Norra LP-mudel ajab Eestis juuri

18. märts 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Norra külalised Tartu Variku koolis. Foto: Sirje Pärismaa

Kui Norra hariduseksperdid Janne Stoen ja Hanna Jahnsen 2. märtsi pärastlõunal Tartu Variku kooli jõudsid, olid õpetajail juba võileivad valmis ja kohv kannudes ootamas. Siiski mitte külaliste saabumise puhul – algamas oli järjekordne LP-rühma koosolek.

Õpetajad on LP-koos­olekud endale õdusaks teinud, täheldasid norrakad kiitvalt. Nädala jooksul tegid Stoen ja Jahnsen tiiru peale Tartu, Viljandi, Puhja ja Pärnu koolidele-lasteaedadele, kus klassitoas tekkinud probleemidele otsitakse lahendust rühma­aruteludes. Teaduspõhise LP-mudeli (Learning environment and pedagogical analysis) – tõhusa abivahendi koolikultuuri parandamiseks ja senisest süsteemsemaks lähenemiseks tekkinud probleemidele – on kasutusele võtnud kümme kooli ja kolm lasteaeda.

LP-mudelit rakendatakse Tartu linnavalitsuse algatatud projekti „Tõenduspõhine uus lähenemine − uus koolikultuur Eestis” (TULUKE) raames. Projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.

Stoen ja Jahnsen ongi olnud meie koolirahva ühed peamised koolitajad nii Eestis kui ka Norras. Äsjane visiit toimus kuu aega enne TULUKESE projekti lõpukonverentsi.

Norra hariduseksperdid vastasid ka Õpetajate Lehe küsimustele.

Millised on muljed koolidest-lasteaedadest, kus kasutatakse LP-mudelit?

Muljed on väga head. On märkimisväärne, et nii õpetajad kui ka direktorid on töösse kaasatud.

Kas Norra ja meie rühmades arutletav problemaatika erineb?

Juhtumid on väga sarnased. Erineb vaid see, kuidas kuskil juhtumit lahendada tahetakse.

Projekt saab peagi läbi. Kas olete kindlad, et töö jätkub?

Tartu pluss on, et koolipidaja – linnavalitsus – on kaasatud protsessi selle vedurina. Õpetajate ja direktoritega kohtudes on näha, et projekt jätkub, sest iga tasand teeb mudeliga tööd ja tahab seda rakendada.

Kuidas on meie õpetajad teooria omandanud?

Rühmad, mida meie oleme külastanud, on omandanud LP-mudeli teoorias ja ka nende rühmatöös see toimib. Aga konsultantidelt ja koostöövõrgustiku juhtgruppidelt soovitakse siiski veel abi saada.

Kui suurt kandepinda näete LP-mudelile kogu Eestis?

Mudeli tulevik sõltub eelkõige õpetajaist, kes sellega töötavad, kooli juhtkonnast ja ka omavalitsusest. Mudel on õpetajale töövahend, mis aitab tal olulisel määral analüüsida oma tööd. Kriitiline faktor on, kuidas mudel praktikas töötab. Tema nimetus viitab teoreetilisele taustale. Senimaani on mudel kasutust leidnud väga praktilisel ja ladusal moel.

Tartu õpetajail oli hea stardipunkt. Kuid mudeli sissetöötamiseks võib kuluda 5–10 aastat, et õpetajate hoiak muutuks. Mida enam nad sellega tegelevad, seda enam nad sisse elavad.

Vestlustes õpetajatega on kõlama jäänud, et eeskätt noortel õpetajatel on mudelist palju abi. Vanemad õpetajad on väljendanud ka vastuseisu.

Kõik sõltub koolist – kas seal on tulevikuvisioon, mille suunas liikuda, või on lihtsalt koolidirektor soovitanud mudeliga liituda. Uurimistööd siiski näitavad, et pole erinevust mudeli kasutamisel meeste-naiste vahel, eri vanusegruppides. Põhiline on koolikultuur: kas see toetab selle mudeli kasutuselevõttu või mitte.

Kui paljud Norra koolid on loobunud mudeli kasutamisest?

Norras on koole, kes on mudeli kasutamisest loobunud. Meil pole andmeid, miks. Ilmselt seetõttu, et riigi tasandil on palju projekte ja uued tulevad peale. On ka koole, kes jätavad asja katki, kuid võtavad siis mudeli taas kasutusele.

Meile pole oluline, et oleksid LP-koolid, vaid et koolides jaguks LP-suhtumisega inimesi – et kolleeg suhtleks kolleegiga ja abistaks teda –, kes üritaksid teooria ja kolleegide abiga elu koolis paremaks teha. See on koostegevus selle nimel, et lapsel oleks koolis hea.

LP-mudelit tuntakse kui Norra mudelit. Meil arvatakse vahel, et teistes riikides väljatöötatud asjad ei sobi meile. Mida teie arvate praktikate üksteiselt ülevõtmisest?

Koolide ja lasteaedade külastuse põhjal ei saa väita, et Norra projekti ei saaks Eestile kohandada. Õpetajad lahendavad oma väljakutseid. LP-mudel annab toetava struktuuri aruteluks. Ei ole antud täpseid juhtnööre, mida teha, pigem soovitus näha asju kontekstis. Seepärast ongi mudel universaalne. Olukordi vaadatakse eri nurga alt. Juhtsõna on suhtlemine. Suhted võivad riigiti erineda, aga olemas on need igal pool.

Eestis on avaldatud arvamust, et õpikogukonnad saavad tekkida vaba tahte põhiselt, kuid LP-mudeli puhul on tegevus struktureeritud. Kuidas teie sellele lähenemisele vaatate?

Toimiva mudeli jaoks on vaja mõlemat. Allpool, õpetajatel on vaja initsiatiivi ja struktuuri, mille annab juhtkond, kes gruppe organiseerib. Õpetajad omakorda leiavad juhtumi, kirjeldavad probleemi ja viise, kuidas sellega tegelda, üksteist toetada. Probleemi lahendamine on nende kätes.

Kui pole struktuuri, jäävadki õpetajad rääkima ja probleemide üle arutlema. Struktuur loob tegutsemiseks keskkonna.


TULUKESE PROJEKTI LÕPUKONVERENTS

21. aprillil toimub Tartus TULUKESE projekti lõpukonverents. Kohale tuleb mitmeid välis­esinejaid: Jane Murray Suur­britanniast, Markku Lang Oulust ja projekti Norra ­partnerid. Teemaplokkides käsitletakse uuringutulemusi ja kogemusi, mis on saadud LP-mudeli rakendamise, avatud õpperuumi väljaehitamise ja selles õppetöö korraldamisega ning kogukonnakoolide tegevuse läbiviimisega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!