Vajadus IT-alase huvihariduse järele Eestis kasvab pidevalt
Kose gümnaasiumis peetud robotlahing, kus said robotite programmeerimisel kätt proovida ettevõtjad ja avaliku sektori esindajad. Foto: erakogu
Doris Põld: „IT-oskustega spetsialistide puudus meie majanduses on suur.”
Kose gümnaasiumis toimus märtsis robotlahing, kus robotite programmeerimisel said kätt proovida ettevõtjad ja avaliku sektori esindajad. Kuus meeskonda võistles, kes suudab kõige täpsemalt LEGO EV3 roboti mööda joont liikuma programmeerida. Igasse meeskonda kuulusid ka Kose valla robootikaringide õpilased, kes tohtisid täiskasvanuid vaid sõnadega juhendada. Kose vallas tegutseb kümme robootikaringi ligi 80 õpilasega, neid juhendab kolm õpetajat. Robootikaringid töötavad valla üldhariduskoolide ja Kose kunstikooli koostöös. „Kunsti- ja üldhariduskoolide koos tegutsemisest on kasu saanud kõik,” kiidab muusikakooli direktor Margit Mikk. Kuid ei puudu ka probleemid. Robootikaringi õpetaja Kirli Saks: „Tunneme suurt puudust robootikaõppe koordinaatorist, kes korraldaks kümne ringi ülevallalist tööd, õppevahendite jagamist, lastevanematega suhtlemist, võistlustel osalemist, koolituste läbimist ja toetusprojektide kirjutamist, uute seadmete, tehniliste osade tellimist jm,” märgib Kirli Saks.
Robotlahingu korraldamisele aitas kaasa Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit, kes peab IKT-huviringide osakaalu suurenemist oluliseks, sest IT-oskustega spetsialistide puudus meie majanduses on suur. Tehnoloogia huviringe peaks olema lisaks koolidele ka mujal: raamatukogus, rahvamajas, noortekeskuses, ettevõttes vm.
Kust leiab head nõu?
Riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialisti Ave Lauringsoni sõnul toetab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kahesaja IKT-huviringi juhendaja koolitust. Raha tuleb Euroopa Liidu sotsiaalfondi digitaalse kirjaoskuse programmist. Pilootprojektis on selle koolituse juba läbinud 36 inimest.
Kui ringijuhendaja on baaskoolituse läbinud ja tahab oma teadmisi-oskusi arendada, tuleb appi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Tehnoloogiahariduse õppetöösse lõimimiseks loob HITSA õppematerjale ning viib läbi koolitusi. HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets ütleb, et nende koolitustel saavad osaleda ka lasteaedade ja koolide huviringide juhid (sh lapsevanemad jt), kes ei ole õpetajad. „Ainuke tingimus on, et ring peab olema seotud mõne kooli või lasteaiaga,” lisab ta.
Sama lugu on ProgeTiigri tehniliste seadmete soetamise taotlusvoorudega – taotluse saavad esitada koolid ja lasteaiad. „Seadmed peavad olema lasteaedade ja koolide omandis, neid tuleks kasutada ka õppetöös, mitte ainult huvitegevuses. Nii saab kaasata rohkem lapsi,” selgitab Mari-Liis Peets.
Märtsi keskel alustati HITSA-s maakondlike ProgeTiigri nõustajate projektiga. Maakonna nõustajad populariseerivad IKT-valdkonda nii formaal- kui ka huvihariduses. Tööd on alustatud kaheksas maakonnas. Kontaktid leiab HITSA kodulehelt.
Margit Mikk: „Kunsti- ja üldhariduskoolide koostegutsemisest on kasu saanud kõik osapooled.”
Kust leiab raha?
Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2016–2019 näeb kõigile noortele ette võimaluse osaleda huvitegevuses, soovitakse suurendada huvitegevuses osalejate arvu. Kultuuriministeerium on jõudnud koostöös HTM-i ja rahandusministeeriumiga noorte huvitegevuse täiendava toetuse kontseptsiooni kinnitamiseni. „Kontseptsioonis on välja toodud, et noortele peavad kättesaadavad olema vähemalt kultuuri, spordi ja LTT (loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia) huvialavaldkonnad,” sõnab HTM-i noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla. Kontseptsiooni elluviimiseks algatas HTM noorsootöö seaduse muutmise. Muudatused peaksid rakenduma septembrist.
Ardo Rohtla rõhutab, et toetuse kasutamine jäetakse kohaliku omavalitsuse (KOV) otsustada, sest KOV on noorele kõige lähemal. Oluline on, et KOV võib toetada nii huvikoolide kui ka -ringide tegevusega seotud kulusid (sh palgad, vahendid, toetused osaluseks, vajadusel transpordikulud, uute juhendajate toomine, noorte osaluse toetamine teise KOV-i huvihariduses või huvitegevuses jm). KOV-ide nõustamisega hakkab tegelema Eesti noorsootöö keskus. Seega on tegemist hea võimalusega uute tehnika huviringide avamiseks ja seni ainult õhinapõhiselt tegutsenud ringide toetamiseks.
Loodava huviringi rahastamiseks saab esitada taotlusi hasartmängumaksu nõukogule, Eesti noorsootöö keskuse projektikonkursile „Varaait” ja Eesti teadusagentuuri programmile „TeaMe+”. Kogemuste vahetamiseks on hea liituda teadus- ja tehnoloogiapakti võrgustikuga, mida koordineerib Eesti teadusagentuur.
