Noarootsi õpilastel on tunniplaanis ka jooga
Jooga on Noarootsi õpilaste seas populaarne. Kehalise kasvatuse õpetaja ja joogaringi juhendaja Kaili Leht usub, et tänu joogatundides õpitule oskavad õpilased paremini koolipingeid ja stressi maandada ning oma tunnetega toime tulla. Fotod: Noarootsi gümnaasium
Noarootsi kool ja Noarootsi gümnaasium on ainsad koolid Eestis, kus õpilased ei tegele joogaga üksnes huviringis, vaid see kuulub juba neljandat õppeaastat kehalise kasvatuse ainekavasse.
Kehalise kasvatuse õpetaja ja joogaringi juhendaja Kaili Leht, millal ja kuidas tuli mõte joogaõpe ainekavasse lülitada?
Algus oli 2012. aastal. Kuna Noarootsi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja tervis läks halvaks, kutsus kooli juhtkond selleks ajaks, kuni ta tervist parandab, teda asendama joogaõpetaja Helen Purde. Helen ei jõudnud üksinda kõiki tunde anda ja võttis minu appi. Nii oligi õpilastel kolm kuud, sügisest aasta lõpuni, tunniplaanis joogakursus. Jooga oli sel ajal üsna uus asi ja seda enam tuleb kooli juhtkonda tunnustada, et nad olid uuendusmeelsed ning julgesid proovida. Järgmisel kevadel, kui selgus, et endine õpetaja uuest õppeaastast siiski ei jätka, pakkus gümnaasiumi direktor Laine Belovas mulle kehalise kasvatuse õpetaja kohta. Ütlesin, et olen nõus juhul, kui kool on valmis jooga ainekavva võtma. Nii läkski. Olen kehalise kasvatuse õpetaja olnud 2013. aasta sügisest, kevadel saab neli aastat täis.
Miks te sellise tingimuse seadsite?
Selleks ajaks oli jooga mu enda elustiil, andsin huvilistele joogatunde ja mulle tundus, et see aitab õpilastel koolipingeid ja stressi vähendada ning oma tunnetega toime tulla. Leidsin, et on hea, kui nad lisaks tavapärasele füüsilisele treeningule saavad tundides ka teistmoodi kehalist koormust ja õpivad jooga põhimõtteid tundma. Praegune ainekava annab õpetajale palju vabadust. Jooga liigitub samamoodi võimlemise alla ja tunde saab mitmel moel läbi viia. Oluline on anda õpilastele võimalus teha seda, mis neile meeldib, mitte kõiki kõrgus- või kitsehüpet tegema sundida. Sundimine muudab tunnid vastumeelseks.
Kas joogat õpivad kõik klassid?
Noarootsis on kaks kooli – riigigümnaasium ja põhikool –, mina õpetan mõlemas. Annan tunde kõigile gümnaasiumiklassidele ning põhikoolis 1., 2., 7., 8. ja 9. klassile, lisaks lasteaia kahele vanemale rühmale. Ülejäänud klassides õpetab meie teine kehalise kasvatuse õpetaja Silver Schönberg. Kuna ma teen kord nädalas 1.–5. klassile ka jooga huviringi, võib öelda, et peaaegu kogu kool on saanud joogakogemuse. Huviring on õpilastele tasuta, seda finantseerib kool. Laste jooga peab olema mänguline ja lõbus, nemad niisama harjutusi teha ei taha, seepärast kasutan lasteaiarühmade ja algklasside tundides üksnes jooga elemente. Gümnaasiumis on meil sisse seatud omapärane süsteem. Nädala kahest kehalise kasvatuse tunnist on üks tunniplaanis kohustuslik ning selle raames tegeleme vähemalt kord kvartalis ka joogaga. Teine tund toimub huviringina õhtuti ja kestab poolteist tundi, kusjuures iga õpilane saab ise valida ala, mis talle kõige rohkem meeldib ja sobib: jalgpall, võrkpall, korvpall, saalihoki, aeroobika, jooga, Tai poks, rahvatants. Sellise süsteemi lõime seepärast, et enamik meie õpilasi elab õpilaskodus ja soovime, et nad õhtuti arvutites-telefonides olemise asemel tuleksid õpilaskodust välja sportima ja üksteisega suhtlema. Huviringide juhendajateks oleme kaasanud gümnasiste, kes ise on mingil alal tugevad.
Kui populaarne jooga õpilaste seas on?
Huviringidest suurima osavõtjate arvuga on võrkpall, mis on noorte jaoks ühtlasi mõnus viis omavahel suhelda. Kohe teisel kohal on jooga. Noarootsi gümnaasiumis on 143 õpilast ja neist 38 ehk umbes neljandik on jooga huviringi nimekirjas, mis on üsna suur protsent. Valdavalt käivad joogaringis tüdrukud, aga üha rohkem ka poisid, kes teevad tunnis püüdlikult kaasa. 7. aprillil oli meil teistmoodi koolipäev, mis lõppes ööpeoga. Korraldajate, 11. klassi õpilaste ettepanekul alustasime päeva sellega, et kõik soovijad said tulla enne tundide algust spordisaali joogaharjutusi tegema. Juuni alguses viimasel koolinädalal on gümnaasiumiõpilastel võimalus tegelda ühe ainega süvendatult. Esimest korda toimub tänavu ka viiepäevane joogakursus, kus osalejad saavad iga päev kaheksa tundi keskenduda joogaharjutuste, meditatsiooni ja lõdvestuse õppimisele, sisuliselt omandavad nad jooga algkursuse. Grupis on 15–20 õpilast ja see grupp on juba täis.
Kuidas üks joogatund välja näeb?
