Klassiruumi valgustus mõjutab õppeedukust
Õpilase õppeedukus sõltub muude tegurite hulgas ka klassi valgustusest, mis ei tohi väsitada silmi ning peab tagama, et kõik vajalik oleks hästi näha. Sisevalgustuse standard EVS-EN 12464-1:2011 annab selleks parimad juhised.
Klassi valgustuse projekteerimisel on mõistlik paigaldada valgustid nii, et neis asuvad lambid jääksid õpilaste suhtes vaatesuunas, kuna valgustites kasutatavad pimestuskaitsed ehk võred on määratud lampi silme eest varjama. Õpilase põhiline vaateväli jääb töölaua ja seisva õpetaja või tahvli vahele. Nägemisvälja jääb ka seda ümbritsev ala ülasuunas. Kui õpilane pilgu töövihikult tahvlile tõstab, ei tohi ükski lamp ega valgusti reflektor teda pimestada, sest see vähendab nähtavust. Nähtavuse langemisel aga langeb pikapeale ka õppeedukus. Projekteerijatel tuleb valgustusarvutuste käigus valida klassiruumis kontrollpunktid ning teha nende kohta räigusarvutus. Räigus on aisting, mida tekitavad liiga heledad alad. Kui vaatevälja jääb mõni katmata luminofoorlamp, võib valuaisting ületada valuläve isegi neli korda.
Energiasäästlik valgustus
Enamikus klassiruumides on ette nähtud valgustustase 300 luksi. Vahel toimuvad samas klassiruumis eri klasside erinevad ainetunnid, millest mõnes on nõutav valgustustase 500 luksi. Seetõttu võiks valgustus olla universaalne, et täita eri ülesandeid. Pole saladus, et koolidele eraldatud rahast valgustustingimuste parandamiseks enamasti ei jagu. Tõusvate elektrihindade juures tuleks kulutada pigem kallimale, kuid energiasäästlikumale valgustuspaigaldisele. See võimaldab valgel ajal osaliselt elektrienergiat säästa ja lühendada paigaldise tasuvusaega mõnele aastale. Samuti võib energiasäästlikke valgusteid paigaldada ruumi vähem. Oleks äärmiselt rumal valida kooli renoveerides energiat raiskav valgustuslahendus.
Ideaalne klassivalgustus on juhitavate valgustitega, mille valgustustase määratakse päevavalgus- ja kohalolekuanduritega. Kui klassis on valgust vähevõitu, tagavad töölaudadel konstantse valgustaseme juhitavad valgustid, mis töötavad puuduva valguse kompenseerimiseks vajalikul valgustasemel. Energiasäästliku valgustuse projekteerimiseks välja antud valgustusstandard näeb klassivalgustuses ette, et valgustus lülitatakse sisse käsitsi, kuna suurte akende tõttu ei ole lisavalgust alati vaja. Kui ruumist lahkudes ununeb valgustus välja lülitada, kustub see automaatselt viiteaja möödudes. Viiteajaks on klassides 15 minutit, kuid osal süsteemidel saab seda ka muuta. Lülitite abil või lisaväärtusena puldist saab valgustust maha keerata või välja lülitada, kui materjali vaadatakse näiteks videoprojektorilt.
Eri tundidesse sobib ise valgus
Osa valgustitega on võimalik valida ka valguse värvi, näiteks soojema kollase ja erksama valge vahel. Sellise lahenduse ehitasid Trilux ja Silman Elekter ühiselt Pärnu Vanalinna koolis mõni aasta tagasi. Muusikatunniks sobiva meeleolu loob kollane valgus. Matemaatikatunnis sobib valge valgus keskendumiseks paremini.
Valgustuse juhtimist on kasutatud rohkem Tallinnast kaugemal asuvates koolides. Näiteks Räpina aianduskoolis on valgustus juhitav mitte ainult klassides, vaid ka koridorides. Veel on valgustuse juhtimine välja ehitatud Türi põhikooli kolmes klassis, Järvamaa kutsehariduskeskuse Paide õppehoones, Viljandi gümnaasiumis ja kindlasti veel mitmes õppeasutuses. Sageli on koolides valgustuse juhtimine eksperimendi korras kasutusel ainult mõnes klassis. Kindlasti pakuvad nimetatud koolide kogemused huvi terves Eestis.
Vaata ka
• „Milline valgustus sobib lasteaeda?”, Tiiu Tamm, ÕpL 06.12