Tippjuhid propageerivad koolides reaalaineid

9. MÄRTSIL SAI PIRITA MAJANDUS­GÜMNAASIUMIS AVALÖÖGI PROGRAMM „REAALAINETEGA EDUKAKS”. KOHAL OLID IT-FIRMADE TIPPJUHID, KES ANDSID KA KÕIGIS KLASSIDES TUNDE.

Rain Laane Microsoft Estoniast märkis, et koolides on vägagi vaja infotehnoloogiat propageerida, sest juba praegu on nõudlus kvalifitseeritud IT-spetsialistide järele ettevõtetes suurem, kui kõrgkoolid suudavad neid ette valmistada. Praxise uuringu andmetel on Eestis aastaks 2020 puudu kuni 8000 IKT-pädevusega töötajat.

Rain Laane toonitas oma 11. klassi tunnis, et IT-valdkond eeldab eelkõige head intuitsiooni. Näiteks laskis ta õpilastel ette kujutada, et tavalise kooligloobuse ümber on ekvaatori kohal pingule tõmmatud nöör, seejärel tehakse see meetri võrra pikemaks. Õpilased pidid ilma arvutamata ütlema, kas meetri võrra pikema nööri puhul mahub vihik nööri ja gloobuse vahele. Aga kui nöör ümber päris maakera tõmmata ja seejärel meetri võrra pikemaks teha? Kas siis mahuks vihik nööri ja maakera vahele? Kui aga maakera oleks täpp, mille ümbermõõt on null ja sellele nullile lisataks üks meeter nööri? Pärast taolisi ülesandeid uuris Rain Laane, kui paljudele need meeldisid ja kes neist kavatseb minna reaalaineid ja IT-d õppima.

Raido Orumets Baltic Computer Systemsist märkis, et on varemgi koolides käinud ja rääkinud õpilastele peamiselt interneti turvalisusest. Ta on selgitanud, kuidas internetis oma e-identiteeti niimoodi üles ehitada, et see tuleks kasuks nii ülikooli astudes kui ka tööle minnes. Algklassilapsi on ta aga hoiatanud online-mängude, näiteks kroutopia eest, kus lööb kaasa ka „kurje täiskasvanuid”, kes küsivad lastelt nende kodust aadressi, tahavad kokku saada jne. Nagu tänaval ei tohi võõra inimesega rääkida või kaasa minna, nii ei tohi seda ka internetis, on Raido Orumetsa sõnum. Ja telefonil olgu parool.

Peale eelmainitud IT-spetsialistide astusid Pirita koolis reaalainete propageerijatena klassi ette Agnes Roos Eesti Energiast, Tarmo Kiivit Helmesest, Heiti Mering ja Anneli Heinsoo Tieto Estoniast, Aho Augasmägi Codeborne’ist, Doris Põld ja Ralf-Martin Soe ITL-ist, Mart Einpalu Levirast, Tiit Paananen Pipedrive’ist, Urmas Ruuto Ericssonist ja Arne Kaasik Columbus Eestist.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Õpetajate Leht 31. märtsil

Sõjapõgenikest ukrainlaste ja Eestis sündinud venekeelsete laste eesti keele oskus on võrdne

Tallinna ülikooli eestvedamisel tehtud uuringust selgus, et lasteaiad muukeelsetele lastele…

5 minutit

Miks läheb lasteaiaõpetaja kooli tööle?

„Tulen rõõmsalt koju ja tunnen, nagu oleks tiivad seljas,“ ütleb Karin, kes hiljuti siirdus lasteaiast kooli tööle. Kas…

11 minutit

Lasteaiajuhi uus väljakutse

Kadrina Sipsiku lasteaia direktor Anu Faelmann-Klaus valmistub karjääripöördeks ja on esimese väikese sammu juba astunud.  Anu Faelmann-Klaus on lasteaias töötanud 32 aastat….

3 minutit
Õpetajate Leht