtud mitmeid ettepanekuid. Ühtegi pole arvesse võetud. Arno Maidla näol on olemas ka suurepärane liider, kes lihtsalt ära koondati. Õppejõude pole aga kuskil ülearu.

Õppejõudude põuast ei pääse ka Tallinnas. „Tallink on meie nuhtlus,” ütles Toomas Tammeorg. Kui laevakapteni palk on keskmiselt 10 000 eurot, siis õppejõu palk 800−1000. Nii ongi tekkinud olukord, kus Eesti mereakadeemia õppejõud vananevad ja uusi ei ole nii peagi peale tulemas, sest maailmas on väidetavalt puudu 50 000 laevaohvitseri.

„Nõukogude ajal päästis merekoole arstlik komisjon, mis ei andnud vähimategi terviseprobleemide puhul meretööks luba. Nii ei jäänud hinnatud kaptenitel sageli muud üle kui õppejõuks minna. Tänapäeval otsustab igaüks ise, kas tema tervislik seisund on meresõidukõlblik ja enamik eelistab merd edasi sõita. Kuid Tallinkist on ka abi. „Meremehed, kes ei taha enam laevas töötada, lähevad Tallinki tööle. Mõnega oleme saanud kokkuleppele ja nad käivad meil külalislektoriks. Kuid see pole jätkusuutlik poliitika,” selgitab Tammeorg.

Arno Maidla meelest on tehnikaülikool pigem üldhariduslik õppeasutus, mereharidus seevastu on väga spetsiifiline. „Mida liitmine annab?” küsib ta. „Pigem aitab see kaasa merehariduse veel suuremale kadumisele avalikkuse tähelepanu alt.”

Küllap võib mõelda ka nii, et kui laevad Eesti lipu all peaaegu enam ei sõida, siis milleks meile mereharidus? Las Tallink ostab mehed sisse.

——-

Kõike ei saa Tallinna koondada

9-2 Jüri LemberKapten Jüri Lember

Eesti mereakadeemia rektor 2000−2006,

Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) esimees

 

 

Et regioonides peab merealase kutsehariduse andmine jätkuma, on kirjas vabariigi valitsuse kinnitatud riiklikus arengukavas „Eesti merenduspoliitika aastateks 2013−2020”. Ei ole ju mõistlik koondada kogu Eesti elu ja sealhulgas merendus Tallinna. 2007 suutsime viia osa riiklikust koolitustellimusest Pärnusse, kus oli väljalangus kaks korda väiksem kui Talllinnas. Jah, olid teatud korraldusprobleeme, kuid need oleksid olnud ületatavad, kui vaid Eesti mereakadeemia juhtkond koos haridus- ja teadusministeeriumiga oleks Pärnu mereharidusele veidigi tähelepanu pööranud. Minu teada ei ole viimased akadeemia rektorid suvatsenud oma Pärnu valdusi isegi mitte külastada, mis on märk riigimeheliku mõtlemise puudumisest.