Tartu Hansa kooli ühes tiivas õpivad lapsed nüüd avatud ruumis. Sügisvaheajal toimuval Tartu haridusfestivalil saavad huvilised avatud õpperuumi oma silmaga näha ja kuulda õpetajate esimesi muljeid. Oma kogemusi jagavad ka Islandi kolleegid.

Äsja ülikooli lõpetanud klassiõpetajal Triin Ojastel vedas: ta saabus Tartu Hansa kooli tööle just siis, kui maja neljanda korruse üks tiib oli saanud uue näo. Kiviseinte asemel on tahvlitena toimivad lükandseinad, põrandal pehme vaip, moodulmööbel kiirelt ringi tõstetav, rääkimata moodsaimatest IT-vahenditest.

„Me pole ühes ruumis kinni, saame mitme klassiga koos töötada ja rühmatöid teha,” kiidab Ojaste. „Siin ei võta pinkide ümbersättimine aega. Saame vaiba või tumbade peal kiiresti ringi istuda ja tööga alustada.”

„Laps saab ise kohta valida. Nad hakkavad juba harjuma, et uksed on lahti ja kõrval tehakse midagi muud,” lisab kolleeg Diana Annast.

Direktor Liina Karolin-Salu suurim ootus avatud õpperuumile oli, et õpetajate koostöö muutub sisuliseks. Näiteks paaris õpetamise tundides, mida kasutatakse 4. klassi matemaatikas, on kahe klassi lapsed ühisel alal. Tunni juhtimine käib käest kätte, üks on juht- ja teine abiõpetaja. 5. ja 6. klassis on terve lend korraga maja uues tiivas, ka seal tehakse koostööd. Avatud õpperuumis õpetab päeva jooksul kümme õpetajat, seal toimuvad loodus­ainete ja matemaatikatunnid. Teistes tundides käivad klassid mujal.

Annast ja Ojaste valmistavad pärast tunde koos järgmist päeva ette, otsivad eri tasemete jaoks ülesandeid-mänge.

„Kui kell kuus koju läheme, siis vahetame veel kirju ja vaatame kell kümmegi postkasti,” muhelevad nad. „Lastel on vau-efekt. Keskkond soosib rühmatööd.”

Kuigi tundi ei piira neljast küljest klassiseinad, pole distsipliiniga muret. Ühes tunnis saatis õpetaja ühe lapse järele mõtlema. Kui too hakkas üle diivanite jooksma, sekkusid kohe teised õpetajad, kes seda kõrvalt nägid.

Kooliaasta eel arutasid Hansa kooli õpetajad koos TÜ teadlastega, kuidas uutmoodi ruumis õpetada, ja käisid ka Islandil vaatamas.

Suureneb õpilase vastutus

„Islandi koolid on uhked, et töö käib terves koolis avatud ruumis. Meil on, kuhu jõuda,” on Annast vaimustuses. „Teeme juba koos õpilastega plaane uueks nädalaks, jagame ülesandeid. Õpilasel on varasemast palju suurem vastutus.”

Praegu lastakse õpilasel ise endale ruumis koht valida – kes tahab, võib õppida ka pikutades. Siht on jõuda nii kaugele, et laps ise valib, mis järjekorras ülesandeid teeb, kust abi küsib jne.

„Korraga ei saa nii suurt vastutust anda, vaid järgemööda. Nad alles õpivad uues ruumis toime tulema,” sõnab direktor. „Suuremad õpilased käivad ja õhkavad – miks nende ajal midagi sellist ei olnud.”

Üks õpetaja ütles direktorile, et on nüüd lausa sillas nii ruumist kui ka paaris töötamise võimalusest.

„Meie eesmärk oli katsetada, kuidas saaks vanas majas ilma juurdeehituseta ära kaotada pimedad nurgatagused ja võtta koridorid õppetööalana kasutusele,” lausub Tartu linnavalitsuse haridusosakonna jurist Kairit Peekman, projekti TULUKE („Tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis”) eestvedaja. Hansa kooli üks tiib kujundatigi avatud õpperuumiks TULUKE-se raames. Tartu linnavalitsuse algatatud projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.

„Tegime julge sammu ja sellest on palju kasu. Teised koolid saavad vaatamas käia, enne kui Tartus ja mujal Eestis koolimaju renoveerima hakatakse,” ütleb Peekman.

Algul oli raske projekteerijatele oma ootusi selgeks teha. Ollakse ju harjunud klassikalise õpperuumiga, kus on tahvel ja pingiread.

„Eesmärk oli luua ruumiga võimalused sisuliseks koostööks,” märgib haridusosakonna põhihariduse peaspetsialist Katrin Ohakas. „Õpitakse rühmas, õpilased õpetavad ka kaaslasi. Ei ole nii, et õpetaja seisab tahvli ees ja kõik õpivad ühtlases tempos ühte ja sama.”

Kui veel varakevadistel koosolekutel avaldas osa õpetajaid avatud ruumi suhtes kahtlusi, siis praegu on nad õnnelikud.

„Ruum ja sisustus muudab lapsed vabaks, nad vestlevad omavahel ja on aine sees,” ütleb Ohakas. „See erineb tänasest koolist palju. Oleme õpperuumi varustanud ka tipptehnoloogiaga.”

Sunnib õpetajat muutuma

Tartlased tänavad HITSA-t, kes neid seejuures nõustas, aga ka TÜ haridus­uuenduskeskust, kes on olnud õpetajaile toeks, ning TÜ loodusteadusliku hariduse keskust, kes viib läbi uuringuid.

„Ka täiskasvanuile on väsitav istuda pikalt ühel kohal. Miks peaksid lapsed seda päev otsa tegema? Normaalne, et teeme teistsuguse keskkonna,” ütleb Peekman. „See ei pruugi otsekohe midagi paremaks muuta. Kui õpitulemusi hinnata ainult faktiteadmistena kirjalikul eksamil, võib avatud õppekeskkond sellistes tulemustes anda esialgu tagasilöögi. Aga kui tahame, et õpilased oleks motiveeritumad, seostada õpitut tegeliku eluga, arendada koostööoskusi ja arusaama ümbritsevast maailmast, siis arvan, et selline keskkond on tulemuslikum. Ruum loob võimalusi ja sunnib õpetajat muutma seda, mida ta on päevast päeva teinud.”

Aga oma silm on kuningas. Hansa kool kutsub 20.–22. oktoobrini vältaval Tartu haridusfestivalil kõiki haridushuvilisi endale külla.

Festivali kava vaata www.haridusfestival.tartu.ee.

Sirje Pärismaa