Ettepanekuid teaduse rahastamise korraldamiseks
Teaduse rahastamise töörühma ettepanekute järgi (vt ka ÕpL 16.01) vajab teaduse rahastamine uute olude ja eesmärkide arvestamiseks muutust. Kuid mida konkreetselt tuleks siis muuta?
Et ühiskond ja ettevõtlus saaksid maksimaalselt kätte selle, mida teadussüsteem võiks pakkuda, ning tehtavate T&A kulutuste efektiivsus suureneks, tuleks muuta teaduse kvaliteedi hindamise kriteeriume nii, et väheneks teadussiseste formaalsete kvaliteedikriteeriumide (artiklite, tsiteeringute, doktorantide, patentide arv jne) osakaal ja suureneks teadusväliste kvaliteedikriteeriumide (teadustöö mõju ühiskonna efektiivsusele, teadustöö mõju ekspordi kasvule jne) oma.
Kui muutuvad teadustöö hindamise kvaliteedikriteeriumid, siis muutuvad ka kvaliteedihinnangud teadustöödele. Kohalikule ühiskonnale ja tootmisele vajalikud teadustööd saavad kõrgema ning kohaliku elu ja tootmisega mitte seotud teadustööd madalama hinde. Vaid hindamiskriteeriume muutes saavutab sisulisi muutusi ning tehtavate T&A kulutuste efektiivsus paraneb, ilma et teaduse kõrge kvaliteet kannataks. Need kvaliteedikriteeriumid, mis on toonud meid praeguse olukorrani, enam edasi ei vii.
Et head ideed ellu rakendataks, tuleb need teaduse väliselt selgeks teha ja teadusteemadena teadusrühmadele välja jagada. Suvalisi ideid, mis on tekkinud elust irdunud teadlase peas, ei õnnestu tavaliselt ühiskonna ega tootmise huvides rakendada. EL ei jaota teadusraha ainult teadlase teadussiseste formaalsete kvaliteedikriteeriumide alusel, vaid eelkõige ühiskonnale ja tootmisele olulistele uurimisteemadele. Nende teemade väljaselgitamiseks nähakse enne H2020 rahastamist tõsist vaeva.
Eesti vajab häid töötajaid. Neid hoida ja juurde kutsuda on võimalik aga siis, kui meil on tootmispõhine ühiskond ja kõrgtehnoloogiline tootmine ning tehase tootearendusel baseeruv teadus ja haridus. Madaltehnoloogilise tootmisega tehase tootearenduseta teadmistepõhisesse ühiskonda, kusjuures madala palga peale, häid spetsialiste ei meelita.
Vaja on efektiivselt ära kasutada Eesti ja Euroopa Liidu loodud tipptasemel teaduse võimalused, sh koostööprojektide rahastamisel ja teadustaristu kasutuses. Kuna EL määrab enne teaduse rahastamist ära ühiskonnale ja tootmisele vajalikud rahastatavad teadusteemad, siis kasutabki EL efektiivselt ära TA tegevuse tulemused. Samal ajal Eesti teadusagentuur ei määra Eesti ühiskonnale ja toodet arendavale tööstusele vajalikke uurimisteemasid, ja nii ei ole võimalik rakendada TA tegevuse tulemusi ühiskonnale ja tootmisele efektiivselt. Teadlased saavad küll oma palga, kuid sellega asi ühiskonna jaoks piirdub.
Kuni teaduse väliselt jääb riigi rahastatava teadustöö uurimisteema määramata, kuni ei lepita kokku, mida teadustöö ühiskonnale ja tootmisele andma peaks, seni pole siseprobleemide käes vaevlevast, kinnisest ja majandusest isoleeritud Eesti teadusest ühiskonnale kasu.
Kui Eesti teadusagentuur näeks kohalike tööstuse erialaliitudega vaeva – nagu EL nägi H2020 eel – ja määraks nende abiga perspektiivsed erialased uurimisteemad, mis toetaksid tehaste tootearendust, siis tekiks loomulik koostöö kohalike ettevõtetega.
Välisrahastamine käib tavaliselt rahastaja uurimisteemal ega paku Eestis seega huvi kellelegi peale välistööd tegevate kohalike uurimisgrupi liikmete. Välisprojekti täitmise ajal on kohalikud teadlased seega kohalike TA tööde tegemisest välja lülitatud. Kui TA tööd tehakse kohalikke TA uurimisteemasid määratlemata ja ka välisteemadel, siis ei suurene ega vähene kohalike teadusasutuste ja teadusjuhtide vastutus Eesti ühiskonna ees.
