Õppevaraturul pilt selgemaks

Loodetavasti muudavad digiõpikud ranitsad kergemaks. Karikatuurivõistluse „Mida naerad, koolijüts?” osaleja Carol Ranna töö teemal „Vaata kooli” (Tartu loodusmaja kunstiring, juhendaja Kiira Kahro).

Õppevarast ülevaate loomise siht on eristada sõkaldest terad õppematerjalide kirevas ja segasevõitu maailmas.

Tänavu suvel jõudis aineühenduste ja kirjastusteni ülevaade õppevarast, mille olid sihtasutuse Innove tellimusel kevadel koostanud 37 kogenud õpetajast eksperti. Siht oli luua pilt õppekava kaetusest kvaliteetse õppevaraga, leida lüngad (kus õppevara puudub, on ebakvaliteetne või vananenud), puudujäägid ja arengukohad, aga osutada ka materjalidele, mida on otstarbekas arendada digilahenduste abil.

Vaatluse alla võeti nii paberväljaanded (õpikud, ülesannete komplektid, tööraamatud jm) kui ka digitaalselt kasutatavad materjalid (e-õpikud ja ülesanded, veebikeskkonnad, videod, simulatsioonid jm).

Ülevaade hõlmas kõiki ainevaldkondi põhikoolis ja gümnaasiumis. Eksperdid täitsid Exceli tabeleid, kus tuli fikseerida hulk õppematerjali iseloomustavaid andmeid. Näiteks mis kujul on materjal kättesaadav, kuidas saab selle abil arendada üld- ja valdkondlikke pädevusi, lõimingut toetada, läbivaid teemasid käsitleda, kui otstarbekas on illustreeriv materjal. Ekspert andis ka kokkuvõtva hinnangu ja tegi ettepanekuid arendustööks.

Tehtud töö vaatasid üle Innove spetsialistid. „Üldpilt on hea, tervikkäsitlus on olemas suures osas ainevaldkondades,” lausus Innove üldhariduse õppekavade valdkonna juht Epp Müil 12. oktoobril koosolekul, kuhu olid kutsutud aineühendused ja kirjastused. Tervikkäsitlus puudub viies valdkonnas: tehnoloogia, kehaline kasvatus, kunstiõpetus, vene keel võõrkeelena, eesti keel teise keelena.

Veebikeskkonna kohta tõid eksperdid üldistavalt välja, et tohutult on lisaõpiobjekte Eestist ja mujalt maailmast, kuid see materjal on süstematiseerimata ja õpetaja ei saa endale vajalikku kohe kasutada. Vähe on häid eestikeelseid õppevideoid ja harjutusvara, mis toetab muutunud õpikäsitust, digitaalse kirjaoskuse arendamist, aktiivõppe meetodeid.

Kirjastuste kriitika

Ülevaatega tutvunud kirjastused olid tehtu suhtes üsna kriitilised ja avaldasid meelehärmi. Koolibri kirjastuse peatoimetaja, keele ja kirjanduse ning sotsiaalainete juhtivtoimetaja Kadri Rahusaar osutas ülevaate ebaühtlusele valdkondade lõikes. Hinnanguid on antud, ilma et oleks üle vaadatud kõik materjalid, välja on jäänud isegi auhinnatud õpikuid. Märkamata on hulk õppevara, millel juba on digitugi. Kirjastused on kriitikast huvitatud, paraku seda ülevaatest ei saa.

Imestust avaldati ka selle üle, et ekspertidena ei kaasatud ülikoolide esindajaid.

Koolibri matemaatika, loodusainete ja kunsti juhtivtoimetaja Mart Kalamehe hinnangul on ekspertidel olnud tohutult kiire ja ülevaade on jäänud pealiskaudseks.

„Tegemist on täiesti uue suunaga ja kui praegu kisub laev kiiva, siis ta uppi lähebki. Seda ei saa võtta kui projektipõhist asja, mida teeme mõne aasta ja läheme laiali,” lisas Kalamees.

