Kes tuleb ja jääb lapsi õpetama 424 euro eest?

4. sept. 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - 1 Kommentaar

Veel enne suurt suve andsid lasteaednikud riigikogule üle 27 220 allkirjaga pöördumise „Lasteaiaõpetajale õpetaja palk”, mida riigikogu kultuurikomisjon sügisistungjärgul arutama asub. Õpetajate Leht uuris, mida eri erakondade esindajad arvavad lasteaednike praegusest palgast ning ettepanekust kehtestada lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega sarnaselt riiklik palga alammäär.

Lasteaiaõpetaja palgavaesus tundub olevat üks neid harvu teemasid, mis eri erakondade liikmed ühe mütsi alla toob. Vastanud on üksmeelsed – lasteaiaõpetajad väärivad oma koolis töötavate kolleegidega võrdset kohtlemist ning see, et lasteaednike palgad omavalitsuseti mitu korda erinevad, „ei ole miski asi”, kui tsiteerida sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi. Ebavõrdse olukorra lahendamiseks pakutakse mitmeid võimalusi, näiteks viimase lasteaia-aasta kohustuslikuks muutmist, mis tähendaks ka riigi rahastamist.

Mailis Reps (Keskerakond):

Lasteaiaõpetajate arvestamine õpetajatena on vana võla tasumine

Olen endiselt seisukohal, et lasteaiaõpetajate palga alammäärade kehtestamine ja rakendamine kooliõpetajatega võrdsel tasemel on väga vajalik. Esiteks, praegu on lasteaiaõpetajate palk kohati alla kuuesaja euro brutos ning kõigub maakonniti ja kohalike omavalitsuste kaupa liiga palju. Teiseks on lasteaiaõpetajate arvestamine õpetajatena võlg aastate eest tehtud otsuste valguses. Viimane aeg on ebavõrdsus kaotada. Kolmandaks on lasteaiaõpetajate töö väga vajalik ning järelkasvu puudus annab kohati valusalt tunda. Kaadri voolavus on normiks saanud.

Lahendus 1: kehtestada lasteaiaõpetajate puhul kooliõpetajatega sarnane mudel, kus riik maksab palgad. Siis peab riik ka kogu palgafondi eraldistena eraldama.

Lahendus 2: palkade osa jääb kohalikele omavalitsustele, kuid riik annab juurde 20% palgavahe ning kehtestab kokkuleppeliselt sama summa mis kooliõpetajate palga alammäärade puhul.

Lahendus 3: raha eraldatakse omavalitsustele, kes tõstavad volikogude tasandil lasteaiaõpetajate palgad võrdseks kooliõpetajate omadega.

Lahendusi on seega mitu, vaja on tahtmist.

Heljo Pikhof

Heljo Pikhof

Heljo Pikhof (SDE):
Kõige lihtsam on väita, et riigil ei ole raha aidata kohalikke omavalitsusi palkade maksmisel

Sotsiaaldemokraadid peavad lasteaednike nõudmisi põhimõtteliselt õigeks. Ei ole see ju miski asi, et omavalitsuseti on lasteaiaõpetajate palkades pea kolmekordne vahe.

Kuidas saada haritud ja tarmukas lasteaiaõpetaja väikesesse valda tööle ja/või teda seal hoida, kui ta töötasu on kõigest 424 eurot kuus!? Oma kutsele igavesti truud lasteaednikud pole aga paraku ise igavesed. Seega on küsimusel ka regionaal­poliitiline mõõde.

Teiseks, lasteaiaõpetajad teevad samasugust tööd nagu kooliõpetajad, neilegi on kehtestatud riiklikud kvalifikatsiooninõuded ja nad töötavad riiklike õppekavade alusel. Lasteaias ei panusta õpetaja lapse harimisse mitte vähem tööaega kui õpetaja koolis. Seega väärivad lasteaiaõpetajad oma koolis töötavate kolleegidega võrdset kohtlemist.

Korralik alusharidus annab tugeva põhja inimese haridus- ja tööteele. Metoodiliselt koolitatud ja lapsi armastava lasteaiaõpetaja käe all omandavad lapsed mitte üksnes tähed ja numbrid, vaid ka väärtushinnangud ja sotsiaalsed oskused.