Kommentaar all olevale kirjale: RMK teadusnõukogu ootab prioriteetsete uurimisteemade ettepanekuid
Kasumiga majandav RMK tundub huvi tundvat uutele teadusuurimustele sisendi andmisest. RMK inimesed ilmselt teavad, et kui taimeid maha ei istuta, siis pole tulemusena metsa loota. Nende jaoks on koriluse etapp juba möödas.
RMK meelest saab teadusuurimuse soovitud väljundile mõeldes püstita teadusuurimuse sisendisse temaatilise ülesande, mis on teadusest väljaspoolt saabunud. Küllaltki loogiline ootus.
Kui saaks teadusvälised asutused, näiteks tööstuse erialaliidud püstitada TA uurimisteemasid, oleks see suur samm TA tegevuse riikliku rahastamise efektiivsuse tõstmiseks. Lõpeks “koriluse” domineerimine TA tegevuses.
Millal saaks Eesti ettevõtetele ja tööstuse erialaliitudele saata analoogse kirja, kus RMK asemel on Eesti Teadusagentuur küsimas teadusteemasid ja EAS küsimas arendustegevuse ja tootearenduse teemasid, mida toetada?
Kommenteeritav RMK kiri:
RMK teadusnõukogu ootab prioriteetsete uurimisteemade ettepanekuid
Kuni 30. jaanuarini saab RMK teadusnõukogule teha ettepanekuid metsanduse ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte puudutavate teemade kohta, mida oleks Eestis tarvis uurida. Uus rakendusuuringute taotlusvoor kuulutatakse välja veebruari keskel ning selleks ajaks kinnitab RMK teadusnõukogu ka prioriteetsete uurimisteemade loetelu….
Hetkel on teadlastest ja erialaekspertidest koosnev RMK teadusnõukogu paika pannud üheksa teemavaldkonda, mille täpsemaks uurimiseks veebruaris avatavas taotlusvoorus ideid oodatakse. Nendeks on energiapuidu efektiivsem kasutamine, metsade häiringurežiim, lehtpuupuistute tootlikkus ja elurikkus, valik- ja kujundusraiete võimalused Eestis, metsakasvatuslike tegevuste efektiivsuse hindamine, kaitstavate alade ökoloogiline funktsionaalsus, puistu pikaajalised kasvutrendid, puidu potentsiaal keemia-, farmaatsia- ja toiduainetööstuses ning kliimamuutuste ja majandamise mõju Eesti metsade süsinikuringele……
RMK alustas sihipärase teadustegevuse toetamisega aastal 2008. Tänaseks on rahastatud 11 rakendusuuringut kogusummas 1,1 miljonit eurot.
Eesti teaduses on praegu rahastamine, mitte teemapõhine, vaid n.ö. “kvaliteedipõhine” ja “kvaliteeti” ei määra, mitte Eesti riigile(tootmisele) vajalikud TA temaatilised ülesanded, vaid teadlase artikli kirjutamise kvaliteet.
Eesti teaduses on Eestile vajaliku ja Teadusagentuuri poolt rahastatava TA teema määramine niivõrd erakordne, et selle teema määramiseks on vaja TAN-i soovitust ja valitsuskabineti otsust( näiteks 15.dets.2014 kabineti otsus personaalravimite alase temaatilise TA tegevuse rahastamise kohta).
Riigi teadusraha osakaalu riigieelarves on mõtet sel juhul suurendada, kui peamine osa, ütleme 90% teadusrahast, läheb ühiskonna ja tootearenduse poolt teaduse ette pandud teadusväliste teemade lahendamiseks. Kui riigi rahastatavad teadusteemad pole kohaliku eluga seotud, siis võib teadusraha osakaalu riigieelarves tõsta praeguse 1% pealt 100% peale ja veel juurdegi laenata, ühiskonna efektiivsust ja tootmise kaudu ekspordijõukust see raha ei saa suurendada, vaid lasub kulukoormana mitteteadlastest enamuse õlule.
Teadlased aga saavad jätkata mõnda aega oma riiklikult rahastatava teadusteemalise hobitegevusega suvalisel meelisteemal.
See, millise innuga on Eesti teadlased valmis tegema sellitööd konsortsiumis EL-i raamprogrammis, kus uurimisraha ei jagata teadusteemat kaasa andmata, näitab, et erinevalt Eesti teadusfunktsionäridest, on Eesti teadlased ise valmis tegema uurimistööd rahastaja poolt ette antud teemal.