Lünkadele viitasid ka aineühendused. Emakeeleõpetajate seltsi esindaja, Rapla ühisgümnaasiumi õpetaja Aime Klandorf tunnustas tehtud töö mahukust, kuid leidis, et paraku täielikku ülevaadet õppematerjalist ei saa. Selle põhjus on asjaolu, et eksperdid on lähenenud ülesandele erinevalt ja igaüks töötanud oma osaga.

Klandorf tõi välja, et põhikoolis on emakeele ja kirjanduse õpikud-töövihikud olemas, aga vaja on digimaterjali. Näiteks võiks olla üks Tammsaare leht, kust edasi liikudes saaks materjali, kuidas eri klassides Tammsaaret õpetada.

Ka Pärnu Mai kooli matemaatikaõpetaja Silvia Kuusk märkis, et eksperdid on ülevaate koostanud väga erinevas vormis. Matemaatika puhul on liiga palju keskendutud suurematele kirjastustele ja pandud vähe tähele õpetajate enda tehtud digimaterjale. Just digivara tulnuks täielikult kirja panna, sest uue generatsiooni õpetajad kasutavad seda palju.

Teatepulk töögruppidele

„Tehtud ettepanekud olid ootuspärased,” kommenteeris HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka kirjastuste ja aineühenduste kriitikat. „Tundsime, et valideerisime oma plaanid ja need on õiges suunas. Eesmärk polnudki kogu materjali kaardistada. Tahtsime teada, kus on vaja sekkuda. Riik on ka varem protsessi sekkunud, olemas on õppekirjanduse määrus ja aineühendused tegutsevad. Aga nüüd käivitus suurem protsess, millele on antud avapauk.”

Ülevaatega tegelevad edasi valdkondade arendusrühmad – töögrupid, kes peavad vaatama tehtule kriitiliselt otsa. Rikka sõnul pole kogu töö tehtud väga hästi, seda rohkem on tegemist arendusrühmal. Selle liikmed võivad vaadata asja hoopis teistpidi kui kaardistaja. Arendusrühmad teevad ka ettepanekuid kirjastustele materjalide digiteerimiseks.

Alanud pikemas protsessis on tähtis roll infovahetusel. „Pidev kommunikatsioon, aineühenduste seire ja kohtumised tagavad, et ei teki ebakõla,” sõnas Rikka. „Kirjastused annavad ju materjali välja oma parima arusaamise järgi.”

Aineühendused on saanud pilootprojektis 350 eurot, et teadvustada oma rolli selles tegevuses. Õpetajad teevad ju ise õppematerjale ja ühendused võiks julgustada neid tehtut kolleegidega jagama.

„Oleme soovitanud aineühendustele, et 350 euro eest saaks korraldada näiteks õppematerjalide talgupäeva,” rääkis Rikka. „Õpetajad tuleksid kokku, vaataksid üksteise materjale, aitaksid neid täiendada. Koostöö tulemusena valmiks kvaliteetne materjal. Õpetajad teavad ju ise kõige paremini, mida vajavad. Ja nende hääl peaks jõudma kirjastusteni.”

Õpetajad saavad omatehtud materjali lisada e-Koolikotti, mis koondab õppekava alusel digiõppevara. „E-Koolikott võiks kujuneda korralikuks süsteemiks, nii et logid sisse ühest väravast, saad hinnata, kommenteerida. Halvema kvaliteediga materjal, millel vähe hinnanguid, nihkub otsingus automaatselt allapoole. Kui õppekava uuendatakse, peab ka e-Koolikoti materjal ajaga kaasas käima,” kirjeldas Rikka.

Silvia Kuusk, kes on matemaatika arendusrühma juht, ütles, et esmalt peab ta süüvima ja aru saama, mis on kaardistatud ja kus on lüngad. „Kirjastustel ei maksa karta, et töörühma liige võtab ülevaate, ilma et teeks järeldusi,” hajutas Kuusk arutelul kõlanud hirme. „Õpetajaina oleme mõtlevad inimesed. Vaatame materjalid kriitilise pilguga üle. Kui leiame, et mõne klassi puhul on märkimata kirjastustes tehtu, siis kontrollime üle, kas see on tegelikult olemas, ja vajadusel lisame. Tean oma kogemustest, mis sorti õppevara võiks rohkem olla – digitaalset, visuaalset, probleemilahendusele suunatut.”