Kui palju käiakse huviringis?
KOV-ide andmetel on huviharidusse ja -tegevusse kaasatud ligikaudu 40% kõigist 7–26-aastastest noortest. Kõige vähem pakutakse tehnika, ühiskonna ja matemaatika/mõttemängudega seotud huvitegevust. „Loodetavasti on uus toetuste süsteem hea alus tehnoloogiahuviringide arvu kasvule üle Eesti,” ütleb Ardo Rohtla.
Olemasolevate IKT-huviringide ja juhendajate kohta on infot kogunud Vaata Maailma sihtasutus oma NutiLabori projektis. Koostöös Eesti teadushuvihariduse liiduga valmib neil mais ka LTT-huviringide infosüsteem.
Kirli Saks: „Kose vald tunneb puudust robootikaõppe koordinaatorist.”
Kust saab süsteemset infot?
Eesti teadusagentuuri (ETAg) teaduse populariseerimise osakonna koordinaator Katrin Saart ütleb, et kui ringijuhendaja on olemas, siis tuleb mõelda, kuidas teda huviringi juhendamisel nõustada ja motiveerida.
Selleks toetab ETAg teadushuviringide näidisõppekavade, juhendajate koolitusprogrammide ja metoodiliste materjalide väljatöötamist. Koostöös Soome partneritega on ETAg andnud välja raamatu „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest”. ETAg on kutsunud teadushuviringe esinema ka õpilaste teadusfestivalile.
Süsteemset infot saab ka Eesti teadushuvihariduse liidu kodulehelt www.teadushuvi.ee/et.
Toetust leiab seega päris paljudest kohtadest. Loodan väga, et eespool kirjeldatud toetusvormid võimaldavad võtta kohalikel omavalitsustel noorte tehnoloogia huviringide toetamise enda südameasjaks. Seda on väga vaja, sest uuringud toovad järjepidevalt välja, et aastal 2020 eeldab vähemalt 90% töökohtadest digitaalsete oskuste olemasolu.
Omavalitsused, toetage robootikaõpet!
Tehnoloogiaringidesse investeerimine on hea valik nii laste kui ka riigi tuleviku peale mõeldes. Näiteks robootikaga tegelemine aitab kujundada arusaamist, et reaalaineid on huvitav ja kerge õppida, võib loota, et robootikahuvilised noored otsustavad tulevikus õppida insenertehnilisi või reaalalasid, samuti on nad valmis kasutama nüüdisaegseid lahendusi humanitaarvaldkonna erialasid õppides. Robootikaõpe on abiks ka soostereotüüpide murdmisel – mõlemast soost lapsed on reaalalal andekad. Robootika ei ole pelgalt nohistamine arvutite ja robotite taga.
Toome järgnevalt ära mõned punktid, millega noorel tuleb tegelda näiteks populaarse robootikavõistluse FLL (First LEGO League) võistluste sarjas.
- Õpitakse tegema meeskonnatööd, jagama omavahel ülesandeid.
- Otsitakse ja leitakse probleeme etteantud valdkonnas. Lahenduse leidmiseks osatakse küsitleda spetsialiste ning teadlasi.
- Töötatakse välja lahendus uuritavale probleemile, esitletakse oma projekti žüriile ja huvilistele. Ja uskuge, lapsed suudavad välja pakkuda realistlikke lahendusi!
- Osatakse oma meeskonna projektiboksis kohalolijatele oma ideed tutvustada.
- Võistlustel õpitakse tegema sõbralikku konkureerivat koostööd teiste võistkondadega ning saadakse aru, et alatute võtetega kaugele ei jõua.
- Arendatakse tehnilist ja strateegilist taiplikkust robotite võistluslaual eri missioonide läbimisel. Võistlusnärv ja täpsus on siin üliolulised.
First LEGO League’i (FLL) võistlussarjas saavad parimad võistelda ka väljaspool kodumaad. Kose kooli näitel võime öelda, et võistlustel käimine on pannud laste silmad särama ja annab neile innustust edaspidiseks tegutsemiseks. Lisaks FLL-i võistlustele on lastel võimalik mõõtu võtta ka Robotexil, „Kiili robotil”, „Võru tsõõril” jm.
Kui soovime kasvatada loovaid, meeskonnatööd teha oskavaid andekaid ja tehniliselt taiplikke noori, siis tuleb kõigil omavalitsustel mõista, et tehnoloogiaringide pakkumine lastele on puhas võit meie riigile. Praegune ühiskond nõuab leidlikke, probleemidele lahendusi pakkuvaid nutikaid noori, kes oskavad teha meeskonnatööd, eriti just heatahtlikult konkureerivat meeskonnatööd. Õpetagem seda siis robootikaõppe abil!
Tahame rõhutada riigi toetust: näiteks Kose vallas saime robootikaõppega alustada tänu HITSA ja Eesti noorsootöö keskuse „Varaaida” toetusprojektidele. Täname ka Kose valda toetuse eest.
Kirli Saks, robootikaõpetaja
Margit Mikk, Kose kunstikooli direktor
[…] https://opleht.ee/2017/04/vajadus-it-alase-huvihariduse-jarele-eestis-kasvab-pidevalt/ […]