Tehnikaülikooli arhitektuuriõpe astub pika sammu edasi

30. mai 2014 Raivo Juurak - 3 Kommentaari

TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituut avab 2015. aastal rahvusvahelise magistriõppekava, mille järgi õpivad tudengid arhitektuuri Eestis, Austrias, Sloveenias ja Portugalis. Lõpetajad saavad nii TTÜ kui ka Lissaboni ülikooli lõpudiplomi.

Tallinna tehnikaülikoolis toimus 22.–24. maini rahvusvaheline konverents „European Architecture Dialogue Tallinn 2014”, kus 18 riigi arhitektid ja õppejõud arutasid TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis loodavat rahvusvahelise magistriõppe programmi. Konverentsil osalesid Tallinna tehnikaülikooli, Innsbrucki tehnikaülikooli (Austria) ja Universidade Autonoma de Lisboa (Portugal) esindajad ning arhitektid ja õppejõud Saksamaalt, Hispaaniast, Iisraelist, Kreekast.

TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi direktor Irina Raud tutvustab Õpetajate Lehele kavandamisel olevat rahvusvahelist magistriõppekava lähemalt:

„Selle õppekava järgi õpitakse esimesel semestril Tallinnas TTÜ-s, aga kutsutakse õppejõude ka Soomest. Kevadsemestril on magistrantidel üks kuuenädalane õpikoda Innsbruckis, teine kuus nädalat Ljubljanas, kolmas Berliinis. Kolmandal semestril õpitakse põhiliselt Lissabonis, kuhu Portugali õppejõud kutsuvad kursusi läbi viima ka Hispaania ja Itaalia arhitekte. Neljandal semestril kirjutatakse magistritöö. Üliõpilane valib eelnevalt läbitu põhjal teema, mida ta tahab magistritöös põhjalikult uurida ja projekti viia. Üks magistritöö juhendaja on tal TTÜ-st, teise võib tudeng valida mõnest programmis osalevast ülikoolist. Selle rahvusvahelise õppekava läbija saab nii Tallinna tehnikaülikooli kui ka Lissaboni ülikooli lõpudiplomi.

Juunis valmivad selle magistriõppekava õppemoodulid. Lisaks TTÜ arhitektuuriinstituudile osalevad moodulite kokkupanekul ka TTÜ insenerialade inimesed, kes aitavad jälgida energiasäästu jms küsimusi, samuti osaleb linnasotsioloog Katrin Paadam. Sügiseks on õppekava valmis ja siis vaadatakse see koos partnerülikoolidega veel kord üle.

Viie ülikooli ühist magistriõppe programmi veab TTÜ. Loomulikult paneb see tehnikaülikoolile päris suure rahakohustuse, kuid TTÜ peab ettevõtmist vajalikuks. Üliõpilaste paremaks toetamiseks ühest ülikoolist teise liikumisel on kirjutatud ka projekt, millele loodetakse saada toetust.

Rahvusvahelises magistriõppe programmis on õppejõudude skaala oluliselt laiem kui nendel tudengitel, kes õpivad põhilise aja oma koduülikoolis. Lai skaala on vajalik, sest arhitektuur ei ole täppisteadus, kus saab olla ainult üks ja õige lähenemine, seepärast ongi väga oluline, et üliõpilased saaksid juba õppimise käigus eri vaatenurkadega tutvuda. Enam ei ole nii, et arhitekt töötab oma retsepti välja ja tegutseb siis igal pool maailmas selle järgi. Tänapäeval lähtutakse ruumi loomisel eelkõige sellest rahvast, traditsioonist ja kohast, kuhu ehitatakse. Sellepärast pakumegi üliõpilastele võimalust võimalikult erinevaid arhitektuuri õppejõude ära kuulata ja nende seisukohtade üle järele mõtelda, enne kui nad arhitektina tegutsema hakkavad.

Ma loodan, et see õppekava äratab üliõpilastes elavat huvi. Skandinaavias on umbes samasugune viie riigi ühine arhitektuuri magistriõppe programm. TTÜ-s väljatöötatava programmi puhul on geograafia aga laiem – kaasatud on nii Lõuna-, Kesk- kui ka Põhja-Euroopa. Sellisest programmist pole Euroopa arhitektuuriõppes varem kuulda olnud.”


