Kuidas kahte paralleelset sirget teineteisele lähendada?

10. veebr. 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Kutsekool peab end noortele tutvustama. 30. jaanuarist 3. veebruarini külastas Viljandi kutseõppekeskuse lahtiste uste päevi rohkem kui 600 põhikooliõpilast. Foto: Tony Raud

 

Kas gümnaasium peaks pakkuma ühtlasi kutseõpet? Või peaks pigem kutsekool võimaldama läbida ka gümnaasiumikursuse?

Kutse- ja üldharidus on meil nagu paralleelsed sirged, mida on juba aastakümneid püütud teineteisele lähendada. Mäletame näiteks eelkutseõppe kampaaniat, kus gümnaasiumiõpilased käisid massiliselt kutsekoolides erialadega tutvumas. On tehtud katset kutsekooli ja gümnaasiumi ühe katuse alla viia, mis õnnestus päris hästi näiteks Väike-Maarjas. Nüüd on algamas uus katsetuste periood, kus räägitakse kutseõppe valikainete pakkumisest gümnaasiumiõpilastele, võib-olla isegi kutseõppeklassi avamisest gümnaasiumis.

Nii võeti Viljandi maakonnas möödunud aastal kutsekoolide ja gümnaasiumide rahvas kokku ja arutati üheskoos, missuguseid kutseõppe erialasid saaksid gümnasistidele valikainetena pakkuda Viljandimaa maamajandus- ja teeninduskool Olustveres ning kutseõppkeskus Vana-Võidus.

Gümnasistile osaoskuste tunnistus?

Viljandi maakonna haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt märgib, et nii Olustvere kui ka Vana-Võidu pakkusid kohe välja kolm-neli eriala, mida nad saaksid gümnaasiumiõpilastele valikainetena pakkuda. Kui kaasata Viljandimaa kõik viis gümnaasiumi, peaks hulga peale saama kutsekoolides igal erialal vähemalt kaheksa õpilasega rühmad kokku. Eesmärk on ambitsioonikas – kutseõppe valikainete ploki valinud gümnasist saaks kutseõpingute lõpuks ka mingi osaoskuse tunnistuse, millega ta saab tööle minna.

Ilmar Kütt: „Paljud noored ei lähe kohe pärast gümnaasiumi edasi õppima, vaid vaatavad kodu- või välismaal natuke ringi. On hea, kui neil on mingi kutse, millega saab sel ajal leiba teenida.”

Ilmar Kütt pakub, et näiteks Viljandi gümnaasiumis võiks avada mingi aja pärast kutseõppeklassi, sest gümnaasiumiski leidub õpilasi, kellele sobib keskendumine kutseõppele. Seni on räägitud sellest siiski alles ideede tasandil.

Viljandi riigigümnaasium on selleks valmis

Viljandi riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk selgitab, et tema kool on põhimõtteliselt valmis pakkuma gümnasistidele vabade valikainete seas kutseainete plokki, mille läbimise järel saaks gümnasist osaoskuse kutsetunnistuse. Osaoskused sellepärast, et täiskutse omandamine eeldab palju pikemat õppeaega. Ülle Luisk leiab, et osaoskuste paketti võiksid pakkuda kõik maakonna gümnaasiumid, sest siis saaksid Olustvere ja Vana-Võidu koolid gümnasistidest õppijate rühmad kergemini täis.

Ülle Luisk: „Praegu vaadatakse Olustveres ja Vana-Võidus, millest õppekavas oleks võimalik välja arendada terviklikke osaoskuse kutsepakette. See eeldab põhjalikku ettevalmistust, mistõttu alustada saab sellega ilmselt alles järgmisel või isegi ülejärgmisel õppeaastal.”

Ülle Luisk toonitab, et kutsekoolid ja gümnaasiumid ei peaks õpilaste pärast konkureerima. Kõik maakonna gümnaasiumid ja kutsekoolid on võetud kokku ning arutatud, kuidas korraldada põhikoolist tulnute vastuvõttu nii, et nad tajuksid kutsekooli ja gümnaasiumi võrdsete valikuvariantidena. Veebruari lõpu poole saavad Viljandimaa kutse- ja üldhariduskoolid taas kokku ja siis arutatakse täpsemalt, kuidas sisseastumise kohta üheskoos infot välja anda. Viljandi gümnaasium on jaganud mõnekümnele õpilasele, kes pole neile sisse saanud, Olustvere ja Vana-Võidu kutsekooli infovoldikuid.