Epp Müili sõnul hakkavad töögrupid andma teavet, mida on vaja tellida mitte ainult ühiku, vaid ka sisu ja vormi mõttes. Kui rühma liikmed selgitavad välja, et vaja on näiteks ülesannete kogu, siis tulebki neil vormistada väga täpne sisend, et selle põhjal saaks hakata puuduvat õppevara hankima.

Õppevara hankimine on üks osa Euroopa sotsiaalfondi rahastatavast tegevusest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ­arendamine ja kasutuselevõtt” Digipöörde programmi raames.

Johannes Käisi aabitsale Stalini ajal jõuga lisatud lehekülg. Foto: Raivo Juurak

Väljavõtteid õppevara olukorrast

EESTI KEEL (PÕHIKOOL)

Üldine hinnang õppekirjanduse kohta ­(paber)

• Komplektides on vähe selliseid õppeülesandeid, mis aitavad kujundada funktsionaalset ja kriitilist lugemisoskust, tarbe- ja teabetekstide mõistmist, info leidmist.
• Puuduvad õppeülesanded, mis toetaksid õpilast jutustamis- ja kirjeldamisoskuse kujunemisel, loovtööde kirjutamisel.
• Paberil tervikkäsitlused peavad jääma.

Üldine hinnang digikujul õppematerjali kohta

• Loodud digiõppematerjal on juhuslik, erineva kvaliteediga.
• On loodud materjale enne 2010. aastat, mis on väga sisukad. Kahjuks ei võimalda väga paljud digiõppeülesanded lahendamisel kasutada nutiseadmeid. Seega on oluline ka õppematerjalide nüüdisajastamine, et saaks rakendada VOSK-i. Kõik õppematerjalid peaksid olema kasutatavad kõikides seadmetes ja platvormidel.
• Olemasolevas digitaalses (lisa)õppematerjalis on vähe loovust, koostööoskust ja digitaalset kirjaoskust kujundavaid ülesandeid. Eriti suur puudus on sisuloome materjalidest. Luua vastavaid ülesandeid ja ülesandekogusid.
• Digitaalse kirjaoskuse arendamisele aitaksid kaasa vastavad audio- ja videoülesanded.
• Paljud head digitaalsed materjalid on majutatud opetaja.edu.ee keskkonnas, mis lõpetas tegevuse 01.09.2016.

FÜÜSIKA (PÕHIKOOL)

• Ülevaate looja üks prioriteet olid eestikeelsed ja Eestis koostatud materjalid ning teine juba õpetajate poolt laiemalt kasutust leidnud materjalid.
• Põhikooli füüsikas on 8. klassis kolme kirjastuse paberõpikud ja kahe kirjastuse digiõpikud. 9. klassis on kirjastuse Koolibri paberõpik, digiõpikud ja töövihikud.
• Eraldi väärivad väljatoomist loodavad/arendatavad e-õpikud (õpik.füüsika.ee, opik.ee Astra keskkond (kirjastus Avita)). Olemasolev õpikumaterjal pole veel valmis, ent ära on tehtud märkimisväärselt suur töö.
• Õpik.füüsika.ee keskkonnaga on samuti ära tehtud suur töö ning head materjali leidub selles palju. Keskkond võimaldab õpetajal koostada esitlusi, valida olemasolevate kontrollküsimuste hulgast sobivaimad ning esitada need ühtse „tööna”. Õpetaja saab valitud materjali saata õpilase nutiseadmesse. Arendama peaks praegu ebamugavat materjali valiku-/sorteerimissüsteemi. Kõik e-õpikuna esitatavad õpikud väärivad arendamist.
• Lisaks õpikutele ja töövihikutele on kirjeldaja analüüsinud tööraamatuid, interaktiivseid ülesandeid, suurel hulgal simulatsioone, ülesandeid, animatsioone ja videoid. Esindatud on kõik ainekava teemad.

