Saudi Araabias füüsikat õpetamas

Mulluse rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (IPhO) ajal tuli mu juurde Saudi Araabia rahvusvaheliste aineolümpiaadide võistkondade üldkoordineerija Abdulaziz Al-Harti ning tegi ettepaneku hakata treenima nende füüsikavõistkonda. Nende IPhO võistkonda oli kahel eelmisel aastal treeninud Rumeenia füüsik Sando ning lühikest aega ka IPhO president Hans Jordens.

Ahvatlus ennast proovile panna ning vaadata, kas ja kuidas õnnestub Eestist 20 korda suurema elanikkonnaga riigis üles töötada efektiivne füüsika olümpiaadiõppe süsteem, oli suur. Tingimusteta nõustuda polnud samas võimalik, sest saudide soovitud treeningtöö kogumaht oli peaaegu neli kuud ning see oleks hakanud kahjustama teadustöö tulemuslikkust TTÜ küberneetika instituudis. Et Abdulaziz oli tingimustes paindlik ning lubas delegeerida suurema osa õppetööst noortele kolleegidele – Stanislav Zavjalovile (Oxfordi ülikooli üliõpilane), Mihkel Kreele (Marseille’ ülikooli doktorant, TTÜ küberneetika instituudi insener) ja Taavi Pungasele (TÜ magistrant) –, andsin lõpuks nõusoleku.

Ettepanekuga nõustumisele aitas kaasa tõsidus, millega Saudi Araabias oli lähenetud tööle andekate õpilastega. Matemaatika võistkonna (IMO) ettevalmistusse oli neil juba varasemalt kaasatud juhendaja Ameerikast ning keemia võistkonda treenis ungarlane. Selle tulemusena olid neil ette näidata väga head tulemused rahvusvaheliselt matemaatika olümpiaadilt: 2012. aastal 29. koht saja osavõtva maa pingereas.

Kuue aastaga kümme korda paremaks

Saudi Araabia alustas osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel suhteliselt hiljuti: matemaatikas 2004. ja füüsikas 2002. aastal. Esimestel aastatel jäid tulemused tagasihoidlikuks. IPhO statuudis on fikseeritud, et auhinnata võistlejate tulemused on konfidentsiaalsed ning sestap on füüsika puhul võimalik vaid tõdeda, et esimene auhind (aukiri) saadi alles 2011. aastal.

IMO puhul on kõik andmed avalikud ning nendele tuginedes võib öelda, et kvalitatiivne hüpe toimus 2010. aastal, mil võistkonna punktide kogusumma kasvas varasemaga võrreldes u kümnekordseks. See on aeg, mil Saudi Araabias algas süstemaatiline eriõpe andekate õpilastega; tulemuste dünaamika näitab, kuivõrd suur lõhe valitseb rahvusvaheliste olümpiaadide ülesannete ning üldhariduskoolides pakutava õpetuse vahel. Saudi Araabia pole selles erand, ka Eesti IPhO võistkond hakkas medaleid koju tooma alles pärast kahe-kolmenädalaste füüsika treeninglaagrite algust 1994. aastal.

Saudi Araabia on teadupärast rikas naftariik ning kui seal midagi ette võetakse, siis tehakse seda suurejooneliselt. Öeldu kehtib ka olümpiaadide treeninglaagrite kohta: kui Eesti füüsikavõistkond peab leppima kolmenädalase treeninguga, siis saudid on selleks eraldanud viis korda rohkem aega ning tõenäoliselt mitukümmend korda rohkem raha. Samas tuleb mainida, et kui näiteks Eesti osaleb kümne eri õppeaine rahvusvahelistel olümpiaadidel, siis saudid on keskendunud vaid kolmele, nende hinnangul prioriteetsele ainele: füüsikale, matemaatikale ja keemiale.

Neli kuud treeningut

Kõigi kolme võistkonna kandidaadid kogunevad sügistalvisel perioodil kolmel korral kümnepäevaseks treeninglaariks luksushotelli, kus toimuvad paralleelsed õppesessioonid eri ainete ja vanuserühmade jaoks. Kevadsuvel toimub juba pikem, peaaegu kolmekuune treeninglaager. Koolid peavad tagama, et laagris osalevad õpilased saaksid kooli õppeprogrammi kiirkorras läbitud ning oleksid laagrite ajal õppetööst vabastatud.

Asjade selline korraldus annab õpilastele edasi sõnumi, kuivõrd oluliseks peab riik andekate laste võimete arendamist, ning selle tulemusena on võistkonna kõik kandidaadid äärmiselt innukad ja õpihimulised. Lisaks innukusele on nad väga avatud ja julged küsima, kartmata näidata oma rumalust – asjaolu, mis oluliselt lihtsustab õpetamist.

Loomulikult võib küsida, kas selline andekate õpilaste erikohtlemine on õige, ning demokraatlikes riikides leidub alati ametnikke, kes seesuguses olukorras nii ka küsivad. Näiteks peavad Eesti rahvusvaheliste võistkondade liikmed senini läbi tegema ka nende ainete riigieksamid (ja põhikooli lõpueksamid), milles nad lähevad meie riiki rahvusvahelisel areenil esindama. Võistkondade mentorid on kahel korral üritanud sisse viia seaduseparandust, mis annaks võistkonna liikmetele automaatselt sajapunktilise eksamitulemuse ning võimaldaks eksamile kuluvat aega ratsionaalsemalt olümpiaadiõppeks kasutada, kuid mõlemal korral takerdus ettepanek sedalaadi küsimustesse.

