Eestis reageerib politsei laste väärtegudele ehk kergematele õigusrikkumistele enamjaolt rahatrahvi otsusega, viimasel kahel aastal trahviti alaealisi 70–80% juhtudel. Rahatrahvi määramine pole lapse käitumise muutmise abinõuna aga kuigi tõhus meede – väärteole reageerimise tuum peaks ennekõike omama kasvatuslikku mõõdet ja teenima eesmärki edasisi rikkumisi ennetada.

2015. aastal määras politsei laste suhtes ligi 6200 rahatrahvi ligemale 270 000 euro ulatuses. Lastele mõistetud rahatrahvid jäid vahemikku 12–1200 eurot, enim trahve määrati alkoholi tarvitamise, suitsetamise, liiklusnõuete mittetäitmise ja pisivarguste eest.

Kaasaegne lähenemine laste õigusrikkumiste käsitlemisel soovitab trahvi määramise, kuid ka arestimise asemel lähtuda vastutuse mudelist, mille eesmärk on kasutada kasvatusmeetmeid ja õpetada lastele vastutust. Juhtumite lahendamisel tuleb soodustada mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutamist, kuhu kuulub näiteks kahju heastamine, osapoolte lepitamine või sotsiaalprogrammis osalemine. Praktikas kasutatakse neid menetlusalternatiive aga harva.

Silmas tuleb pidada sedagi, et laste süütegude põhjused on valdavalt ealised või sotsiaalsed, millest esimesed ei nõua alati sekkumist ja mööduvad iseenesest, teiste puhul tuleks reageerida probleemile, mis on õigusrikkumiseni viinud. Vale intensiivsusega reageerimine võib õigusrikkumise toimepanemise riski hoopis suurendada, mistõttu tuleb riskipõhiselt hinnata, millised juhtumid vajavad edaspidi näiteks lastekaitsesüsteemi kaudu tõhusat sekkumist.

Varases lapsepõlves alguse saanud kriminaalne karjäär kujundab suurema riski pikemale kuritegelikule karjäärile edasises elus. Kriminaalkarjääri ennetamiseks pannakse alaealiste õigusrikkumiste käsitlemisel üha rohkem rõhku perepõhistele sekkumisprogrammidele, millele kirjutab alla ka uus koalitsioonileping. Selle taustal on arusaam, et toimivad ja usaldavad peresuhted on parim ravim noorte probleemidega tegelemiseks – alaealiste õigusrikkumiste tegelik alge peitubki sageli just katkistes peresuhetes ja positiivse muutuse ellukutsumiseks tuleb just sealt alustada.

Perepõhise sekkumisena rakendatakse Eestis MDFT-programmi, kuhu on võimalik tõsisemate probleemidega (nt uimastite tarvitamine, koolikohustuste eiramine) noor suunata. Programmi läbimine on mõeldud kogu perele kui alternatiiv noore paigutamisele kinnisesse asutusesse või lühiajalisele sekkumisele. MDFT-terapeutide roll on koostöös pere, õpetajate, sõprade ja teiste oluliste osapooltega (taas)  ajada hästitoimivad ja vastastikku toetavad peresuhted ning õpetada uusi käitumisviise (sh konfliktilahendamist). Pikaajaline intensiivne töö kogu perega aitab jõuda püsivamate muutusteni.

Kuni pool aastat kestev MDFT (ingl multidimensional family therapy) sekkumisprogramm on suunatud 11–19-aastastele lastele ja noortele, kellel on probleeme tõsiste õigusrikkumistega. Eestis tegutseb 18 psühholoogia ja sotsiaaltöö taustaga MDFT-terapeuti. Programmi on läbinud üle 130 pere ja praegu on töös ligi sada juhtumit. Noore suunavad MDFT-programmi prokuratuur, kohus, politsei, kriminaalhooldaja või alaealiste komisjon.

MDFT programmi tutvustav video.