VENE KEEL A-KEELENA (PÕHIKOOL)

• Õpikuid ja õppekomplekte, mis on suunatud vene keele A-keelena õpetamiseks, ei ole palju. See on arusaadav: praegu on Eestis ainult üks kool, milles vene keelt õpitakse ametlikult A-keelena. Kuid samal ajal on need õppematerjalid hädavajalikud, kuna paljudes koolides hakati viimasel ajal õpetama vene keelt 4. klassist (6. klassi asemel). Seoses sellega oleks tore vormistada digitaalformaati Lauri Leesi õpik „Vene keel – minu arm” (ammu välja antud, kuid väga populaarne) ning Jelena Koršagina sarja „Kutse Venemaale. Meie aadress on www.ru” (kui täiendada neid õpikuid vajalike eestikeelsete selgitustega).
• Varem välja antud õpikute alusel (nagu T. Kasesalu „Saagem sõpradeks”) võiks koostada häid digiõppematerjale kasutamiseks gümnaasiumis.

INGLISE KEEL (GÜMNAASIUM)

• Koolides on kasutusel väga erinevaid inglise keele õppekomplekte maailma õpikukirjastustelt. Välismaiste õpikute nõrk koht on Eesti teema puudumine.
• Eesti-teemalisi ingliskeelseid materjale leidub veebis rohkesti, nt veebileht Estonia.eu, veebientsüklopeedia Estonica, päevakajalised artiklid ja uudised ERR-i ingliskeelses portaalis, samuti Eesti Instituudi veebilehtedel. Nende materjalide puuduseks õppetöös on asjaolu, et vajaliku harjutusvara peab õpetaja koostama ise.
• Võõrkeeleõppe metoodikas tuleb senisest suuremat rõhku panna õppima õppimisele, et kultiveerida analüütiliselt mõtlevaid ennast juhtivaid elukestvaid õppijaid.

MATEMAATIKA (GÜMNAASIUM)

Ettepanekud õppematerjalide arendamiseks

1. Olemasolevad kontrolltööde kogumikud on vananenud (10. ja 11. klass). Põhioskuste kontrollimiseks on väga vaja tänapäevast kontrolltöö koostamise võimalust, kus õpetaja saaks mitmes variandis tüüpülesannetest ise kontrolltöö (või tunnitöö) komplekteerida, välja printida (või seinale kuvada). Selline keskkond annaks võimaluse kontrollimisel senisest rohkem õpilaste võimeid arvestada. (Lisaväärtusena oleks keskkonna haldajal andmed, mille põhjal saab teha statistikat, millise mahu ja tasemega töid tehakse.)
2. Allar Veelmaa videod teha kõigile kättesaadavaks. Hea oleks, kui ta enne need veel kord läbi vaataks ja vajadusel ümber teeks.
3. Luua ühtse stiiliga dünaamiliste slaidide komplekt (erinevad funktsioonid, stereomeetria).
4. Toota illustreerivad ja selgitavad filmi­klipid eri teemade kohta (nt jada, funktsioonid, stereomeetria – lõiked ja nurgad, planimeetria, trigonomeetria jm).
5. Luua filmiklippe matemaatika seostest eluga (näiteks trigonomeetria ja heli), sest tänapäeva noored vajavad liikuvat pilti. Lisaväärtusena oleks võimalik nii populariseerida matemaatikat (ja teisi reaalaineid).
6. Gümnaasiumi õpikud digiteerida.
7. Luua veebilehti teema terviklikuks käsitlemiseks koos harjutusülesannetega.
8. Koondada kvaliteetne õppekavale vastav materjal kursuste kaupa, et õpetajal oleks seda mugav kasutada.
9. Paljude teemade juurde oleks hea luua dünaamilisi töölehti probleemi püstitamiseks ja hiljem teema kokkuvõtmiseks (täna õppisime, homse tunni alguses saan materjali kiiresti meelde tuletada).
10. Vaja on põhivara, kust õpilane saab leida mõistete seletusi, valemeid

Allikas: Ülevaade üldhariduse õppevara kaardistusest 2016. a.
ESF-i tegevus „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt”, SA INNOVE