Et inimese vaimse arengu kõige tormilisem aeg on esimesed kuus eluaastat, käsitab enamik vana demokraatiaga Euroopa riike alusharidust tervikliku haridussüsteemi lahutamatu osana. Ka meil tuleks võtta suund viimase lasteaia-aasta muutmisele kohustuslikuks. See tähendaks ka riigi rahastamist.

Praegune aeg on võimalikest muudatustest laetud, palju on lahtisi otsi. Sotsiaaldemokraatide üks ettepanekuid valitsusliidu partneritele on näiteks suurendada kohalike omavalitsuste iseseisvust ja tulubaasi, aga ka kooliõpetajate palka. Paraku ei saa kõike kohe ja korraga. Mis on meile praegu jõukohane? Kõige lihtsam on väita, et riigil ei ole raha aidata kohalikke omavalitsusi palkade maksmisel. Leian, et tuleb pingutada ja üritada see raha leida.

 

Laine Randjärv

Laine Randjärv

Laine Randjärv (Reformi­erakond):

Koolide ja lasteaedade õpetajate palkade võrdluses ei saa lähtuda, et üks töö on tähtsam kui teine

Kultuurikomisjon arutab lasteaednike pöördumist riigikogu sügis­istungjärgu alguses.

Teema on tõsine, mistõttu tuleb ära kuulata nii lasteaiaõpetajad, omavalitsused kui ka haridusministeerium. Kahtlemata tuleb lasteaiaõpetajaid ja lasteaedu tervikuna rohkem väärtustada, kuna lapse arengu seisukohast on lasteaias toimuval väga oluline koht. Tagada tuleb nõuded ja nende täitmine ning lapse sujuv üleminek lasteaiast kooli. Koolide ja lasteaedade õpetajate palkade võrdluses ei saa aga lähtuda, et üks töö on tähtsam kui teine. Mõlemad on tähtsad ja vajavad väärtustamist. Lähtepunktiks tuleb võtta õpetajatele esitatud nõuded ja konkreetsed tööülesanded.

Küsimus on ka, mil määral riik sekkub omavalitsuste autonoomiasse. Lasteaednike palkade võrdlus näitab, et omavalitsused suhtuvad lasteaedade olulisusse väga erinevalt. Teisalt on see seotud ka omavalitsuste suutlikkusega lasteaedu ülal pidada. Samuti tugineb lasteaedade rahastamine koolidest erinevatele alustele.

Tegemist on olnud omavalitsuse ülesandega, mille täitmisse kaasatakse perede raha. Riigil on olnud siin eelkõige nõuete kehtestamise ja järelevalve ülesanne. Kas ja kuivõrd peaks riik praegusest rohkem lasteaedade tegevusse sekkuma, et kujunenud olukorda parandada, on ka omavalitsuste rahastamise üldisem teema. Lahendusi on siin mitu. Omavalitsuse autonoomia seisukohast on oluline, et omavalitsus täidaks oma ülesandeid kohusetundlikult ja mõtleks õpetajate motiveerimise peale laiemalt. Kui omavalitsused seda ei tee, ei pruugi nad õpetajate puudusel mingil ajal enam suuta peredele lasteaiateenust pakkuda.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kes tuleb ja jääb lapsi õpetama 424 euro eest?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Poliitikud-ametnikud ei huvitu üldse arengupsühholoogiast, mille järgi ju lapse arukusele pannakse alus enne kooli. 21.sajandi algul ilmnesid Eestis ses osas esmakordselt tagasikäigu märgid. Seepärast tegime 2007 eelfoorumi käigus lihtsad ettepanekud HTM-le olukorra parandamiseks ja alushariduse tähtsustamiseks. ETTEPANEKUD on avaldatud minu raamatu MURE EESTI KOOLI PÄRAST (mis aga suurtes kettides müügilt ära korjati!). Poliitikuid teadus kahjuks ei huvita – nemad ju ise targad (lähtutakse võimust-kommertsist) ja kõik liigub isevoolu teed…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!