Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil 65 poolthäälega heaks täiskasvanute koolituse seaduse, millega kaasajastatakse ja täiendatakse täiskasvanute koolituse regulatsiooni.

Olulisema muudatusena jäetakse tegevusloa taotlemise kohustus ainult sellisele koolitusasutusele, kes viib läbi koolitust, millele on seatud kõrgendatud nõuded ning  oluline tagada nõuetele vastavus, näiteks autokoolid, turvatöötajate õpe jms, teatas riigikogu pressitalitus.

Kui koolitusasutus soovib korraldada täienduskoolitust, kus koolitatavatele laienevad riigipoolsed soodustused nagu koolituskuludelt tulumaksu tagastamine, tuleb esitada täienduskoolituse korraldamiseks majandustegevusteade.

Seaduses täpsustatakse ka õppepuhkuse andmise reegleid, mille kohaselt tuleb puhkuste ajakavasse kandmata õppepuhkuse taotlus tööandjale esitada vähemalt 14 kalendripäeva ette, lisades õppepuhkuse taotlusele õppeasutuse teatis õppimise kohta. Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses osalemiseks saab taotleda tasustatud õppepuhkust.

Mitu muudatust puudutavad nõudeid eesti keele kursuste pakkujatele ning keeleinspektsiooni järelevalveõigust eesti keele kursuste kvaliteedi üle.

Seaduse muudatusega antakse õppelaenu võtmise võimalus lisaks kõrgharidusõppes täiskoormusega õppijatele ka osakoormusega õppijatele.

Seadus jõustub 2015. aasta 1. juulist. Eesti keele kursusi pakkuvate koolitajate tegevusloa nõue jõustub alates 2016. aasta 30. juunist, kuna praegune keelekursusi pakkuvate isikute ring on väga erinev ning ühtlustatud nõude jõustumiseks on vajalik piisav üleminekuaeg.