Alustuseks loeme gurmuki keeles ühe mantra, et viia end joogalainele. Siis teeme soojenduseks mõned päikesetervitused ning järgneb joogaharjutuste ja -asendite õppimine. Harjutame ka lõdvestumist ja meditatsiooni, mis aitab pingetest ja probleemidest vabaneda. Tund lõpeb samuti mantraga. On mitu joogastiili, mina teen kundalini joogat, kus lisaks harjutustele ja meditatsioonile on suur osa mantratel, mis aitavad meelt ja mõtteid rahustada. Olen õpilastele rääkinud, kuidas ma ise jooga juurde jõudsin ja kuidas see mind on aidanud. Kui elad ise seda, mida õpetad, tekib õpilastes ka usaldus.
Kuidas te jooga juurde jõudsite?
Elasime perega Tallinna kesklinnas, meil oli kaks väikest last ja ühel hetkel ei osanud ma enam pidevast kiirustamisest ja rutiinist välja tulla. Hakkasin käima joogatundides, kust tulles oli alati hea ja lihtne olla. Otsustasime kolida maale, selleks ajaks olin juba alustanud ka joogaõpinguid. Kui elustiil muutus, tuli ka sisemine rahu ja tunne, et elada on hea. Õppinud olen joogat nii Eestis, Soomes kui ka Prantsusmaal.
Kas tutvustate õpilastele ka joogaga seotud filosoofiat?
Jah, teen seda igas tunnis. Räägin neile hingest, sellest, kuidas haigused tekivad, energiakeskustest, sellest, et iga mõte mõjutab meid. Olen saanud aru, et kõigest sellest teada saada on nende jaoks oluline. Üks meie õpilane käis vahetusõpilaseks Norras, kus ta samuti joogaga tegeles. Ta kirjutas mulle, et tunneb nendest juttudest suurt puudust, sest neile õpetaja tunnis midagi ei räägi.
Kas õpilased saavad joogaharjutuste eest ka hindeid?
Jah, hinded kuuluvad kooli juurde. Võimlemiskava osana olen hinnanud päikesetervitust, aga üldjuhul panen hindeid pigem muude spordialade eest. Kes tunnis pingutab ja kaasa teeb, saab ka hea hinde.
Kui palju joogatundides õpitud keskendumis- ja hingamisharjutused igapäevaelus kasuks tulevad?
Usun, et päris palju. Olen õpilastele rääkinud, mida teha pea- ja seljavalu korral ning et enne kontrolltööd või eksamit aitab pingeid maandada see, kui hingata kaheksa sekundi jooksul sisse ja kaheksa sekundi jooksul välja või teha korraks pea peal seisu. Neile, kellel on hirm klassi ette vastama mineku ees, olen soovitanud spetsiaalseid kaelaharjutusi. Kui öösel und ei tule, on abiks konnaharjutus. Mulle endale meeldib üks nipp, mida joogakoolis õpetati. Kui ruumis on palju inimesi ja on tunda, et õhkkond muutub pingeliseks, tuleb hakata plaksutama. Kord läks kehalise kasvatuse tunnis pallimängu ajal tüdrukute vahel suureks riiuks. Peatasin mängu ja palusin kõigil plaksutada nii tugevasti, kui nad jaksavad. See aitas. Tunni lõpus analüüsisime, kuidas plaksutamine olukorda muutis. Olen rääkinud õpilastele ka sellest, kuidas loodusest energiat saada, ja õpetanud neid tegema kuuseokka kokteili, mis on väga vitamiinirikas. Kuusekasvude söömine on meil igakevadine komme.
Millist tagasisidet õpilased ise joogatundide kohta on andnud?
Eelmisel aastal viisin jooga huviringis osalenute hulgas läbi väikese küsitluse, kus küsisingi, miks keegi joogatundi tuleb. Toodi välja erinevaid põhjuseid: seda, et tervis on paremaks läinud ja koolistressi vähemaks jäänud, samuti, et jooga aitab korraks vaikuses keskenduda ja iseendaga olla ning aru saada, mis on elus tõeliselt tähtis. Olen ühe harjutuste seeria ka üles pildistanud-lindistanud. Kes kohale tulla ei saa, sellele saadan lingi ja ta võib neid harjutusi iseseisvalt kodus teha. Suurt huvi jooga vastu näitab seegi, et ka teised koolid on kutsunud mind koolitusi tegema. Olen teinud koolitusi ka õpetajatele, et nad saaksid aimu, mida me õpilastega joogatundides teeme. Eelmisel aastal oli Läänemaa õpetajate suvekursustel üks kaheksast töötoast jooga ja meditatsiooni töötuba, mille viisime läbi koos meie kooli matemaatikaõpetaja Kerli Tomingaga. Tema on kasutanud jooga elemente aeg-ajalt matemaatikatundides. Ka mõned algklassiõpetajad on proovinud koolipäeva alguses õpilastega joogaharjutusi teha.
Kas tegelete joogaga iga päev?
Jah. Eriti, kui on keerulisem ja pingelisem aeg, häälestan end koolipäevaks igal hommikul harjutusi tehes või mediteerides. Olen tähele pannud, et kui ma seda ei tee, võin kergemini kellegi halva tujuga kaasa minna ja selle all kannatavad õpilased. Mulle meenub, kuidas ma eelmisel aastal läksin 12. klassi tundi ja just enne seda oli juhtunud üks ebameeldiv lugu. Õpilastele olen õpetanud, et tuleb hingata sügavalt ja rahulikult, mis iganes juhtub, aga ise hakkasin valju häälega rääkima ja olin ilmselgelt endast väljas. Üks tüdruk ütles mulle, et õpetaja, hingake palun rahulikult. Selle peale hakkasime kõik naerma. Tänasin teda ja ühtlasi sain aru, et mu õpetus on kohale jõudnud.