Ülle Luisk: „Oleme andnud neile signaali, et kutseharidus on samuti väga hea valik. Paraku ei lähe Viljandi riigigümnaasiumist välja jäänud noored mitte kutsekooli, vaid maakonna väikestesse gümnaasiumidesse, kus „järelkorjet” tehakse ja kõik õpilased vastu võetakse. Siia on maetud üks koer, kes kutse- ja üldhariduskooli lähenemist takistab.”

Viljandi gümnaasiumi direktor lisab, et on väga lihtsaid võimalusi kutse- ja üldhariduskooli kui kahe paralleelse sirge lähendamiseks. Näiteks ühised oskusvõistlused, millest võtaksid osa nii kutsekooli-, gümnaasiumi- kui ka põhikooli vanema astme õpilased. Vana-Võidus toimuvaid oskusvõistlusi ongi juba üldhariduskoolides reklaamitud. Põhikoolilõpetajatele peaksid sellised võistlused eriti hästi sobima. Teisalt võiksid kutsekooliõpilased aktiivselt osaleda näiteks Betti Alveri või Juhan Liivi luulepäevadel ja muudel võistlustel, kus seni on millegipärast osalenud ainult üldhariduskoolide õpilased, ehkki reglement lubab kaasa lüüa ka kutsekooliõpilastel.

Paralleelsed sirged konkureerivad

Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli direktor Arnold Pastak arvab, et kutseõppe valikainete pakkumisel ei pea piirduma ainult Viljandi maakonnaga, vaid neid tuleks pakkuda kõigile Eesti gümnaasiumidele, sest siis saaks gümnasistide rühmad kutsekoolides palju kindlamini täis.

Arnold Pastak: „Olustvere võiks pakkuda igal kevadel näiteks kahenädalast toiduainete tehnoloogia moodulit, millest saaks osa võtta üle Eesti. Nii saaks piisava suurusega rühmad kokku. Ainult maakonna ulatuses tõmbavad aga IT ja teised ülipopulaarsed erialad õpilaste põhimassi endale ja toiduainete tehnoloogiaga tuleks heal juhul tutvuma vaid paar-kolm oma maakonna gümnasisti.”

Arnold Pastak märgib, et kutseõppe valikained ja klassid on gümnasistidele kutsesuunitlusena väga vajalikud ja selles mõttes ta tervitab ideed. Teisalt märgib ta, et kutse- ja üldhariduskool on nagu paralleelsed sirged, mis teineteisele lähenemise katsete kõrval samal ajal tõukuvad, sest konkureerivad omavahel õpilaste pärast.

Arnold Pastak: „Kutseõppe valikained ja eriti kutseõppe klassid gümnaasiumis ütleksid põhikoolinoortele, et mis te sinna kutsekooli ikka lähete, kui gümnaasiumis saab samuti kutse omandada. Gümnaasiumid saaksid endale õpilasi juurde, kutsekoolid aga kaotaksid neid. Miks peaksime taas eelistama gümnaasiumi? Miks peaksid gümnaasiumid avama kutseõppeklasse? Miks ei võiks avada hoopis kutsekoolid üldharidusklasse? Näiteks Olustveres võiks vabalt olla ka üks gümnaasiumiklass neile Põhja-Viljandimaa noortele, kes ei soovi või ei saa Viljandi riigigümnaasiumi astuda. Valga kutsekool oleks saanud väga lihtsalt endale gümnaasiumiklassid avada. Ruumid olid neil selleks olemas.”

Arnold Pastak pakub, et asjatu konkurents lõpeks siis, kui riik arvestaks koolituskohtade jagamisel, et 60% põhikoolilõpetajatest läheb gümnaasiumi ja 40% kutsekooli. Abi oleks sellestki, kui gümnaasiumidel oleks vastuvõtu­lävend. Arutletakse ka, et põhikool võiks olla 10-klassiline ja pärast seda toimuks valik gümnaasiumi või kutsekooli suunal.

