14. ja 15. septembril viisid RMK toredad retkejuhid Liina, Lisete ja Epp 1.–4. klassi õpilastele läbi õuesõppepäeva puhmaste ja samblike teemal. Puhmaid ja samblikke uuriti kooli pargialal kolmes keskuses.

Esimeses keskuses said õpilased teada, et metsas jaotatakse kõik taimed kõrguse järgi rinneteks. Kõige kõrgem on puurinne ja kõige madalam samblikurinne ning nende vahele jäävad põõsarinne, puhmarinne ja rohurinne.

Õpilased said teada, miks kutsutakse puhmaid just kääbuspõõsasteks. Üheskoos uuriti puhmaid: mustikat, sinikat, kanarbikku ja pohla.

Saadi teada, et taime eestikeelne nimetus mustikas tuleb marjade värvist, samuti sellest, et küpsed marjad purunevad kergesti ning määrivad käsi ja nägu. Kuivatatud marjad on kasutusel rahvameditsiinis mao- ja soolehaiguste ning kõhulahtisuse puhul.

Omavahel võrreldi mustikat ja sinikat – toodi välja nende erinevused. Esiteks on sinika marjad sinisemad kui mustika omad. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, aga mustikataimed ei küüni põlvenigi.

Saime teada, et kanarbik on laialt tuntud meetaim ja annab tumedat, veidi mõrkja maitsega mett ning pohlade marjad on väga väärtuslikud, sest sisaldavad inimesele soodsas vahekorras suhkruid ja happeid.

Teises keskuses õppisime samblikke. Nüüd teame, missugused samblikuliigid kasvavad meie kooli puutüvedel. Need olid hallsamblik, seinakorp ning jahusamblik.

Juhendajad näitasid ka habesamblikku, mis meie kooli puudel ei kasvanud, sest tema vajab kasvamiseks väga puhast õhku.

Kolmandas keskuses viidi läbi puhmaste ja samblike teemaline mäng.

Oli väga huvitav ja õpetlik õuesõppetund puhmastest ja samblikest.