3 arvamust teemale “Tehnikaülikooli arhitektuuriõpe astub pika sammu edasi”

  1. arhitekt ütleb:

    Üleeilsel (28.05) arhitektiõppe alasel esinduslikul ümarlaual Haridus- ja Teadusministeeriumis jäid paraku kõlama HTMi asekantsleri Indrek Reimandi sõnad, et TTÜ peaks rohkem tegelema nende erialade arendamisega, milles tema ajalooline tugevus seisneb. Kui TTÜ arhitektuuriõppe rahastamine on senini toimunud omavahendite arvel, siis HTM ei näe paraku võimalusi TTÜ arhitektuuriõppe täiendavaks rahastamiseks riigi poolt. Ka on TTÜ arhitektuuriõppel vaid ajutine kolmeaastane litsents, kuna EKKA rahvusvaheline hindamiskomisjon pidas TTÜ arhitektuuriõpet vaid osaliselt arhitektiõppe raamnõuetele vastavaks. Kuna arhitekti kutse on Euroopas rangelt reguleeritud nn “arhitekti direktiiviga”, millele hetkel vastab vaid EKA arhitektuuriõpe, siis TTÜ arhitektidiplomid väljaspool Eestit ei kehti. Ka ei ole tänastel TTÜ õppekava “Linnaehitus ja hoonete projekteerimine” lõpetajatel võimalik taotleda arhitekti kutset, kuna see õppekava on akrediteerimata ja Kutsekomisjon selle diplomi vastavust arhitekti diplomile ei tunnista. Seega huvitav olukord, kus TTÜ on oma üliõpilastele andnud välja hulga lubadusi, mille täitmist ta paraku garanteerida ei suuda. Tahaks väga loota, et kolme aasta pärast ei leia tänased TTÜ tudengid ennast olukorras, kus arhitektiõppe jätkumine satub tugeva küsimuse alla.

  2. arhitekt2 ütleb:

    Arhitektide Liit oma sõjas TTÜ arhitektuuriõppe vastu sõdib sisuliselt kõigi noorte arhitektide vastu, külvates arusaamatust ja vaenu. Loomeliit, kes väidetavalt seisab eriala arengu eest, loobib kaikaid kodaratesse kõigile, kes julgevad alternatiive ja turukonkurentsi pakkuda. Selline vastuseisu punnitamine on juba rohkem kui piinlik. Arhitektuuri õpetamine algas TTÜs väga kaua aega enne kui EKA üldse loodi, nii et TTÜ tõepoolest jätkab sealt, kus omal ajal viga tehti, ehk kui arhitektuuriõpe EKA turgutamiseks sinna üle viidi. See viga on nüüd parandatud, õppekavad on akrediteeritud, õpe toimib ning lõpetajad saavad arhitekti kutse, kõik vastuväited on selge vale. Alustava õppe akrediteering ei saa ollagi rohkem kui kolm aastat. Kolme aasta pärast jätkab TTÜ arhitektuur edukalt oma õppetööd ning siis juba ka laial rahvusvahelise magistritasemel juhtkoolina. Mis aga selleks ajaks on saanud EKA-st, kellel pole maja ega enam arvestatavaid õppejõude, kus ei ole doktorantuuri, ning koolil on kaelas määratud võlad, siia võiks nüüd küll panna kolm tõsist mõttepunkti, täpsemalt kolm küsimärki… ???

  3. arhitekt ütleb:

    Aitäh kommentaari eest, kuid Haridusministeeriumis toimunud nõupidamisel ütles ministeeriumi esindaja selgelt, et ministeerium ei rahasta ühtegi õppekava eraldi, ülikoolid on EV autonoomsed ja teevad ise otsuseid, milliseid õppekavasid nad rahastavad. TTÜ avatud arhitektuuri õppekava on akrediteeritud ja valitsuse otsusega on ülikoolil õigus välja anda arhitektuurimagistrikraadi. Arhitektuuri õppekava akredideeriti 2013 aastal, veel enne seda kui õppekava avati, uue õppekava avamisel antakse reeglina tähtajaline koolitusluba, mis kolme aasta möödudes uuendatakse. TTÜ arhitektuuri ja urbanistikainstituudi juhtimisel on käivitunud väga kvaliteetne arhitektiõppe,millest annavad tunnistust meie tudengite tööde tase ja saavutused rahvusvahelistel arhitektuurikoolide võistlustel.
    TTÜ arhitektuuri õppekava taset usaldatakse ja hinnatakse juba täna, mille tõestuseks on koostöölepingud Portugali ja Austria tehnikaülikoolidega 2015 avatava rahvusvahelise arhitektuuri magistriõppe avamiseks. Konkurents on edasiviiv ja seda ka arhitektuuri erialal, EKA-l pole põhjust muretsemiseks, TTÜ lõpetanud arhitektid on head partnerid ja kolleegid.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!