KOMMENTAARID

Kaarel Oja, Mauruse kirjastuse juhataja:

Juba ainuüksi ülevaate loomise ja esmase analüüsiga on tehtud ära suur ja tänuväärne töö, millest on kasu kõigile, aineühendustest ja kirjastustest ministeeriumi ja Innoveni. Ütlen seda hoolimata sellest, et ülevaade pole täielik, näib vähemasti paaris valdkonnas selgelt subjektiivne ning ülevaate loomise metoodika erineb ainevaldkonniti kohati nii palju, et need pole omavahel võrreldavad. Neid asju saab parandada ning need ei vähenda kasu sellest, et ülevaade on loodud.

Loodan, et tulemustega töötatakse edasi paindlikult ehk iga ainevaldkonda vaadatakse eraldi – asutakse otsima konkreetseid lahendusi konkreetsetele kitsaskohtadele, mitte universaalseid lahendusi ebamäärastele probleemidele.

Kirjastuste ja töögruppide koostöös on initsiatiiv ja voli jäetud töögruppidele. Loodetavasti realiseerub see juba lähiajal mõnes sisulises vormis, sest ma ei kujuta ette, kuidas võiks kirjastusi mitte aktiivselt kaasates jõuda mis tahes õppevara puudutavates küsimustes parema lõpptulemuseni, kui kirjastusi kaasates.

Mari-Liis Nummert,
Sillaotsa kooli ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalainete valdkonna arendusrühma liige:

Mul on hea meel, et ministeerium õppevara kaardistamise ja arendamisega tegeleb. Esiteks: ülevaade osutab sellele, kui palju on iga õppeaine ainekava toetavaid materjale. Teiseks: see eristab terad sõkaldest. Millised on need kvaliteetsed materjalid, mis katavad ainekava teemavaldkonnad ja samal ajal toetavad õppekava üldosa rakendamist? Ülevaade annab mulle õpetajana selgemad suunised: mis materjalid on olemas ja milliseid nende seast valida võiks.

Ja jällegi – kaardistus pakub peegeldust, millistes ainevaldkondades on kvaliteetsest õppevarast puudu. Ühiskonnaõpetuses jagub häid materjale nii paberil kui ka digitaalselt. Selle õppeaine kontekstis oleks kohasem rääkida, kuidas ja millega saaks paremini katta mõnd teemavaldkonda. Kokkuvõtteid kuulates sain aru, et on ainevaldkondi, mis on õppevaras vaeslapse rollis. Loodan, et sellele murele leitakse lahendus.

Õppematerjali arendusrühma töös osalemisest ootan, et töö tulemusel oleks õpetajatel palju mitmekesist ja kvaliteetset õppevara. Tarmukust valida sellist õppevara, mis toetab mitme aine lõimimist. Ja seda, et sellele varasalvele, kuhu õppevara lõpus koondatakse, pääseksid kõik õpetajad ligi, et materjali omavahel jagada ja täiendada.

Madli-Maria Naulainen, Kuressaare gümnaasiumi ajaloo- ja ­ühiskonnaõpetuse õpetaja:

Ka varasem ülevaade ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õppematerjalist on näidanud, et meil on juba omajagu tänuväärset digiõppematerjali, mis võiks olla nii õpetajatele kui ka õpilastele käepäraselt ja vajaduspõhiselt kättesaadav ning valmistatud ette vastavalt tunni ja ülesande formaadile. Selle arendamisele võiks meie ainetes keskenduda.

Praegu arendavad kirjastused digiõppevara ja esimesi näiteid on õpetajatel olnud võimalik katsetada. Mina ei ole õpetajana väga aktiivne õpiku või konkreetse terviklahenduse kasutaja, pigem kombineerin materjali vastavalt sisu sobivusele ja atraktiivsusele.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õppevaraturul pilt selgemaks”

1. Magistritöö sissejuhatus – Minu haridustehnoloogia ütleb:

   1. apr. 2017, 13:22

   […] Sirje Pärismaa, Õpetajate Leht, loetud aadressil https://opleht.ee/2016/10/oppevaraturul-pilt-selgemaks/ […]