Sõnal sabast: Õved

7. apr. 2017 Priit Põhjala - 1 Kommentaar

Priit Põhjala

Mõnede sugulussõnadega on meil kummalised lood. Selle asemel et kasutada lühikesi lihtsõnu, näiteks „nadu”, „küdi”, „käli”, „nääl”, „sõtse” ja „lell”, peame meie paremaks kohmakaid liitsõnu: „meheõde”, „mehevend”, „naiseõde”, „naisevend”, „isaõde”, „isavend”. Küllap on põhjus selles, et nimetatud liitsõnad on tähenduse poolest läbipaistvamad kui samasisulised lihtsõnad, mis pole meie argikeeles pindunud ega seostu oma tähistatavatega nii ilmselgelt.

Veel üks säästu võimaldav, aga võrdlemisi harva pruugitav sugulassõna on „õved”. See, just nagu syskonen rootslastel või siblings, harvem sibs inglastel, tähendab õdesid-vendi, ühe vanemapaari järeltulijaid soost sõltumata. Me võime rääkida täisõvedest, vaid ühe ühise vanemaga poolõvedest, õvede lastest ehk nõbudest ja nii edasi.

Õved” on suland- ehk kohver- ehk sumadansõna, mis on saadud kahe iseseisva leksikaalse üksuse – „õed” ja „vennad” – osalise liitmise teel. „Õdedest” on võetud õ-täht, „vendadest” v ja e ning need omavahel n-ö kokku sulatatud, nõnda et koos mitmuse tunnuse d-ga on tulemuseks „õved”.

Enamik kontekste nõuabki selle sõna mitmuslikku vormi, aga kas mõnes olukorras kuluks ära ka ainsuslik „õve”? Kuluks küll. Kujutleme näiteks isa, kellel on tütar, poeg ja veel üks laps, kelle sugu on teadmata. Isa seisukohast on tegu tütre, poja ja lapsega. Tütrel aga on vend ja õve ning pojal õde ja õve.

Kõige enam räägitakse „õvedest” geneetikas ja genealoogias; vaadake kas või genealoogilisi andmeid koondavat populaarset veebilehte Geni.com. „Eesti õigekeelsussõnaraamatust” ega „Eesti keele seletavast sõnaraamatust” „õvesid” veel ei leia, mis aga ei tähenda, et me seda sõna kõne- ja miks mitte kirjakeeleski soovi korral lahedasti kasutada ei võiks.

Muide, Ameerika Ühendriikides on 10. aprillil Siblings Day, õvedepäev. Midagi sarnast kujutab endast ka hindude Raksha Bandhan augustis. Eestis sellist tähtpäeva veel pole, nii et meie peame oma õvesid aasta ringi kenasti kohtlema.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Sõnal sabast: Õved”

  1. V. Parve ütleb:

    “Õnnaksed” on vist nüüd sellega maha kantud? Õnnaksepäev on suu- ja suurepärasem. “Õved” kukub eesti keele korrast välja – p.o õved, õbede (või koguni õved, õdede!), vrd. tõved, tõbede.

    (Eesti keele korda on ka muude uudissõnade loomise juures vähe märgatud. Vt keerd, käänd, pöörd, väänd ja keerama, käänama, pöörama, väänama. Soome keelest laenati siird, aga sõna “siirama” ega “siirma” rakendamisega toime ei tuldud ning ÕS-i kirjutati “siirdama”, mis ju vormilt impersonaalne ma-tegevusnimi.)

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!