Selgusid parimad loodusteaduste tundjad

4. mail peeti Tartus loodusteaduste olümpiaadi lõppvooru, millest võttis osa 52 õpilast, kes piirkondlikelt võistlustelt finaali pääsesid. Lõppvoorus selgitati välja nii parimad eksperimenteerijad kui ka üldarvestuse võitjad, teatas Tartu ülikooli pressiesindaja. Üldarvestuses tunnistati parimaks Kaarel Hänni Tallinna prantsuse lütseumist.

Üldarvestuses võeti võrdse osakaaluga arvesse nii teoreetilises kui eksperimentaalses voorus saavutatud tulemusi.

Eksperimentaalvooru parimad olid Alex Savolainen Tartu Kivilinna gümnaasiumist, Airon Johannes Oravas Tallinna prantsuse lütseumist ja Kristiina Melissa Jõeäär Tallinna inglise kolledžist.

Kokkuvõttes võitis aga loodusteaduste olümpiaadi tänavu Kaarel Hänni Tallinna Prantsuse lütseumist. Teiseks tuli Airon Johannes Oravas ja kolmas oli Richard Luhtaru Miina Härma gümnaasiumist.

2014. aastal toimuvast loodusteaduste olümpiaadist võisid osa võtta õpilased, kes on sündinud 1999. aastal või hiljem. Olümpiaad toimus kahes voorus. 8. märtsil toimunud esimeses ehk piirkondlikus voorus pidid õpilased näitama oma teadmisi füüsikat, keemiat ja bioloogiat integreerivate ülesannete lahendamisel. Teine voor, mis oli ühtlasi ka lõppvoor, koosnes seevastu samade ainete eksperimentaalsete ülesannete lahendamisest.

Täielikud tulemustetabelid on leitavad loodusteaduste olümpiaadi kodulehelt.

Loodusteaduste olümpiaadi läbiviimist toetas haridus- ja teadusministeerium ning koordineeris TÜ teaduskool.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sadades pealinna klassides kõlab ka järgmisel aastal vene keel

Tulles vastu Tallinna koolide hoolekogude palvetele, lubas Tallinna linnavolikogu järgmisel õppeaastal jätkata venekeelset õppetööd 20…

3 minutit

Ukraina ja vene lapsi uurinud professor: eesti keelt oskamata peaks Eestis olema võimalikult ebamugav

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor Reili Argus…

10 minutit

Kobarkoolide kobarjuhtimisest

Kobarkoolide mõiste sai alguse Setumaalt, kus ühe juhtimise all on neli õppekohta – kool tegutseb kui kokkuhoidev kobar. Üha enam on Eestis…

5 minutit
Õpetajate Leht