Tallinn kavatseb liita Liivalaia tänaval asuva Südalinna kooli ühisgümnaasiumiga, Mus­ta­mäe 37. keskkooli Arte gümnaasiumiga ning Juh­ken­tali gümnaasium Kesklinna vene gümnaasiumiga.

Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm märgib, et selline otsus on talle mõnevõrra ootamatu, sest seni on liigutud selles suunas, et tema koolist saaks põhikool, nagu need on Kalamajas, Rahumäel, Nõmmel, Kivimäel. Kümnendasse klassi Südalinna koolis eelmisel aastal enam õpilasi vastu ei võetud, küll aga suurendati vastuvõttu esimestesse klassidesse – ikka selleks, et arendada välja tugev põhikool. Gümnaasiumist lahutatud põhikoole soosib ka riiklik hariduspoliitika. Lapsevanemad on Südalinna kooli sellesuunalist arengut toetanud, samuti linn. Nüüd äkki on linn otsustanud vastupidist. Veiko Rohunurm lisab, et neile on varem tehtud ettepanek liituda Gustav Adolfi gümnaasiumiga, aga nad eelistasid arendada välja iseseisva põhikooli.

Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever selgitab, et koolide liitmine ei saa olla tema, vaid linnavalitsuse otsus. Aga kui selline otsus tehakse, siis tema soovib seda ellu viia parimal võimalikul moel. Pever näeb asja juures ka häid külgi: Tallinna koolivõrk vajab tõesti korrastamist. Seni on seda nagu valdade liitmistki pidevalt edasi lükatud.

Teiseks aitaks koolide liitmine lahendada õpilaskohtade probleemi – ülekoormatud koolist saaks viia õpilasi pooltühjade klassidega kooli. Küll aga ei rõõmusta Peverit asjaajamise viis: kuidagi on osatud tekitada mulje, nagu tahaks üks kool teise alla neelata, ehkki tegelikult korraldab linn koolivõrku ümber, et sellega õpilastele paremaid õppetingimusi luua. Eelkõige tuleb mõelda õpilastele, toonitab Pever.

Lähemal ajal saavad mõlema kooli juhid ja hoolekogud kokku, et asja põhjalikumalt arutada.