Kutsekool teeb kogukonnatööd

Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus märgib, et Viljandi maakonna koolijuhid on käinud kutse- ja üldhariduskoolide lähendamise teemat paar korda haridusministeeriumis arutamas. Praegu on tekkinud selles siiski paus. Looduse arvates peaks kutsekooli ja gümnaasiumi lähenemine algama haridusministeeriumist. Üld- ja kutsehariduse osakond võiksid seal rohkem omavahel rääkida ja n-ö ühe koridori peale kolida. Teatavat pingutamist on selles osas märgata, märgib Loodus, selgitades, et elukestva õppe strateegia järgi peab edaspidi 60% põhikoolilõpetajatest minema gümnaasiumi ja 40% kutsekooli. Praegu läheb aga gümnaasiumi 70%, mis on selgelt liiga palju, ja see on pannud ministeeriumi otsima võimalusi, kuidas kutsekooli populaarsemaks muuta. „Ega me ette tea, missugused katsetused ennast õigustavad,” märgib Viljandi kutseõppekeskuse direktor.

Tarmo Loodus: „Rõhutan kutsekooli kogukondlikku rolli. Näiteks aastaid tagasi käisid meil Vana-Võidus õppimas Lahmuse ja Ämmuste erikooli lapsed, selle kahe kooliga peamiselt tegelesimegi. Praegu õpivad erivajaduste lapsed kodukohakoolis ja nüüd teeme koostööd oma maakonna kõigi põhikoolidega, kus õpib erivajadustega lapsi. Veebruari algul kohtusime Viljandi maakonna kõigi valdade sotsiaaltöötajatega ja rääkisime nendegagi erivajadustega lastest. Kutsekool teeb kogukonnatööd, ütleksin selle kohta. Kutsekooli jaoks on kogukond terve maakond, üldhariduskooli jaoks vaid oma vald või koolipiirkond. Selles mõttes oleks õige kutsekooli eelistada.”

 


KOMMENTAAR

Kutseõpe üldhariduskoolis pole uus nähtus

 

Meeli Murasov

Meeli Murasov, HTM-i kutsehariduse osakonna ­peaekspert:

Uus on see, et kutseõpe üldhariduskoolis on saamas hoogu sisse ka riigigümnaasiumite ja kutseõppeasutuste koostöös. Viljandi maakonna koolide initsiatiiv on siin tervitatav ja oluline.

Mitmes riigigümnaasiumis on juba kujunenud tava korraldada valikkursuste nädalaid, mille jooksul on õppetööd läbi viinud ka kutseõppeasutused. Näiteks Jõgevamaa gümnaasium on teinud koostööd mitme kutseõppeasutusega, sel õppeaastal oli koostöös Luua metsanduskooliga kavas valikkursus „Isikliku metsa majandamise alused”.

Niisamasuguseid näiteid kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide koostööst võib tuua ka mujalt Eestist.

Tartu kutsehariduskeskus ja Põltsamaa ühisgümnaasium käivitasid 2014. aastal IT-süsteemide spetsialisti ja majandus-ettevõtlussuuna õppe.

Kehtna kutsehariduskeskus pakub tarkvara ja andmebaaside halduse vallas õpet Rapla ühisgümnaasiumis.

Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolil on olnud hea koostöö mitme üldhariduskooliga, nende juures käib sel aastal õppimas üle saja üldhariduskooli õpilase.

Edukalt toimib koostöö muusika valdkonnas, kus üldhariduskoolide õpilased saavad samal ajal kutsealast eelkoolitust Georg Otsa muusikakoolis Tallinnas või Heino Elleri muusikakoolis Tartus.

Kui kutseõppe maht põhikoolis või gümnaasiumis on vähemalt 20 EKAP, siis rahastab sellist õpet täiendavalt ka HTM ­kutsehariduse rahast.

Lisaks kutseõppe korraldamisele on teisigi häid koostöönäiteid. Kutseõppeasutuste õppebaase kasutatakse poiste tööõpetuse tundide läbiviimiseks (nt Kuressaares ja Rakveres) ning üldhariduskoolide õpilased saavad osaleda kutsekooli pakutavates huviringides (Võrumaa KHK korraldab edukalt robootikaringi, Elleri muusikakooli juures tegutseb lastekoor ja tütarlastekoor).

Peame koolide koostööd väga oluliseks. Ühelt poolt annab see üldhariduskoolide õpilastele võimaluse laiendada silmaringi ning tutvuda võimalustega, mis kodukohas edasiõppimiseks on. Teisalt on oluline, et kutseõppeasutustes loodud võimalused teeniksid võimalikult hästi piirkonna huve ja oleksid aktiivses kasutuses.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!