Nullist tippu

Neljakuune treeningtsükkel tundub Eesti kogemuse najal ülipikk, kuid töö käigus selgus, et vähemaga oleks raskeks läinud. Saudi Araabia üldhariduskooli füüsikaprogramm on minimalistlik ja keskendub peamiselt mehaanikale ning annab teistest teemadest niivõrd põgusa ülevaate, et ülesannete lahendmisel sellest abi pole. Kui õpetamist tuleb alustada seletamisest, mis on elektrivool ja Ohmi seadus, siis on selge, et IPhO ülesannete tasemeni jõudmiseks kulub mitu kuud pingelist õppetööd.

Õppepäevad olid üsna pikad – üheksast hommikul viie-kuueni õhtul, tunnine lõunapaus ja lisaks veel paar palvuspausi õpilaste jaoks (kohalikele on need enam-vähem kohustuslikud). Üks päev nädalas oli meil katsete harjutamiseks. Põhirõhk oli varasemate IPhO-de eksperimentaalülesannete harjutamisel ning vajalikke katsekomplekte oli tõesti koonerdamata ostetud. Lisaks IPhO komplektidele tellisid saudid Eestist füüsika õpikoja õppejõu Eero Uustalu käest suure hulga Eesti-Soome olümpiaadi eksperimendikomplekte.

Eesti võib olla uhke oma pikkade olümpiaaditraditsioonide üle; tänu õpilaste laiahaardelisele kaasatusele kooli- ja piirkonnaolümpiaadidesse põhikoolist alates on andekad õpilased suhteliselt edukalt üles leitud. Eesti füüsikaolümpiaadi žürii on alati püüelnud selliste ülesannete poole, mis nõuavad võimalikult vähe füüsikaõpiku lugemist ning võimalikult palju üldist füüsikalist mõtlemisvõimet.

Saudi Araabia füüsikaolümpiaadi esimesse ringi on kaasatud küll formaalselt päris suur hulk õpilasi, u 5000, kuid nende olümpiaadiülesanded sarnanevad pigem koolitunniülesannetega ning seetõttu ei tarvitse andekad, kuid hooletud või nõrga õpetaja käe all õppinud õpilased esimesest ringist üldse edasi pääseda. Siin peitubki nende suurim reserv – reformida regionaalseid olümpiaade nii, et edasi pääseksid kõik andekad õpilased.

Kolm tublit tüdrukut

Füüsikas on alati suur puudus naissoo esindajatest, nt IPhO statistika kinnitab, et pingerea esisajas on keskeltläbi vaid neli tüdrukut. Eestis on olukord olnud veelgi õnnetum – meie 22-aastase IPhO-osaluse jooksul pole viieliikmelistes võistkondades olnud ühtegi tüdrukut!

Saudi Araabia esimesse treeninglaagritesse (u 30 kandidaadi hulka) oli pääsenud kolm tüdrukut. Saudi Araabias kui islamiriigis on sugudevaheline eraldatus võrdlemisi äärmuslik ning tüdrukute viibimine poiste ning meesõppejõuga samas ruumis ei vasta nende moraalikoodeksile. Sestap vahendas loenguruumis toimuvat tüdrukutele (kes olid omaette ruumis koos naisõppejõuga) videokaamera. Naisõppejõud tõlkis inglise keeles esitatud materjali araabia keelde ning aitas edastada tüdrukute küsimusi. Ka osa poisse vajas materjali araabiakeelset üleseletamist – selleks oli kohal araablasest füüsikaõpetaja. Esimese treeninglaagri lõpus toimunud valikvõistlusel langesid välja kõik tüdrukud ja nõrga inglise keele oskusega poisid ning järgmistes laagrites oli õpetamine tehniliselt juba märksa lihtsam.

Lõpetuseks õppetöö tulemuslikkusest – viieliikmelise võistkonna lõppskooriks jäi kaks pronksmedalit ja kaks aukirja. Loodetud hõbemedal jäi küll saamata, kuid varasemate aastatega võrreldes tulemus siiski paranes. Aktiva poole peale võib kanda ka asjaolu, et võistkonna kõik liikmed kavatsevad jätkata ülikooliõpinguid füüsikas. Peamiselt vaadatakse küll Ameerika ülikoolide – MIT-i ja Harvardi – poole, kuid Stanislavi misjonitöö tulemusel hakkasid saudid tõsiselt mõtlema ka Oxfordile ja Cambridgele.

IPhO lõpetamine: võistkonna liikmed on valgetes rüüdes, Stanislav Zavjalov (vasakult teine), Jaan Kalda ja Abdulaziz Al-Harti (keskel), Mihkel Kree (paremal viimane). Fotod: Jaan Kalda ja Stanislav Zavjalov

———–

* Suvine igapäevane päevatemperatuur 46 kraadi muudab kohalikud klassid lahjaks.

* Erinevalt Eesti turust on Saudi Araabias üks müüja spetsialiseerunud ühele kindlale kaubale.

* Kuigi saude võib näha ka euroopalikus riietuses, kannab suur osa neist kohalikku rahvariiet tawb’i.